Müstika vastastaktlõpu režiimi ajamisega

[rnx]

Üle hulga aja sattusin portsu otsa, kus enda ja oma tutvusringkonna ajudest jäi väheks. Murelapseks 6Z5P peale ehitatud pisike vastastaktlõpp, mida ei õnnestu kuidagi režiimis hoida. Lõpp iseenesest fikseeritud eelpingestusega võredele selleks, et saaks seda AB režiimis käima keerata. Hetkel katoodi ja maa vahel mõõtetakistid ning eelpinge tuleb üle poteka ja järjestikku takistite + maandusega alaldatud küttemähiselt üle filtriastme peale. Anoodpinge, mis väljundtrafo keskpunkti tuleb, on ca 250V, varivõredel on konstantne 150V.

Sümptomid:

Peale soojenemist hakkavad lampide katoodvoolud nihkuma - üks õlg langeb, teine tõuseb. Vahe jookseb kahe-kahepoole kordseks ja siis jääb enam-vähem paika. Kui lambid omavahel vahetada, toimub täpselt samal pool sama pull (üks lampidest surnud pole, proovitud sai mitut komplekti ning lampide asukohti vahetatud) ning voolurežiim jookseb jällegi võssa. Mõõtsin otse anoodahelas voolu ära, ka seal on vahe, aga see on väiksemas suhtes, kui katoodahelas ning omajagu väiksem, kui katoodil mõõdetu, mis viitaks üpris jõhkrale varivõrevoolule (võred õnneks punaseks veel pole läinud). Ja just varivõrevool tundub olevat ebasümmeetriline. Ühtegi põhimõttelist ega montaaživiga ei ole leidnud. Hetkel ideed ja loogiline seletus nähtusele puudub.

Küsimus tarkade klubile - mis võiks sellist käitumist põhjustada? Ideid, kuidas lambid režiimi saada?

[Pläsku]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

On kindel, et faasipööraja ja lõppastme vahel üks sidestuskondensaatoritest lekkima ei hakka või mingit ultrahelisagedusel genereerimist ei teki?

[rnx]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Genemist ei hakanud silma - nendega olen varasemate pusade ning remonti toodud võimendite puhul piisavalt pidanud maadlema, genemise ilmingud tunneks ära.

Lekkimist kahtlustasin ise ka korra, pole jõudnud seda teooriat veel kontrollida, samas ei seleta see suurt varivõrevoolu. Anoodvoolu erinevuse põhjust võiks küll sealtkandist otsida.

Milline võiks olla 6Z5P üle võre eelpingestamise puhul mõistliku suurusega järjestikku takisti? Internetist leitud skeemidel 6AU6-dega lõpus (6Z4P enam-vähem analoog ja sarnane 6Z5P/6AH6) kasutatakse enamasti 100 kilooomi, samas enamik teisi lampe tunduvad eelistavat pigem takisteid vahemikus 220K-470K.

[GU50]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Mõõtsin otse anoodahelas voolu ära, ka seal on vahe, aga see on väiksemas suhtes, kui katoodahelas ning omajagu väiksem, kui katoodil mõõdetu,

Sidestuskonded lekivad ja see ajab DC režiimi paigast ära. Proovi vahetada need mis vahetult enne lõpulampe.

Võiksid ajutiselt lülitada lambid trioodiks (varivõre 1..2k taki läbi anoodiga kokku) ja vaadata mis siis toimub.

[rnx]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Koju jõudes proovin eelastmed mängust isoleerida ning siis vaatan, kas asi läheb paremaks.

[rnx]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Mis tuli välja - algatuseks võib kastitäie 90-ndal aastal valminud 6Z5P lampe prügimäele saata (mille toimimise osas ma olin juba alguses natuke skeptiline) - peale 20 lambi eraldi kuumaks kütmist ning ilma eelnevate astmeteta režiimi keerates tuli välja tõsiasi, et neist täpselt 2 vool oli dokumentatsioonis lubatu ligilähedane ning üpriski mitmel jooksid voolud kõvasti üle lubatu, ehk AB-sse potekast neid sisuliselt käima keerata polnud võimalik ning A-s töötades anoodi hajuvõimsus oli kohe üle lubatu.

Teiseks - tõesti üks sidestuskonde lekkis natuke, peale selle vahetamist sain paari valitud lampidega ka lõpuvoolud paika (tänud hiinlastele kvaliteetsete polüesterkondekate tarnimise eest!).

Kuna võimendi sai üpris korralikult AB-sse keeratud, siis selleks, et lamp natuke valesse koormusesse (50K sobitusega tööstuslikku PP väljundtrafot pole kusagilt võtta, tuli leppida 44K sobitusega) rohkem voolu suudaks anda ning ületüürides ikka pingele voolu asemel piirama läheks, sai varivõrepinge tõstetud üle paberites lubatud 150V. Varivõre hajuvõimsus jäi arvestuslikult selle lükkega veel talutavaks, eks seda näitab reaalne elu, kui hästi lambid sellist piinamist kannatavad.

Tulemus: 44K/8R koormusesse 1,75W ossiga nähtamatu moonutusega, sisendamplituud 12-13mV. Max võimsus 2,4-2,5W 50mV sisse, signaal väljundis juba korralikult karbis ning ka esimene aste läheb kergelt piirama. Kodus kitarri tinistada peaks sobima küll

[moi]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Hea teada.
Ehk nagu ikka, kui on midagi müstilist, siis on kaks-kolm viga korraga.

[RaunoK]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Mul ka ka teatud skeemide juures müstika nagu sildlülituses alalisvooluvõimendi. Nii lihtne skeem, et isegi loll suudaks valmis teha aga minu oma ei hakka, just nagu ära neetud. Ehk on Tartus kedagi kes sellist ilmaimet vaadata tahab? Samas väike asi, ei tihanud ka eriti sellisest müstikast rääkida :/

[rnx]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Üks väike küsimus tekkis veel - eile käisin võimendit proovimas sõbra juures akustiliselt summutatud stuudios ja avastasin midagi, mis natuke hakkas kõrva kriipima, kuid mida ei pannud enne summutamata ruumis tähele.

Nimelt akordide juures kipuvad draiviga mängides üksikud noodid tekitama kergelt fuzzilikku moonutust. Vihjaks kusagile eelastmete kanti, kuna kõlab pisut sarnaselt tugevalt üle tüüritud ühetaktiliselt lõpule. Eriti kostub selline asi välja mõnede rocki puhul täiesti tavaliste mensuuri madalamas otsas paiknevate kvintakordidega, kõrgemas häälestuses keelelt tulev noot tekitab kergelt ragisevat moonutust, samas keeli üksikult tõmmates seda ei tähelda. Järgmiselt astmelt sarnast akordi võttes on saund puhtam, mõnel teisel astmel jälle tuleb moonutus esile. Nähtus tundub olevat seotud ka natuke helipeadega - väiksema induktiivsusega pead tunduvad kõrvale meeldivamalt käituvat, helipilt on moonutuse osas ühtlasem. Clean ja kerge overdrive on kõigi peadega väga ilus. Võimendil genereerimise tunnuseid ei tuvastanud, eri osade omavahelise paigutuse ning maandustega olen päris põhjalikult tegelenud.

Tekkis teoreetiline küsimus, et kas võib nn. blocking distortion toimida kuidagi ka eri sageduseti erinevalt? Kahtlustan, et kuna jagatud koormusega faasipööraja ette ei saanud võrele järjestikku takistit, siis see suurem induktiivsusega peadega tugevama attakiga mängides hakkab see eelnevat astet pooma ning sellega põhjustada sellist kergelt rögisevat moonutust. Teine idee, mis pähe torkas on mingi mehaaniline resonants - esimese astme võimendus on üpris võigas, lambi enda kolin on koputades kergelt kuulda. Lambikolinatega samas olen maadelnud, need tekitavad resonantse minu arust tunduvalt kõrgematel sagedustel - pigem tekib teatavate nootide juures helisse sisse terav klirin.

Ehk siis ootaks ideid ja mõtteid, kust veel viga otsida

[moi]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Lambi mikrofoni efekt on väga tõenäoline. Proovi kas või ajutiselt millegagi lambid mehaaniliselt ära summutada, kas moonutus jääb alles?
Üks variant on veel, nn. dünaamilises rešiimis genereerimine, staatiliselt ilma sisend signaalita on kõik korras, ei genereeri aga kuskil signaali maksimumide lähedal tekkivad ajutised genereerimised - mõned korrad sellist varianti isegi näinud ossiga.

[rnx]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Dünaamilise genereerimisega olen hästi tuttav - hiljuti lappisin aastate eest ise kokku keevitatud pusa, millel oli natuke teise iseloomuga ragin draivis sees - ilma signaalita polnud midagi - teatavast amplituudist suurema signaaliga tüürides oli siinuse ühel poolel näha üpris intensiivne kõrgsageduslik parasiitvõnkumine. Sellel võimendil jääb isegi poole voldiga sisendist tüürides signaal puhtaks - näha on ainult lampide enda moonutus. Genereerimise seega ma välistaks.

Moi, on sul ideid, kuidas lampe summutada - teises võimendis maadlesin ja maadlesin ja päris jagu ei saanudki, hästi vähe aitas pesa kummipuksidele riputamine, veidi rohkem varje ja lambi vahele tihendi paigutamine. Rippmontaaži tõttu ei saanud ka peene kiulise juhtmega pudinaid kahjuks lambipessa vedada. Kuna ideaalis tahaks lampidele ikkagi varjed ka peale keerata, siis töötava asja puhul ei pärja vist ka tina vms lambi külge riputamine.

[maaalune]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Üks võimalus on paigutada puhvrid skeemikonstruktsiooni(korpuse) ja kabineti vahele.Enamaltjaolt on on mehaanilised resonantsid just sedakaudu varmad tulema.
Kui lambi ja varje vahel on tihend siis halveneb aga termiline reziim.Muidugi osa lambitüüpe, olenevalt konstruktsiooni eripärast,mürisevad- ühed rohkem teised vähem.
Tuleb valida eelastmesse võimalikult jäiga konstruktsiooniga isendid.Vana Fender ise kasutas samuti eelastme lampide kinnitamiseks kummipukse.Kuskil olen näinud ka päris vedrude vahele tõmmatud lambipesa, kirjeldatud anomaalia vältimiseks.Kui on tegu kombovariandiga, siis aitab mõningal juhul "akustilise terrori" vastu ka kiht mürasummutavat ollust kabineti valjuka ja võimendiploki vahel.

[rnx]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Kombosid ma üldiselt vihkan, kuna enamuse remonti taritud kombode puhul on olnud vead vibra tõttu laiali kukkunud komponentidest tingitud, nii et võimendi on eraldi peana ehitatud.

Lambi jäikuse koha pealt 6AK5/6Z1P peaks spravkade järgi päris jäik isend olevat, ülekoomustaluvuse numbrid vähemalt olid küll kirja pandud muljetavaldavad. Hetkel sees olev nõukogude kuldajast pärinev 6Z1P-EV on veel ribiliste kolvi seintega ka, mis võiks ka kolvile endale jäikust juurde anda.

Šassiid ennast isoleerida on suhteliselt niru, kuna selle ja korpuse vahele ei mahu eriti isoleerivat materjali (esipaneel läheb vastu korpust ülevalt). Ilmselt, kui mul õnnestub allikana isoleerida ikkagi lambikolin, siis peab midagi välja mõtlema, kuidas sellest jagu saada.

OT: Fenderi sees pole kummipukse mina veel küll näinud ja ma olen neid ikka päris mitmeid saanud lappida läbi aegade - enamasti blackface/silverface, nii et võiks vanad vast olla küll Küll olen kummipuksidele riputatud esimese astme lampe näinud enamiku Marshallide sees. Üldiselt tundub, et vanadest võimenditest kipuvadki Marshallid olema kõige rohkem läbi mõeldud ning vanad Fenderid on kohati montaaži ning põhimõtteliste lahenduste poolest ikka kohutavad käkid. Hiljuti pidin ühe Bassmani kõik maandused ümber vedama, kuna see kippus parasiitsete tagasisidede tõttu genereerima minema ning urises ka veel lisaks suht vastikult. Tehase maandused olid suvalises kohas otse korpusse joodetud, tundus, et tequilauimas José, kes selle kokku jootnud oli, vist ei teadnud küll elektrist midagi ning tema jaoks oli see sama triviaalne, nagu jootekolviga ämbri parandamine.

[moi]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Pane kasvõi varjed esialgu peale lampidele, äkki aitab.
Kirjelduse järgi tundub, et müra üsna kõrge sadedusega ja ilmselt ei levi mitte korpuse kaudu, kust enamsati madalama otsa asjad läbi lähevad.
Kui ta ikka on ültse mikrofoni efekt. Kinnitamiseks või ümber lükkamiseks võid üritada ka ajutiselt mingit kuumust kannatavat massi varje ja lambi vahele panna aga midagi otseselt ei oska soovitad. Kuskil netis olen näinud mingeid kummi rõngaid, mida kasvõi mitu tükki sai lambile peale tõmmata mikrofoni efekti vähendamiseks.

[radiotehnika35]

Vs: Müstika vastastaktlõu režiimi ajamisega

Kuskil netis olen näinud mingeid kummi rõngaid, mida kasvõi mitu tükki sai lambile peale tõmmata mikrofoni efekti vähendamiseks.

See asi on "tube damper" - mõni aeg tagasi sai loetud üht remondijuhendit ja selles käis mitmel korral läbi soovitus varustada eelastmed ja mikrofonivõimendite lambid nende rõngastega - ei tea kuis reaalsuses asjad on aga võibolla aitabki.

Pilt kah:

http://www.levyphoto.com/forsale/SmallDamper.jpg