Väljundtrafo plekid

[lepikoff]

Tere!
Kas keegi teab kust saada kvaliteetset plekki väljundtrafo südamiku tegemiseks (mitte lammutada vanu kolusid)? Lähiajal ehitama ei hakka, küsin esialgu lihtsalt huvi pärast. Teine küsimus puudutab C-core plekkide kohta, kõikides nähtud isendites on plekilehed painutatud, aga kas on mingi muu põhjus (va materjali kokkuhoid) miks ei võiks ümaraks lõigatud C- kujulisi lehti ilma painutamata kokku panna?
Leidsin netist ühe kerija http://www.youtube.com/watch?v=KRNljBm8c2E, kas keegi oskaks tuvastada, millest asi koosneb? Tundub, et on kasutatud mingite muude masinate juppe.

[ats]

Vs: väljundtrafo plekid

Materjali kokkuhoid on kindlasti õige pakkumine. U-core väljalõikamine/löömine oleks keerulisem ja materjalikulukam protsess. Kunagi sai ise ka põhjlaikumalt uuritud väljundtrafo pleki hankevõimalusi. Saksamaal leidus üks firma mis võibolla sobivat "alloyd" väiksemas koguses ka oleks edasi müünud. Kas on plaanis tootma hakata? Paraku ühekordse projekti puhul ei tasu see pull ennast ära.

[lepikoff]

Vs: väljundtrafo plekid

Kas on plaanis tootma hakata?

Ei , sportlikust huvist küsisin. Aga ilmselt neid painutatud C-core otsi tuleb ka freesida, et hästi kokku läheks, üks tehnoloogiline protsess jääks vähemaks.

[Shele]

Vs: väljundtrafo plekid

Igasuguseid trafoplekke ärge üritagegi ise välja lõigata, kolkida, freesida, isegi painutada,.... . See muudab vajalikud magneetilised omadused vastupidiseks. Reaalmaailmas tehakse tükid valmis ja töödeldakse termiliselt ad libitum. Kõik hilisem halvendab olukorda. Hr. holt tegi katse (ma, loll soovitasin) ja asi sai selgemaks. Sport on hea, aga vist mitte metallide töötlemisel.

[lepikoff]

Vs: väljundtrafo plekid

Igasuguseid trafoplekke ärge üritagegi ise välja lõigata, kolkida, freesida, isegi painutada,.... . See muudab vajalikud magneetilised omadused vastupidiseks. Reaalmaailmas tehakse tükid valmis ja töödeldakse termiliselt ad libitum. Kõik hilisem halvendab olukorda. Hr. holt tegi katse (ma, loll soovitasin) ja asi sai selgemaks. Sport on hea, aga vist mitte metallide töötlemisel.

Pidasin silmas vesilõikust. Või ei tulegi tehasest kuskilt otse õige struktuuriga plekki, st peabki kõiki plekke eraldi termiliselt töötlema?

[ats]

Vs: väljundtrafo plekid

Müüakse valmis EI ja U plekke ka, niiet ei pea ise lõikumisega vaeva nägema. Paraku on kogused suured.

[mikumaku]

Vs: väljundtrafo plekid

Millest see allergia vanade trafode ja nende plekkide suhtes ? Tuleb lihtsalt teada milliste kivide all vähid peidus on ja kuidas neid püüda.

[holt]

Vs: Väljundtrafo plekid

Torkan teemasse ka positiivse näite, jälle omal nahal kogetud: Trafo põles maha, kapitaalselt. Uuesti mähituna oli tühijooksuvool oluliselt suurenenud. Peale mõningast nuputamist leidsin, et ega kaotada ei ole midagi, võita aga originaalplekid oma originaalmõõtudega ja aukudega, ning lasksin kõigil ühe külje puurpingis terasharjaga haljaks ning peale täiendavat puhastamist lahustiga(rasvatustamist) katsin õhukese nitrotsellulooslaki kihiga. Peale laki kuivamist ladusin trafo uuesti kokku ja nagu uus, igati korras kõik. Põhjus oligi mitte niivõrd põlemise käigus kuuma saamises kui isoleeriva "kultuurse" oksiidikihi hävimises, mis plekke algselt üksteisest eraldas. Tänapäeval muidugi lausa keevitatakse neid südamikke kokku aga vanasti nähti millegipärast vaeva, kasutati vahepabereid ümbrispleki ja südamikuelementide vahel ja isoleertorusid läbi plekipaki käivate kruvide ümber, mingi värk nende pöörisvooludega ikka on, millele selline isoleerimine kasuks tuleb. Kogu see jutt siis muidugi plaatmantel- ja plaatvarrassüdamike kohta.

[lepikoff]

Vs: väljundtrafo plekid

Millest see allergia vanade trafode ja nende plekkide suhtes ? Tuleb lihtsalt teada milliste kivide all vähid peidus on ja kuidas neid püüda.

Allergiat pole, pole ka kive, mida üles kangutada. Ei tahaks prügimäele vähjale minna. Lihtsalt uurisin teoreetilisi võimalusi, kui keeruline on ühe väljundtrafo südamiku tegemine nullist. Teoreetiliselt jääks asi marerjali taha, sest pole ilmselt kohta kust võiks elektrotehnilist plekki osta, vähemalt nii ruutmeetri kaupa.

[humax]

Vs: väljundtrafo plekid

Allergiat pole, pole ka kive, mida üles kangutada. Ei tahaks prügimäele vähjale minna. Lihtsalt uurisin teoreetilisi võimalusi, kui keeruline on ühe väljundtrafo südamiku tegemine nullist. Teoreetiliselt jääks asi marerjali taha, sest pole ilmselt kohta kust võiks elektrotehnilist plekki osta, vähemalt nii ruutmeetri kaupa.

Sa lähened asjale ikka väga keerulist teed pidi ja lihtsam on otsida sobiv südamik, kuid ka selle leidmine võib osutuda juba tänase seisuga keeruliseks, sest aja jooksul on liiga head ja liiga palju veneaegset tehnikat veetud utiili,kust võis sobivaid südamikke saada. Kui midagi ongi leida, siis on see trafo vaja arvutada, et saaksid sobivad parameetrid ja lisaks kõigele on ka see trafo vaja kerida. Mis väljundtrafosse puutub siis selle kerimine on omaette teema ja pole lihtne ülesanne ja kui korralikku pinki pole siis ei kerigi. Jõutrafo selle võib põlveotsas valmis kerida ja hakkab ka tööle, aga väljundrafoga see nii lihtne pole. Võib ju ka midagi valmis saada aga kui mõõtma hakata siis ei kannata asi mingit kriitikat ja kavaliteedist pole mõtet rääkida, mis sealt trafost välja peab tulema. Kunagi kui oli tehase pink kasutada ja traadiriiul oli äärest ääreni igas möödus traadist lookas ja ka isoleermaterjali oli valida kümmekond erinevat sorti siis sai neid palju keritud. See aeg polnud sobivat osta ja sellepärast sai ise keritud kui tahtsid midagi paremat ja võimsamat saada. Tänapäeval ma ei hakka sellel teemal isegi mõtlema selle üle, et peaks väljundrafot hakkama kerima. Neid tootjaid on mitmeid ja trafode valik on suur ja osta on kordades lihtsam ja kvaliteedis pole ka kahtlusi ja väljundtrafol on määrav tähtsus mis kvaliteedis võimu tahta või projekteerida. Vaata inimese võid pimedas ja ilma eriliste vahenditeta,pimedas ja põlvede valmis teha, aga ühte head trafot ei tee nii lihtsalt.

[lepikoff]

Vs: Väljundtrafo plekid

Põlve otsas ei tee ühtegi asja korralikult valmis. Aga seda OPT "musta maagia" juttu ka ei usu, pigem asendub see "must maagia" matemaatika mittetundmisega, kuna seosed on päris keerukad. Netis lademetes vastavat kirjandust, kalkulaatoreid ja ka DIY puust ette ja punaseks, niiet mõõtmist kannatava trafo ehitamine ei tohiks olla meistrile ületamatu. Muidugi saan aru et aja kulu ja euro suhtes ei tasu asi ennast ära.
Küsimus Humaxile: Kuda enda keritud trafo kannatas võrdlust firma trafodega?

[ellamp]

Vs: Väljundtrafo plekid

Ületamatu ta tõepoolest ei ole.Kui oled ennem trafosi valmistanud saab hakkama.Aega võttis vist pool kuud.Aga valmis sai ja töötab normaalselt.Tegin ta koopia PRIBOI trafost Aga pisut väiksema.Mähis poolex jagada ja eraldi postidele paigutada on vist kõige vastuvõetavam lahendus (kerimise suhtes muidugi).Võimalik,et kevade poole teen ka teise.

[radiotehnika35]

Vs: väljundtrafo plekid

Igasuguseid trafoplekke ärge üritagegi ise välja lõigata, kolkida, freesida, isegi painutada,.... . See muudab vajalikud magneetilised omadused vastupidiseks. Reaalmaailmas tehakse tükid valmis ja töödeldakse termiliselt ad libitum. Kõik hilisem halvendab olukorda. Hr. holt tegi katse (ma, loll soovitasin) ja asi sai selgemaks. Sport on hea, aga vist mitte metallide töötlemisel.

Horseshit!
See jutt kisub lollusele - millised omadused siis "muutusid"? Mida ja millega mõõdeti?
See jutt on nagu see audiofiilide kaablijutt!
Võta praegu ükskõik milline trafo, kõik poes müüdavad on ilusad, halja metallsüdamikuga, kui neid lehti hoolikalt uurida siis selgelt on näha servades lõikeinstrumendi (stantsi) lõikejälg. Kui metalli termotöödelda siis ei jää sellest lõikeservast suurt essugi järele - päris palju kogemusi metalli töötlemisega nii kuumalt kui külmalt räägib siinpool. Eriti arvestades, et plekk on 0,35 või 0,5mm paksune. Juba 10mm plaadi (näit. eriterasest stantsiosad ja näit. 30-40mm paksune tempel/matriits) töötlusel kaob lõikeserva algne struktuur täielikult, asemele tekib kõva oksiidikoorik. Tee katse - proovi, kuumuta mõnd metalldetaili ahjus.
Juba metallieriala õppides oli neid kogemusi suurest tehasest mis kunagi sõjatööstusele tootis (Tarkon näit.), seal tehti neil aegadel ka trafoplekke, kuumtöötlus sealhulgas, vajalik oli see aga hoopis oksiidikihi saamiseks (isoleerimiseks). materjal millest plekid stantsiti oli lehtedes, see giljotiinitati termotöödeldi ja stantsiti.
Mul praegu veel vast paarkümmend kg neid plekke alles mis seal tehti. Tänapäeval trafoterast saada on keberniit - ostes raudteevagunitäie - pole probleemi (u. 60t)...aga kas on sel siis mõtet?
Kogu eelnev töötlemise jutt on ka tänapäeval sama - metalli struktuuri suurim vaenlane töötlemisel on keevitamine.
Igasugu relakaga lõikamine muudab ka struktuuri - näit. keevitamisel, et saada kindel ja röntgenikvaliteedis õmblus on soovitav üldse relakad ja abrasiivkäiad eeltöötlemisest eemale hoida.
Tänapäeval KEEVITATAKSE suur osa südamikest - ega need tänapäeva plekid ka nüüd raketiteadus ei ole, natuke on omadused tootearenduste tõttu muutunud aga metall on metall. See on sama nagu Bulattterase sajanditepikkune saaga - ei ole selle võti orjale turjatorkamisega või inimveres karastamises vaid tehnoloogias kuidas teha, vanasti oli edu selles, et inimesed püüdlesid paremuse poole - mõteldi kuidas asja saab teha PAREMAKS, mingil aajärgul oli maailm rahulik - selleks, et saada 10% parem kui varasem, kulus sageli 1000% rohkem aega ja tulemus oli olemas. Aga mida on tänasel päeval sellele vastu panna?
Tööl oli päeva kaks tagasi alumiiniumisulamite keevitamisega tegelemist ja võta senine, levinuim ja maailma kõige tugevaim sulam - 7075, nüüd vaadates juba mis ajal see välja töötati siis mida on teadusel sinna kõrvale need aastakümned hiljem panna? Nanotorud jne - jah aga see on ikka unistus - tänapäeval on orientatsioon kuidas asju kasumlikult teha, kas see asi ka seda väärt ja rentaabel või laialdaselt toodetav on ei huvita enam kedagi.

Niisugune lugu siis metallist ja küsitava väärtusega jutust...

[plaaster]

Vs: väljundtrafo plekid

Kas kuidagi on võimalik trafoplekkide magneetilisi omadusi kindlaks teha, või terase marki ? Samas uurisin ka välja et magneetilist läbitavust ei arvutatta kui tegu on vastastakt võimendi väljundtrafoga. Ning tuleb arvestada algläbitavusega. Kuid sellisel juhul oleks ikkagi vaja pleki marki teada. Kuidas saaks miskit asja ?

[radiotehnika35]

Vs: Väljundtrafo plekid

Ega tänapäeval keegi naljalt seda plekitüüpi ja magnetilisi omadusi ei anna - ma ei usu ja ei ole ka kohanud näit. Hammondi trafode juures seda, kindlasti ei ole seda ka näit. tõsiste Jaapani trafode juures näidatud.
Magnetilisi omadusi saab mingil määral ka arvutada, näit. teadaoleva induktiivsuse ja keerdude arvu korral on läbitavusi võimalik arvutada üsna täpselt. Aga töötavat trafot ju ei hakka lammutama (kui on hea trafo), et saada teada keerdude arvu - siinkohal kui traadi läbimõõt on teada ja takistus mõõta saab samuti umbkaudu määrata keerdude arvud, induktiivsuse saab mõõta paremail juhtudel juba korralikuma multimeetriga.