Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

[laguja]

Seisab maal laka peal kuivas kohas vana Estonia stereo 1966 aasta väljalase.
Komplektne, töökorda pole riskinud proovida. Väidetavalt oli töökorras enne
kui minu kätte sattus, vähemalt Estonia kõlarid olid, need on vana Tandbergi taga praegu ja teevad oma vanuse kohta talutavat soundi.

Tekkisid mõned küsimused kogenud, lamptehnikaga kursis olevatele inimestele.
Nendele, kes mõistavad vajadusel sellest tehnikast ka midagi välja võluda ja teavad samas nimetatud tehnika puudusi/voorusi.

Mulle meeldib vana Estonia stereo emotsionaalselt, sest omal ajal olid sellised raadiod ikka "kõva sõna". Ja lapsepõlv lööb natuke pähe.

1. Emotsioonid emotsioonideks aga kas tasub sellise asja taastamist/modimist
üldse ette võtta?

2. Ma ei pea silmas puristlikku seisukohta, et kõik peab jääma nii nagu oli.

3. Kui juba taastada, siis nii et selle asja võimalikud vead kaoksid, võimalik on skeemi modimine ja korralike kondekate/lampide (heade lampide)/takistitega asendamine. St et asjast saaks "asi".

4. Kas kellelgi on isiklikke kogemusi nimetatud isendi sageduskarakteristiku jm. omaduste suhtes?

5. Ise pole võimeline seda taastama aga usun, et siit foorumist leiab ka inimese, kes selle lõpuni viib. Õiglase hinna eest. Vajadusel saab minuga kontakti privas või panen üles töökuulutuse.

6. Kas olemasolevaid kõlareid kasutades ei jää Estonia lahjaks
(passis on ju ainult 4 watti kanalis?). Tore on ju Doorsi ja Rollingut kuulata aga vahepeal, kui vaatad ERR dokumentaale ja naerad end ribadeks, oleks ju tore ka hambaarstist aafriklast kuulata (dr.Alban), kus spektri järgi on enamasti bass.
Ruum kus edaspidi kuulatakse on ainult 8 ruutmeetrit suur.

7. Olemasolevad kõlarid on James Lansingu 1973 aasta L101-d (JBL101), mille takistus peaks olema 8 oomi ja crossover 1500 hz. Kõlarid on massiivsed (39 kilo) ja kui kuulata 24 bitti 192 või 96 khz muusikat (vinüülirippi või sacd rippi) on väega mõnus kuulamiselamus, millega tavaliselt ei kaasne naabri "peole kutsumine".

8. Eelviimane küsimus - kui kanali võim lahjaks jääb, kas seda Estoniat on võimalik modida võimsamaks? Mõistliku raha kulutamise teel. Koonerdama ei hakka aga "ülekulu" ei pea ka mõistlikuks.

9. Viimane küsimus - kas konkreetset aparaati on üldse võimalik taastada/modida
enam-vähem sellisele tasemele, et heli kitsaskohaks ei jää võimendi osa? (Praegu
on järgmine kitsaskoht mitte kõige odavam helikaart, mis tahaks DAC-iga asendamist). Või on targem osta mõni vana lampidel Harman Kardon, Priboi (mis ilmselt modida tahaks) vms. Hetkel on süsteemi võim Marantz PM 750DC, kui see
peaks tähtsust omama. Minu kuulamisharjumuste puhul on volume kogu aeg 1/10 peal.

Ootan kogenud inimeste arvamust, kes suudavad ka ära põhjendada, miks nad nii arvavad. Oma vanuses (peagi 48) eeldan, et on olemas piisavalt professionaale, kes
seda suudavad.

Parimat
Martin

[GU50]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Oma vanuses (peagi 47) pakun, et selliste asjade käima ajamine on mõttekas ikka, kui on plaan nostalgitseda. Kui seadme välimus on korras ja kena, siis sisemuse originaaliga võrreldavasse või paremasse seisukorda tegemine ei ole ületamatu. Eelduseks on ressursi leidumine. Ressurss koosneb peamiselt ajast, vähemal määral headest detailidest, suuremal määral arusaamisest, mida teha ja loomuldasa ei saa ka finantsilist võimekust valemist välja jätta.
Võimsustel 4W ja 10W näiteks on praktilise kuulamise seisukohalt olematu erinevus, eriti kui kuulamisruum on 8 m2. Iseasi on sobilikud kõlarid seadme taha, see määrab väga palju. Originaalis ilmselt on kerge membraaniga tundlikud elemendid olnud, nende asendamine mitmeribaliste tuimadega võib tulemust oluliselt pärssida. Otsimise ja katsetamise küsimus. Uhke oleks muidugi veterani vahendusel nautida ajastu saundi, mitte ajada taga megabassi, mille jaoks on vajalikud ja maailmas olemas hoopis muud riistad.
Aga muidu võiks seda asja ju kaaluda.

[dumb_user]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Kõige eelpooltoodu jaoks on ju alati võimalus see harman/kardon või misiganes muu asi sinna Estonia kesta sisse toppida ja ongi kogu lahendus. Sarnaseid asju on kümnete või isegi sadade kaupa tehtud. Tulemuseks pole enam ei Estoniat ega ka seda mis sinna sisse pandi. Aga nagu öeldakse ilu on vaataja silmades. Ära tasumine on hoopis mõttetu teema. Kui see Estonia on valmis saanud ja ta sulle meeldib siis ongi tasunud. Kui aga rahasse ümber arvestada siis ei tooda see Estonia ju mitte mingit materiaalset väärtust enne kui ta maha müüa. Kummal juhul ta siis tasub ?

[a1]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

http://raadiotuba.and.ee/PILDID/PunaneRet/punaneretestoniastereo_vrv-b.jpg

Ma arvan, et selline aparaat väärib säilitamist ja taastamist. Modimisel piirduks ULL ala kaasaega aitamisega, ülejäänu võiks enamvähem ajastutruu jääda.
ps. Nende tootmise algus peaks olema aasta 1969.

[laguja]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Tänud kõigile, kes kiirelt reageerisid!

Iga ettepanek on teretulnud, seepärast lisan veidi detaile.

1. Olen sellist "võõrasse kasti toppimist" juba läbi elanud. Tegin koos partneriga ühe ajaloolise vene maasturi, millel välimus on "vintage" aga sisu on hoopis modimise läbi elanud Toyo maastur, mis peaks peale modimist saama kapoti alla nii 400 obest. Töö pole veel lõppenud aga väline tulemus on ilus ja tahtmist ära müüa eriti pole. Kuigi raha on ikka kõvasti läinud...Ise pole pidevalt Eestis aga partner hirmutab suviti kohapeal Eesti ristmikel "rikkaid ja ilusaid", kelle arust peaks saama ikka oma auto ostu eest "täie raha". Aga ei saa, kui veits järele mõelda. Et kogemus olemas, teeks seekord veidi teistmoodi.

2. Harman Kardon lampidel aastast nii 1963 on omaette väärtus ja seda Estonia
stereo korpusse toppida tundub natuke "valus". Asjal on ju ka väärtus omaette ja
Harman Kardon oli ka kunagi ikka "kõva sõna". Ja usun, on praegugi, vähemalt vanemad eksemplarid. Niisiis läheks edasi seda teed, et taastaks originaali/modiks natuke.

3. JBL 101 pole iseeenesest "tundetu kast" vaid minu andmetel 96 db tundlikkusega kaheribaline kõlar. Originaalleht näitab 8 oomi, 50 watti,
crossover 1500 hz ja 78 db (1 watt + 15 feet).

Niisis on tegemist lampvõimu jaoks sobivate kõlaritega. Küsimus ikka selles,
kas taastatud Estonia tunneb ennast nende kõlaritega hästi. Loomulikult
tunneb (tundlikkus) aga kas Estoniast bassi/kõrgeid ka tuleb? Lisan siia 101 kõrgete/keskmiste ruupori pildi, mis töötab olemasolevas kõlaris. Siis vast tekkib
arusaamine, mis ja ja kuidas.

4, Võib-olla ei modikski ULL, sest Kagu-Eestis on vene jaamad endiselt kuuldavad ja muide päris huvitav on. Alati saab ju lisada korraliku tuuneri, mis mul olemas.

[laguja]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Lubasin juurde panna kõrgete ja keskmiste valjuhääldi pildi. Huvitav eksemplar, peab ütlema.

[moi]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Kui sul just kõrvad suure bassi tümpsutamisega pole ära rikutud, siis on sellest 4 W estonia lõpust nende 94 dB kõlarite jaoks küll.
Kui bassi jääb väheks siis on seda natuke võimalik ka juurde lisada, tämbrite ümber tegemisega, mis suht lihtne, päris määvärinaid muidugi ei saa sealt kätte kuna trafo läheb enne küllastusse.

[plaaster]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Estoniat on mõtet modida küll. Omasin Estonia väljundtrafosid. Kasutasin neid Manakovi skeemis 6P3S lampidega.

[maaalune]

Estonia/Simfonija trafode max võimsus enne küllastumist on ca 12W(335V anoodile ja küllaltki tagasisidestatud moel).Palju rohkemat nendest välja ei pigista(pillivõimu puhul up to 18W).Nõustun Moi väitega - 4W ja 94dB on päris kõva sõna väiksemas kuulamisruumis.Modida pole mõtet - originaalkõlaritel (6GD-2) on tundlikkuse tase kuskil 92-93dB kandis(1W/m juures).Taastamiseks igal juhul mõte.Raadioosaga tuleb tõenäoliselt suuremaid probleeme - seal ju motoriseeritud automaatne sagedushäälestus.Kui see ka toimib siis ULL ploki ümberhäälestus...seejärel tekib vajadus ka piloottoon stereodekoodri järele...Liinisisendisse ühendada valmis tänapäevase standardiga mis iganes talutava ülekandekvaliteediga stereo raadiovastuvõtu(või siis isegi netiraadio/võrgustriimeri arsenalist) seade oleks parim lahendus.IMHO

Estoniat on mõtet modida küll. Omasin Estonia väljundtrafosid. Kasutasin neid Manakovi skeemis 6P3S lampidega.

6P3S ei ole hea mõte kasutada neid Simfonija/Estonia väljundtrafodega - väljuntakistused liiga erinevad - pillivõimuks ehk veidike.

[plaaster]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

nu ma ei tea. sünnipäeval otsustasime musa kuulata ja hommikul tuli kolmandalt korruselt kaebusi. Maja on 3 kordne. Kõrvaga kuulates on suht norm asi. Nu see 10 W on nagu 100 Mingit tagasisidet ma ei kasutanud.

[RaunoK]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Tagasisidega saab just 6P3S selle trafoga paremini sobitada. Põhimõtteliselt võiks ka GU-13 proovida, aga kuidas nelja niisugust Estonia sisse istutada, peamine, et lambi saund meeldib, kui ei meeldi, ei näe ka mõtet kui ise hakkaja mees siis ka kõik lõpulambid läbi proovida, mis Venemaa avarustes tehtud.

[laguja]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Lugupeetud kaasfoorumlased!
Projekt Estonia Stereo sai uue nime Made In Estonia ja on nüüdseks edukalt lõppenud tänu kaasfoorumlasele GU50, kes võttis asja teostamise oma õlgadele ja selle ka edukalt lõpuni viis. Panen siia lühida kokkuvõtte aga kel nostalgiaisu peal võib seda lähemalt vaadata GU50 kodulehel – projekti nimi on tema kodulehel Made In Estonia ehk siis tehtud Estonia sisse.
Raadio lahtivõtmisel selgus, et rotid olid seal püüdnud kodu rajada…See on üks piltidest, mis GU50 kodulehel väljas on. Seetõttu jäi vana taastamine plaanist välja ja ja sai tehtud uus projekt, mille eesmärgiks oli vanu trafosid kasutades pm uus võimendi ehitada.
Välimus sai nostalgiline , pildid on tegija kodulehel olemas, eks see üks vanema mehe nostalgiaprojekt ole (pidasin silmas ennast). Põlema jäid vanad stereo ja skaalatuled, nivood näitab „roheline silm“.
Heli on võrreldes transistorvõimuga võrreldes muidugi hoopis teine, tüüpiline lampvõimendi heli. Mõnus. Kuulda on selliseid nüansse, mida varem polnud. Vana transistorvõim „määris“ teatud sagedusi ja osa instrumente (basskitarr näiteks) ei olnud selged. Huvitav asi selgus kõrgetega, pole vaja nagu juurde keerata, vanal võimul oli hulka peale keeratud..
Kõige paremini kõlavad naturaalsed instrumendid ja sellised asjad nagu The Doors ja John Lee Hooker, Gunnar Graps. The Beatles on ka hea. Kõige paremini istub talle (Made In E) puhas blues, nii et selle oleks võinud ka Estonia Bluesiks nimetada…Igatahes osa bluesiplaate on arvutist uuesti üles leitud, mida varem tundsin, et ei taha kuulata. Kuulan muusikat läbi helikaardi, edaspidine plaan on DAC-ile üle minna.
Võimendi taga on eelpoolmainitud kõlarid, mille korraliku häälestamise eest eraldi tänud kaasfoorumlasele MK. Kõlarite eripära tõttu (maht ainult 80 liitrit) sealt korralikku bassi ikka ei saa, nagu selgus valmistaja poolt tehtud kuulamisel tema kõlaritega (Audes-037). Millega on ka selgunud et Estonia originaaltrafod täiesti esitavad ka korraliku bassi..Kuigi olen kuulnud mõnedes foorumites ka vastupidiseid väiteid. On plaan, kasutades olemasolevaid elemente, teha uued kastid või alustades algusest ja tellida uued elemendid. Aga see juba eraldi kõlarifoorumi teema. Kuna mul on kiindumus vanadesse ameritesse, siis saab valik olema kas jbl või Altec Lansing. Tulevad
Ühtlasi tänan ka kõiki kaasfoorumlasi (ja mitte ainult kaasfoorumlasi), kes asja valmimisele kaudselt kaasa aitasid ja keda ma kõiki ei tea:
*tagapaneeli tegija;
*lampide otsija ja lisatrafo tooja;
*trükkplaadi tegija;

Minu, kui algaja audiohuvilise jaoks sai asi hea.
Parameetrid:
Sisendpinge: 250mV
Sisendeid: 4 (2x RCA; 2x DIN)
Kõlarite takistus: 8/4 Ohm
Väljundvõimsus: 2x 10W siinusvõimsust
Klass: AB2
Üldine tagasiside: puudub
Kaugjuhtimine: IR puldiga
Raadioosa: FM skanner 88-108 MHz
Eelastme lambid: 6H9C / 6SL7 / 1579
Lõppastme lambid: 6П3С / 6L6 / KT66 trioodlülituses
Väljundtrafod: Estonia Stereo
Kogu tarbitav võimsus: 90W
Toitepinge: 220VAC
Kuulatud:
John Lee Hooker – The Healer
The Doors – L.A. Women, Light My Fire
Bob Marley - Legend Remastered (24.192 hdtrack)
Gotan Project – La Revancha Del Tango
Gary Moore
The Beatles
Jimi Hendrix
Queen
Jean-Michel Jarre
Eminem - The Marshall Mathers
Eric Clapton – MTV Unplugged
Bonzo ja Tõun – Andke tagasi maa
Lindpriid
Gunnar Graps
Ruja
Mahavok – R2 live
Rammstein
ELO - Xanadu
Procol Harum
The Police
Sting - The Very Best Of Sting & The Police
Metallica
Rolling Stones
Sergei Manukjan
Okaspendel
Настя Полева и Наутилус Помпилиус (vene kultusfilmi Брат 1 soundtrack)
Ирина Дубцова
Гарик Сукачев
Eagles - MTV unplugged, 1976.2001 Hotel California (24.192 hdtracks)

[TeeTL]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Ainulaadne aparaat, igatahes.
Originaalid võivad muuseumitesse koitama jäädagi. Keegi peab ikka elustama ka.
Praktilise kasutuse mõttes kindlasti parem kui originaal.


Aga välimuse mõttes on originaalkomplekt üsna suurejooneline küll...iseasi kuidas teda tänapäeva interjööridesse sobitada õnnestub... laminaatparketi najale igatahes mitte eriti :P

[moi]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Selge klassikaline skeem, kui aga juppe vaadata siis saad aru kuhu rõhk pandud on. Tiba ei saa aru kondekatest lõpulampide eelpinge potekate järel, peaksid suht pika viite andma õige pinge otsimisel.
Estonia trafode bassi võimekuses ma küll nii optimistlik ei oleks (on mulgi üks nende trafodega võim), eriti kuna puudub ka üldine negatiivne tagasiside.

[laguja]

Vs: Estonia stereo - kas on mõtet taastada?

Tere!

Kõlarid ja vinüülimängija osa on ka muidugi alles...Kunagi peaks need ka komplekti koosseisu taastama. Milline oleks vinüülimängija ühisosa praegusel kujul, ma ei tea.
Äkki CD-mängijaks ümber ehitada? Ehitada sisse uusim Estonia vinüülimängija?
Viimane on isegi huvitav idee - ruumis näeb ühes stiilis asju. Kõlarid annaks ma arvan, isegi paremal kujul kasutusse võtta. Praegu toidab neid vana Tandbergi resiiver ja nad on saunamajas täiega kasutuses. Nad on oma aja lapsed ja neil on oma iseloom aga usun, et neid saaks paremaks sättida.

Võimendi skeemi suhtes küsige pigem teostajalt, eks tema oskab paremini põhjendada, miks nii sai tehtud või mitte, mina rohkem dumbuser. Hindan projekti juures seda, et see sai algusest lõpuni teostatud enam-vähem nii nagu tellija seda ette nägi ja kogu projekti juures suutis teostaja tellija tülikaid küsimusi taluda. Mis
võisid vahel ilmselt üpris lollid olla. See on harvaesinev omadus, sest paljud ei oska selgitada, miks nii sai tehtud.

tervisi
Martin