Targematele mõned lambiteemalised küsimused

[murphy]

1:
Oskab keegi juhatada skeemi kus PP väljundis 6П1П-ЕВ. Tetrood on natuke võõras teema. Lihtsalt sattus neid kätte 12tk aastast 85, Kõik yhest partiist ja NOS.
Paneks paraleeli ja 6p14p asemel.
2:
Miks EL84 helendab siniselt seest kui panna 6p14p asemele. Väidetavalt on analoog ju.
3:
Miks 6П18П töötab paremini suurel helitubevusel kui 6П14П kuigi viimasel on suurem võimsus lubatud.
4:
Kust võiks leida ainult lampidel head OTL skeemi 6C33C jaoks.
5:
Kust võiks leida lampidel filtri/preamp skeeme.

[holt]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Võimuehitaja ei ole ja seega ülejäänud küsimusi ei kommenteeri aga sinine helendus peaks olema lihtlabane gaaslahendus ehk sinu helendajal on ilmselt vaakumiga natuke pahasti. Kusjuures see on häda, mis ei pruugi välja lüüa nõrgemas režiimis, vaid ilmub alles alates mingist voolutugevusest. Kui võimalik, tee lambile testi, anna otse maas istuva katoodiga olukorras tüürvõrele ettenähtud negatiivne eelpinge üle ca 150k takisti ja võrdle anoodvoolu selle takisti olemasolu ja lühistamise korral. Muutus võiks hädapärast olla protsentides, kuid kindlasti mitte kümnetes protsentides, ideaaljuhul ei tohikski eriti erineda.

[moi]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

2. Vigane lamp?
3. Sobitub paremini väljundtrafo ja koormusega?
4. Siit foorumist GU50 OTL teemast.

[saformo]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Igal lambil on oma töörežiim, oma tõus, eelpinge jne. Kui lambi töörežiimi ei seadistata, siis head tulemust ei saa. Kaubanduslikel seadmetel on töörežiimid paigas.

[Pläsku]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Minu teada see sinakas selline külm helendus lambi sees anoodi pinnal on lubatud. Eriti olen seda täheldanud uute lampide korral. Tingitud peaks see olema elektronide põrkumisest vastu anoodi. Kui selline helendus elektroodide vahel tekkib, siis see on ebanormaalne. Sellist roosakat või violetset helendust olen näinud vaakumikaoga kineskoopide elektroodide vahel. Võimsate lampide korral hakkab vist ka röntgenikiirgus mingit osa mängima.
6П1П-dega oli vist Estonia-55 lõppvõim .

[murphy]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Tänud, kahtlustasin ise ka gaaslahendust. Õhueemaldaja oli hakanud oksüdeeruma. Samas pistsin need 6p1p 6p14p asemele. Sarnane teema aga õhueemaldaja ok. Ja helendus on ainult sinakas helendus anoodi pinnal.

[RaunoK]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Samas pistsin need 6p1p 6p14p asemele. Sarnane teema aga õhueemaldaja ok.

Neil on erinev sokeldus. 6P1P 6P14P asemele torgates käibki lahendus kuna 6P1P väheb võrele anoodpinge peale.

[murphy]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

No mitte päris otse, ikka ahelasse õieti, peale sokelduse katoodahelas olev takisti väärtus on kh veidi teine.

[guits]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Minuteada on lambi klaasi pinnal ja anoodi sisepinnal mõõdukas sine jugatetroodidel ja pentoodidel normaalne nähtus ja peaks tulenema sellest, et anood ei suuda kõiki katoodi poolt eraldatud elektrone vastu võtta ja moodustuvad helendavad kogud. Kui oma EL84 anoodi sisusid vaatad peaksid ka märkama, et seal kus võretraadid ette jäävad sinet ei teki vaid jäävad triibud. Ei mäleta ise kah kust ma seda kuulsin aga kuskilt on kõrvu jäänud.

[Pläsku]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Jäi näppu selline raamat E. Jakoobi "Televiisorite korrastamine" 1970.

Tsiteerin: Võimsamate elektronlampide anoodi läheduses tekkiv sinakasvioletne helendus elektroodide peal on normaalne nähtus. Kui aga see helendus tekib elektroodide vahel ja laiub üle kogu kesta, siis on lamp kaotanud osaliselt vaakumi. Anoodi punetamine või sädelemine elektroodide vahel viitab nii lambi mittekorrasolekule kui ka defektidele skeemis. Vaakumi riknemisel omandab tume peegelkate lambi klaaskestal piimja värvuse.

[guits]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Kas klaasi sisepinnale tekkiva sine kohta ei kirjutata midagi?

[Pläsku]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Kas klaasi sisepinnale tekkiva sine kohta ei kirjutata midagi?

Selles raamatus nagu ei olnud, aga seda kirjandust veel n+1 ühikut ja venekeelsed ajakirjad lisaks. Päris kindlalt esialgu väita ei julge, aga nagu oleks olnud tegemist röntgenikiirguse kanti jääva asjaga. Kuskilt on nagu meelde jäänud, et telekate realaotuse lõppastme lambid, seda just värvitelekatel, on ka ühed röntgenkiirguse allikad lisaks kineskoobile. Seda klaasipinna helendust peaks mõne magneetilise asjaga vist isegi natuke liigutada saama.

[guits]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Proovisin kohe suurest uudishimust ära ja saabki sinet magnetiga liigutada. Nii palju kui mina sinetusest tean peaks need olema helendavate elektronide kogud. Näiteks hea vooluga 6H13C lampidel tekivad nad Pa piiri ligidale jõudes justkui anoodi varjudena anoodi taha katoodi suhtes justkui oleks elektronid anoodist mööda vuhisenud ja klaasi taha pidama jäänud.

[Shele]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Sinihelendus klaasil on mingist saastast, mis on klaasi pinnal ja fluorestseerub, kui elektronid seda tabavad: seega anoodi vari on õige. Et värv on sisine, siis on tegu klaasi külge jäänud hapniku molekulidega. Kui pinged/voolud suurenevad siis elektronid on energilisemad ja helendavad rohkem. Elektronide voog on elektrivool ja loomulikult magnet seda liigutab. Asjatundjad kinnitasid, et suht õrn helendus klaasil ei ole rike, ega sega lampi. Sinine helendus elektroodide vahel viitab juba kenvale vaakumile. Kui noorest peast 6P3S-dega kitarrivõime tegin, siis ikk akordi löömisel oli päris kena sinine värvimuusika. G807-d tegid sama. Üldiselt pole hullu.

[mikumaku]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Kuskilt on nagu meelde jäänud, et telekate realaotuse lõppastme lambid, seda just värvitelekatel, on ka ühed röntgenkiirguse allikad lisaks kineskoobile.

Röntgenkiirgust kiirgas GP-5 lamp, mis oli vana tüüpi realaotuses BR-1, seeriates 701...711. Seal oli plokil tihedalt plekk ümber ka. Alates seeriast 714 tuli juba uus BR-2, seal seda jama enam ei olnud.