Targematele mõned lambiteemalised küsimused

[rainadov]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Ma ei tea kas oleks siin teemas sobilik küsida aga noh.
Kuna olen kuulnud, et lamp soojendab ennast ülesse töötemperatuurini ning seal hoiab ja alles siis hakkab sealt heli läbi minema, aga see energia mis sinna kulub on nii suur, ning seda enamaks on see võimsus mis sealt välja tuleb on üsna väike. Miks neid lampvõimendeid üldse veel kasutatakse, kui transistorid on energia säästlikumad ning ka võimendavad palju rohkem?

Kunagi töötasin asutuses, kus anoodmodulatsiooniga saatja võimsus antennis oli 50[kW] ja samas see LAMPIDEL saatja koos ventilatsiooniga tarbis elektrivõrgust 75[kW]!!! Kes soovib täpsemalt rehkendust, võib uurida modulaatori võimsuse vajadust anoodmodulatsiooni korral. Sama saatja kogu kaadervärgi "klirr", vahemikus 50-15 000[Hz], oli 0,01% vastuvõtul! Korduvalt ja süstemaatiliselt mõõdetud! Siit soovitus lamptehnika põlastajatele, tehke järgi oma võimudes nii kasutegur, võimsus kui ka klirr!

[murphy]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Jh lambid on mõeldud selle jaoks, tänaseni kõik suuremad RF saatjad kasutavad lampe, just kasuteguri, võimsuse ja hinna pärast. Kõrgetel pingetel ja sagedustel teeb lamp pooljuhile pika puuga ära.
Katsu aga sa teha lampidest opakas millel on väike offset, CMRR, open loop gain >1000 ja ribalaius DC to 2GHz. Pooljuhiga pole aga mitte mingi probleem. Paaritades aga need 2 on võimalik teha väga häid tööriistu.
Muide neid radioaktiivsed lampe on olemas, kasutusel Pu238O2. Kasutusel RTG-des. Voyager-id kasutavad neid, kus nad muidu elektrit/sooja saaks. Inimesele suht ohutu alfa kiirgus. Õhuke metallikiht juba varjestab. Aga kardan et hind on põhiline pidur, kokku on Pu238 toodetud vast 100kg ainult inimese ajaloo jooksul.

[rainadov]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Jh lambid on mõeldud selle jaoks, tänaseni kõik suuremad RF saatjad kasutavad lampe, just kasuteguri, võimsuse ja hinna pärast. Kõrgetel pingetel ja sagedustel teeb lamp pooljuhile pika puuga ära.
Katsu aga sa teha lampidest opakas millel on väike offset, CMRR, open loop gain >1000 ja ribalaius DC to 2GHz. Pooljuhiga pole aga mitte mingi probleem. Paaritades aga need 2 on võimalik teha väga häid tööriistu.
Muide neid radioaktiivsed lampe on olemas, kasutusel Pu238O2. Kasutusel RTG-des. Voyager-id kasutavad neid, kus nad muidu elektrit/sooja saaks. Inimesele suht ohutu alfa kiirgus. Õhuke metallikiht juba varjestab. Aga kardan et hind on põhiline pidur, kokku on Pu238 toodetud vast 100kg ainult inimese ajaloo jooksul.

Tubli! Selleni ma tahtsingi arutlust viia, et tehnika on mitmekesine ja ei saa ainult ühte elektroonika lõiku kummardada. Elektroonika on kompromiss meie soovide ja võimaluste vahel. Muuseas, too saatja mida mainisin, töötas AM-i edastamiseks. Et mitte väljuda kehtrestatud ribalaiusest, siis tööolukorras signaal läbis filtri, mis lõikas ülemise ääre maha ja järele jäi ainult 9 [kHz] Mõõtmiste ajal lülisin filtri välja, et vaadata milleks see "kastike" üldse võimeline on ja saatja töötas antenni ekvivalendile! Kogu 50[kW]! Taadeldud mõõteaparatuur võimaldas antennist võetava signaali moonutusi ja riba mõõta vahemikus 50[Hz] kuni 15[kHz]! Ka ise imestasin sellise pisikese klirri ja praktiliselt sagedusriba lineaarsuse üle.
Kui nüüd rääkida madalsagedusvõimudest, siis on käest läbi käinud igasuguse kooslusega isendeid. Esimene ots lampidel, lõpud integraalidel või transidel. Tulemuseks väikesed mürad. Või ka vastupidiseid kooslusi, esimene ots transidel või integraalidel ja lõpp lampidel. Suurem võimsus saadud lihtsama konstruktsiooniga. Iga asja loomine on kunst ja kunagi ei tea ka väljatöötaja algul, milline saab olema konkreetne lahendus püstitatud eesmärkide saavutamiseks!

[plaaster]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Mul on ka üks küsimus targematele.

Mul selline asi 6P3S lampidega, et kui pane toiteosasse drosseli, siis lambid lähevad siniseks. Kui drosseli ära võtan, ei lähe lambid enam siniseks? Ma ei saa aru milles asi. Toide on tehtud selle skeemi järgi http://www.upload.ee/image/1873552/1252912778.gif

[Pläsku]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Aga mis pinge teeb, oled mõõtnud?

[martinj]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Kas drosseli panemisega äkki asi genereerima ei lähe ?
Oss abiks ?
Pärast drosselit ikka silukonded on ?

[plaaster]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Pinge on lambi jalalt mõõtes 320 V. Hetkel ei ole enam lambid sinised. Lambid on mul uued. Võibolla sellest läksid siniseks.
Silukonded on ka olemas. Unustasin öelda, et teen toidet kahe drosseliga.

[Shele]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Meenutades noorusaegu olid need 6P3S -id tihti kaunilt ja muusikataktis sinised. Pole ilmselt hullu.

[plaaster]

Tere.

Oskate öelda kui mitu mV peab olema 6P6S lambil biasi pinget ? Tegemist auto biasiga. 35 mV on vist palju ? Kui 35 mV keeran siis on pote põhja keeratud ka.

Parandan veidi ennast.

Kui 35 mV keeran siis on pote põhja keeratud ka.

Õigemini maha keeratud. 35 mV ongi õige pinge. Ma lihtsalt pole mõndade asjadega arvestanud.

[ellamp]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Enda kogemustest soovitan lambid enne pesasse paigutamist hästi puhtaks teha(ise teen seda kange alkoholiga).See toiming parandab ka pisut elektronide liikumist lambi sees.Lõpplambid eriti.Tolmu kiht kipub nende peal klaasi külge kuumusega kinni jääma.Peale puhastust asetada lambid pesadesse kinnastega.Võibolla ma teen kasutud tööd aga endal ilus vaadata kui kõik läigib.Mul küll lambid siniselt ei helenda.Isegi suure võimsuse puhul (anoodil üle 400V).Kasutan lampe 6P3S-E (4tk kanalis).

[bujään]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

See toiming parandab ka pisut elektronide liikumist lambi sees.

Seda osa ehk keegi süviti lambiteemal kodus olija selgitab? Ma mõtlen ja mõtlen, loll nagu ma olen - aru ei saa, kusagilt teaduslikku materjali selles osas ka ei leidnud.

Kindlasti on kõntsakorra all olev klaaskolb inetu ja ohutuse seisukohast samuti jama aga lambi sees toimuvat see nii suures ulatuses ehk ikka ei mõjuta. Higiste sõrmedega pessa sätitud halogeenlambi ja kaarlambi saatus on mõneti näideteks aga elektronlambi puhul ei tohiks olla kriitiline (väikeste lampide puhul).

Anoodi sinaka kiirguse kohta on vanades raadioteemalistes raamatutes juttu küll, mõned lambid kipuvadki seda helendust rohkem kiirgama, alati ei ole tegu lambi veaga.
Mäletan 1999-2001 a vahelt kui mul oli mitu kinovõimu milles 6P3S lambid lõpus, helendasid ka violetselt, asendasin uutega ja ka need helendasid kuid alguses vähem, kui töötavad mõnedsajad tunnis siis helendamine muutub intensiivsemaks. Alguses ilus elektersinine toon, hiljem violetne.

Kunagi oli siin foorumis sel teemal ka vaidlus, arvamusi oli mitmesuguseid - kui lamp osaliselt vaakumi kaotanud oli põhiline kui õigesti meeles, raamatutes aga (mitte tänapäevane suvaline jutt mis netist kokku korajatud ja kokku pandud) on põhjus näit. - suurema anoodvõimsusega lampidel kipubki nii olema.
Ilmselt humax ja GU50 võiks sel teemal rohkem rääkida kel palju kokkupuuteid.

[moi]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Ma loodan, et see elektronide liikumise parandamine alkoholiga oli nali.

[A.R.]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Kunagi oli siin foorumis sel teemal ka vaidlus,
arvamusi oli mitmesuguseid - kui lamp osaliselt vaakumi kaotanud oli põhiline kui õigesti meeles

On teada et lampi päris puhtaks ei pumbata vaid sinna siseküljele kantakse gaasi neelaja.

Võtame gaasmass kromatograafi, paneme lambi eelkambrisse (spetsiaalsesse),
pumpame puhtaks ja purustame lambi.
Nüüd saame teada mis gaasid ja kui palju olid tolles "eelmises elus" lambis.

Enne algust on küll kasulik lampi põhjalikult etanooli ja metanooliga pesta. Vast mõne *ooliga veel.

Ja mida me selle teadmisega nüüd peale hakkame?
Vähendab see katoodi soojusmüra?
Aitab võidelda lekkevooludega?
Või?

[mikumaku]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Üldiselt lamp minuarust ei saa "osaliselt vaakumi kaotada". Getteri tööpõhimõte on lihtsalt selline. Lambi tootmisel pannakse getteri materjal kausikesse anoodi küljes. Suunaga klaasi poole. Pumbatakse õhk välja ja lastakse vaakum sisse. Siis pistetakse lamp mikrolaineahju moodi riista sisse. Getteri materjal (mingid baariumi või boori ühendid vist olid, parandage mind targemad) aurustub klaasi pinna peale laiali ja tekibki see peegel. Selle pindala on suur ja see püüab kinni kõikvõimalikud kolvis ringi uitavad aatomid-molekulid, nii gaasid kui elektroodide materjalidest tekkinud aurud. Tekib lambi tööks vajalik vaakumi aste. A.R. vast oskab öelda une pealt, 10 miinus mitmendas see on. Ilmselt ei ole see materjal kõikvõimas ja valimatu püüdja, sealt siis need seletamatud sinised helendused. Kui lamp lekib siis getter teeb oma tööd ja hoiab vaakumi taset niikaua kui teda jätkub.

Kui nüüd purustada lamp puhtas ja sama tasemega vaakumiga ruumis siis getter koos oma jahisaagiga jääb ju kildude külge. Kas too kromatograaf oskab ka sealt kildude pealt vaadata ? Või on vaja natuke hapnikku sisse lasta et ta oma molekulisaagi lendu laseks ?

[A.R.]

Vs: Targematele mõned lambiteemalised küsimused

Kas too kromatograaf oskab ka sealt kildude pealt vaadata ? Või on vaja natuke hapnikku sisse lasta et ta oma molekulisaagi lendu laseks ?

Tavaliselt korjatakse see õhu saast söega täidetud torusse,
siis mõõtmisel pumbatakse toru heeliumiga läbi ja kuumutatakse.

Kui meil seal on selle söe asemel see õnnetu lamp siis võiks sisu sattuda sinna gaasivoogu,
jõuda vaakuumkambrisse ja olla analüüsitav. Ainult et milleks?

Tee pikkuse sõltuvust vaakuumist teadsin vast 68. kui (õppisime )
tegime vaakuumaurustusega poolläbilaskvaid vaskpeegleid.
Aga nüüd enam ei mäleta.

Nendel uutel riistadel on tarkust niipalju et ta kirjutab "Not Ready" või "Ready"
ja enne tööle ei hakka kui piisav hulk õhku on väljas ehk vaakuum sees.

Ja siis ekraanilt paistab kui kõrge on massiga 18 aine (H2O) piik.
_________________________
Kui mõnel nooremal on huvi kontrollida kas ikka on nii,
siis seda saab Ülikoolides teha.