Teade

Collapse
No announcement yet.

Vana lampidega orel

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Vs: Vana lampidega orel

    Esmalt postitatud mikumaku poolt Vaata postitust
    Anaxagoros- kas Sinu pillil on peale tavaliste ka "reed organ" registreid (maakeeli harmooniumi omasid)? Kui jah, siis klapib.
    On jah ka see reed organ olemas.

    Comment


      #32
      Vs: Vana lampidega orel

      Üks issandale meelepärane tegu oleks korraldada väike kuulamine, kui orel taas töökorras- tänaseni ma isegi ei teadnud, et selliseid instrumente eksisteerib, põnev oleks kuulata pillide kuningat lampide kuningliku häälega Ja veel- selline instrument pidi maksma ühe keskmisest suurema varanduse- huvitav mis hinnaga teda kunagi müüdi?

      Comment


        #33
        Vs: Vana lampidega orel

        võin vabalt huvilistele oreliga tutvumise õhtu korraldada kui ta ükskord jälle häält tegema hakkab. Kui palju ta kunagi maksta võis ja kuidas ta üldse on Eestisse sattunud, pole õrna aimugi. Samaväärsed digipillid maksavad aga jah tänapäeval autohinna.

        Comment


          #34
          Vs: Vana lampidega orel

          Jään huviga ootama

          Comment


            #35
            Vs: Vana lampidega orel

            Nonii. Sai asja uuritud. Tõepoolest on orelil iga klahvi jaoks oma generaator. Klahviga antakse stab. 150V alaldist toitepinge. See tõenäoliselt annab heli tõusule just vileorelile sarnase kõla. Signaal kogutakse kahest kohast (võre ja katood) kahele eraldi siinile, mis edasi läheb suurde lülitiplokki, kus lampidega lülitatakse vajalik signaal läbi filtrite väljundisse. Neid lüliteid on kolm: kaks manuali ja pedaal. Lamplüliti käib võrele miinuspinge andmisega. Tundub, et generaatorite mähised on ühesugused, reguleeritava magnetahelaga. Eri toon saadakse jämehäälestuses kondensaatorite valikuga. Seega on ainuke võimalus on generaatorid taastada. Häda paistab olevat selles, et tänu keemiliselt aktiivsele hiirepissile on neid trafor kõvasti kinni ja neid ei saa eraldada, ega ümbermähkimiseks lahti võtta. Igasugune jõu ja haamri kasutamine on välistatud: see rikuks südamike magneetilised omadused. Demonteerimise võimalust tuleks hoolega uurida. Kui lahti võtta/ümberkerida ei õnnestu, tuleb ehk ohverdada kas üks manual või pedaal ja võtta sealt korras trafod nende asemele, mida ei õnnestu taastada.. Vajadusel võib siis puuduva oktaavi või kahe asemele aretada mõne moodsa oreli/sündi: saab neid "keelregistreid" juurde. Järgmine mure on tegijate leidmine: minu sõrmed on juba liiga kanged ja silmanägemine vilets. Ehk leidub siin nooremaid vabatahtlikke? Las teemaalustaja peab plaani, kuidas edasi minna. Kui mänguriista kiiresti vaja, siis võib ju välimuse jätta ja sisse monteerida paar uuema aja orelit. Aga see pole enam see. Nõuga ja riistadega olen nõys aitama.

            Comment


              #36
              Vs: Vana lampidega orel

              Tänud väga põhjaliku analüüsi eest. Kui ohverdamiseks läheb, siis oleksin nõus ühest manualist loobuma (pedaalist kindlasti mitte). Nüüd on muidugi küsimus, et kas keegi oleks nõud seda tegemisse võtma ja kui palju see lõbu kõik maksma võiks minna.

              Comment


                #37
                Vs: Vana lampidega orel

                Eh. Pika kirjutamisega ununes ära üks asi, millele hr. holt tähelepanu juhtis: müned mähised, millel on rikutud ainult üks kiht võib ehk tööle saada, kui eemaldada katkised keerud ja leida ots, mis tagaks mähise terviklikkuse. Mõnikümmend keerdu vähem ei tohiks induktiivsust niipalju mõjutada, et sagedust pilu reguleerimise või kondekaga paika ei saaks. Kui ikka mitu kihti on katki, siis on raskem. Esimene töö oleks selgitada, palju on vigaseid trafosid (aututrafod küll) ja kas neid saab ilma jõudu rakendamata lahti. Kui taastamatuid on palju (üle manuaali ikka ei ole), siis saab allesjäänud lampidest moodustada formeerimislülituse, mis ise ei määra sagedust (NB! trafo stabiilsus), vaid teeb uuemaaja oreli sagedusjagajast sellele orelile omase signaalikuju. Sel juhul jäävad registrid ja tämbrid samaks. Ma tegelikult imestan, mis materjalist need sagedusymääravad trafod on: et orel inimlikult hääles seisaks, peab stabiilsus nii lühi-kui pikaajaliselt olema väga hea. Kui minusugune poolkarukõrv veel aru ei saa, siis õige muusikamees märkab kohe. J.S. Bach olevat küll kirikus mänginud olelitel, mille häälestusvahe oli veerand tooni aga ta oli üldse üks imemees. Seega peale tuleb hakata uurimisesy, proovimisest ja lahutamisest. Kui vähegi võimalust, siis tuleksin kindlasti seda orelit vaatama. Loodame parimat.

                Comment


                  #38
                  Vs: Vana lampidega orel

                  Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                  Seega peale tuleb hakata uurimisesy, proovimisest ja lahutamisest. Kui vähegi võimalust, siis tuleksin kindlasti seda orelit vaatama. Loodame parimat.
                  Aga ma jään siis Su külaskäiku ootama. Ega mul hetkel kellegi teise peale väga loota ei ole ja tegelikult on äärmiselt kahju kui pill nüüd kasutult seisma jääb.

                  Comment


                    #39
                    Vs: Vana lampidega orel

                    Rumal mõte, aga kas neid taastamatuid trafosid ei saaks asendada ferriitsüdamikel induktiivsustega? Põhiinduktiivsus oleks E-südamikul või rõngal ja täppishäälestuseks järjestikku väiksema induktiivsusega reguleeritava südamikuga pool.

                    Comment


                      #40
                      Vs: Vana lampidega orel

                      Ferriidid on lootusetult ebastabiilsed, nii lühi- , kui pikaajaliselt. Ma imestan tõsiselt seda materjali, millest need südamikud tehtud on. Rakvere kandi noored! Hea võimalus praktiseerida. Ma üksinda ei suuda mittemingil moel seda korda teha. Õnneks saab teha jupphaaval: üks manuaal, pedaal ja teine manuaal.
                      Eh, vana pea: ferriidid on kasutatavad selles variandis, kui nad ei määra sagedust, s.t. see viimane variant, et sagedus tuleb jagajst ette ja lambiga generaatur jääb sünkroniseeritavaks ja töötab ainult õige signaalikuju nimel.
                      Nüüd ma olen siin vahutanud nii, et selle ajaga oleks mõni asi juba selgeks saanud. Häda muidugi selles, et mul ei ole võimalik nädalate kaupa oreli kõrval elada ja enda juurde seda ka (kasvõi jupiti) vedada ei saa, sest proua lubab pidevalt mu elektroonikakola välja visata.
                      Julgemalt, seltsimehed!
                      viimati muutis kasutaja Shele; 06 m 2011, 20:03. Põhjus: Tuli meelde.

                      Comment


                        #41
                        Vs: Vana lampidega orel

                        Arvan, et need plekid saab ka lahti, aga selle hinnaga, et pärast tuleb mähise karkass uus teha ja uus mähis 100%.

                        Comment


                          #42
                          Vs: Vana lampidega orel

                          Tahad proovida? Ehk keegi toob prooviks ühe või kaks siiapoole? Aga karm reegel on, et vägivalda ei tohi kasutada.

                          Comment


                            #43
                            Vs: Vana lampidega orel

                            Mõne utiiliks tunnistatuga võiks katsetada, ühe variandina karkass sedasi katki lõigata, et plekid vabaks ühelt poolt jääksid. Pärast tuleb uus karkass teha ja keerdude teadasaamiseks traadijupid ära lugeda. Teine idee oleks mõnes õlisegu laadses olluses pikemalt leotada. Mähis tuleb nii kui nii uus, kui karkass õlitundlik pole, siis sellega ei juhtu midagi. Iseasi, kas sellest menetlusest tolku on.

                            Comment


                              #44
                              Vs: Vana lampidega orel

                              Olen kah huviga jälginud seda teemat ja huvitab just selle oreli ajalugu, kuidas see teile sinna Simunasse sattus, proovi seda kah uurida ja anna siis jooksvat infot. Tundub tulevat üks huvitav teema.

                              Comment


                                #45
                                Vs: Vana lampidega orel

                                Millised parameetrid neilt trafodel/drosselitel on?
                                Kas mingisugust aimu on keerudest ja traatide läbimõõdust?
                                Kui suured on südamikud?

                                Teravam pildimaterjal oleks ka abiks (trafodest/drosselitest endist), saaks ülevaate.

                                Mõned head aastad seda kerimispraktikat on, kui mingisugust abi tarvis siis jõukohaselt oleks ilmselt mõeldav.
                                -superradical-

                                Comment

                                Working...
                                X