Vana lampidega orel

[holt]

Vs: Vana lampidega orel

Päris huvitav lugu, kuigi mul on selle va inglisega pisut raskusi ja ennast sinna liikmeks ma ka ei hakanud registreerima, et see foorum mu kallal ei tänitaks ja võõraks ei sõimaks kui mõnd linki püüan tallata :P. Märkasin suht lõpupoole siiski sellist huvitavat märkust:
Church is cold at winter (0°C till 10°C) and in summer temperatures get to 30-35°C. I played this organ in cold room (without heating) and it warms up for about 20-30 seconds (as usual) and tuning works fine. So, I think that temperature is not so important for this organ's oscillators.
See teeb ju lausa rõõmu, veel pisut vähem põhjust muretseda häälestuse stabiilsuse pärast .

[anaxagoros]

Vs: Vana lampidega orel

Seda on rõõm lugeda, ehkki minu orel ei pea ilmselt nii suurt temperatuuri kõikumist taluma kuna mul alati suht toatemeratuuri lähedane kliima.

[Shele]

Vs: Vana lampidega orel

See ongi mu imetlus, et kuidas saavutatakse stabiilsus. Generaatorid on raudsüdamikel: ei mingit permalloid või..... Võibolla see lihtne, roostetav raud ongi see saladus?
P.S. holt, anna link.

[holt]

Vs: Vana lampidega orel

Link on TTF-lt, eelmise lehekülje viimane postitus.

[kruvike]

Vs: Vana lampidega orel

See ongi mu imetlus, et kuidas saavutatakse stabiilsus. Generaatorid on raudsüdamikel: ei mingit permalloid või..... Võibolla see lihtne, roostetav raud ongi see saladus?
P.S. holt, anna link.

Link.
Tegin sinna foorumisse kasutaja, aga registreerimine on kuidagi pooleli. Pole laekunud kinnitusmeili.

[holt]

Vs: Vana lampidega orel

Nonii, esimene plokk on komplektne ja kõik gened töötavad, esialgu on sagedused nagu nad on, eks ma pea mõned päevad tagasi kruvikese antud leheküljele sisse elama ja katsuma aru saada, mis ja kus. Esmane seis siis selline(sagedused võetud esialgu ainult ossiga, sagedusmõõtjat veel käima ei jooksnud):
H 256Hz
A# 238Hz
A 222Hz
G# 208Hz
G 196Hz
F 172Hz
E 164Hz
D# 152Hz
D 145Hz
C# 137Hz
C 130Hz
Selge on mul hetkel ainult see, et algus ja lõpp peaksid olema kahekordse erinevusega aga pisut jääb puudu, mis vahepeal toimub, on päris udune aga asja uuritakse. Vahepeal pean küll käima ja paaripäevase tiiru metsas ette võtma, natuke pauku tegema, siis asun jälle oreli kallale, katsun õiged sagedused välja arvutada ja juba täpsemate riistadega paika ajada. Teine minu käes olev plokk peaks olema esimese koopia, nii et sellega saab juba lihtsam olema :P

[martinj]

Vs: Vana lampidega orel

Sul on puudu F# ja need on pooltoonid. Alumine ja ülemine ei peagi 2X erinema.

[fre]

Vs: Vana lampidega orel

...... Esmane seis siis selline(sagedused võetud esialgu ainult ossiga, sagedusmõõtjat veel käima ei jooksnud):
H 256Hz
A# 238Hz
A 222Hz
G# 208Hz
G 196Hz
F 172Hz
E 164Hz
D# 152Hz
D 145Hz
C# 137Hz
C 130Hz
Selge on mul hetkel ainult see, et algus ja lõpp peaksid olema kahekordse erinevusega aga pisut jääb puudu, mis vahepeal toimub, on päris udune aga asja uuritakse. ....., katsun õiged sagedused välja arvutada ja juba täpsemate riistadega paika ajada. ......

Eespool antud lingilt siis copy/paste siia:

Väike oktaav

c = 130,81 ; cis = 138,59 ; d = 146,83 ; dis = 155,56 ; e = 164,81 ; f = 174,61 ; fis = 185,0 ; g = 196,0 ; gis = 207,65 ; a = 220,0 ; ais = 233,08 ; h = 246,94

... ja võrdlused-vastavused juba olemasolevaga
(kui juba sagedusmõõtjaga toimetamiseks läheb)
tabeli moodi:

H 256Hz - h = 246,94
A# 238Hz - ais = 233,08
A 222Hz - a = 220,00
G# 208Hz - gis = 207,65
G 196Hz - g = 196,0
............... - fis = 185,0
F 172Hz - f = 174,61
E 164Hz - e = 164,81
D# 152Hz - dis = 155,56
D 145Hz - d = 146,83
C# 137Hz - cis = 138,59
C 130Hz - c = 130,81


Täpselt kahekordse erinevusega on alati vaid naaberoktaavide vastavad sagedused.
Paljudel elektronmuusikariistadel ongi nii tehtud, et generaatorid annavad kõige kõrgema
oktaavi 12 pooltooni ja järjest allapoole oktaavide saamiseks jagatakse neidsamu sagedusi
järjest kahega (trigeritega) ja nii saadakse järjest madalamate oktaavide sagedused. Piisab
siis sel juhul nende 12 generaatori sageduste paikahäälestamisest ja teised saavad iseenesest.
Sellel orelil on siis justnagu ilma trigeriteta...?

[holt]

Vs: Vana lampidega orel

Sellel orelil on jah iga tooni jaoks oma gene ja sellel plokil puudub F#, iga gene poolil on kiri peal, ühtegi pooli pole kirjata ja ükski kiri ei ütle F#.
Neetud, kiire on, pean metsa kaduma, jõudsin just järeldusele, et midagi on ometi metsas, miks muidu mu päevases postituses ainult 11 sagedust on kui genekaid plokis siiski 12 on.

[holt]

Vs: Vana lampidega orel

Nonii, metsast tagasi. Jah, minu viga, on küll olemas ka pool ,millel silt F# ja sagedus lausa peaaegu täpselt õige.

[maaalune]

Vs: Vana lampidega orel

Kena vaadata kuis inimesed toimetavad!Kahju et ise ei saa osaleda sellel üritusel...Tahtsin mainida ,et häälestamine taolise pilli puhul on paras peavalu kuid siiski teostatav!
Ise olen kogenud Soomlaste "SF Bluesi" meeste Hammondi nö.paikaajamise protseduuril - võttis nädal aega enne kui õige(täpselt väljahäälestatuna) piiksu kätte sai...Hiljem pole asi nii hull kuigi "ujumist"esineb...
Kokkuvõtteks - Vahet pole, isegi siis kui läheb kiriku gospel-i esitamiseks on tegu tubli klassikalise tükiga

PS.Soovitaks ikkagi ECC83 kasutada!

[fre]

Vs: Vana lampidega orel

Sellel orelil on jah iga tooni jaoks oma gene ja .....

Kuni ükskord häälestamiseks läheb... Igatahes peab olema eelnevalt niipalju korras, et iga
generaator oleks võimeline oma õiget (pluss-miinus väike reserv) sagedust välja andma.
Nii või teisiti, samanimeliste toonide sagedused erinevates oktaavides peavad nagunii
omavahel olema täpselt 2, 4, 8, 16 jne. -kordses suhtes. Siinkohal võiks muusikamehed
(kes ja kui teavad) kommenteerida, mis vahe on kahe erineva lahendusega pilli helil, kus
ühel saadakse toonid 12 etalongeneraatori sageduste järjestikusel kahega-jagamisel,
teisel aga on kõigi nootide jaoks oma generaator. Teine variant (nagu ka Simuna orel)
sarnaneb teoreetiliselt keelpilliga, millel iga noodi jaoks on oma keel ja näiteks kahekordse
sageduse erinevusega (oktaav) helid on omavahel juhuslikus faasis, sagedusjaguritega
(esimeses) variandis aga on nende faasid alati sünkroonis. Aga mis vahe oleks helipildis?

[Shele]

Vs: Vana lampidega orel

Selles ongi ilma oktaavjagalata oreli võlu, selle heli tõus (attack) on hoopi teine, kui jagajatega, kus tõepoolest on helid faasis/sünkroonis. Tõenäoliselt on püüd jäljendada viledega orelit, kus heli tõus sõltub kümnetest eri asjadest: see annabki igale orelile oma iseloomuliku kõla. Mis puutub häälestusse, siis olen kusagilt lugenud, et vileorelitel ei ole (eriti alumistes ja ülemistes oktaavides) häälestus matemaatiliselt täpne. Põhjus ilmselt jälle soov tagada oreli iseloomulik kõla. Sellel orelil saab seda proovida: hea kõrvaga mees peab olema. Sellel orelil on ka iseloomulik see, et igalt generaatorilt võetakse signaal kahest erinevast kohast ja segatakse neid registrisegustites, et saada erinevaid tämbreid. Eks mingil ajal saab ossiga vaadata, mis on mis.

[holt]

Vs: Vana lampidega orel

Kruttisin sagedused nii lähedale kui mõõtmistehnika võimaldas, st. siis mitte täpsemaks kui ca 0,5Hz, eks viimane lihv peab niikuinii kohapeal toimuma.
Sellest kahest kohast signaali võtmisest ja segustamisest - üks väljund on puhas siinus ca 2V, teine sarnaneb pigem lääbaka harjaga ristkülikuga 0,15-0,17V, täpsemalt siis ainult positiivsed poolperioodid, millel ka hari pisut längus, ampl. tipust-tippu 0,3-0,35V.
Järgmised 25 lampi, mis minu kätte jõudsid, on ka praktiliselt kõik nagu uued, ainult ühel emissioon pisut vajunud, 10,5mA asemel on õlad ca 8/9mA, praktiliselt ei muuda see midagi, genereerides on samas pesas kõik paigas nii selle lambiga kui mõne normisolevaga, sest reaalne töörežiim on ikka kordades leebem. Sellega on siis läbi katsutud kokku 37 lampi 148-st ja seni kõik heaks tunnistatud.

[Shele]

Vs: Vana lampidega orel

Just: see lläbakas ristkülik annab seda plekist plärinat, mis on iseloomulik eriti keelviledele.