Teade

Collapse
No announcement yet.

Radioola kallal nokitsemine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Radioola kallal nokitsemine

    Pimedad õhtud saabunud ja otsiks õhtuks mõnda tubast tegevust, sellega seoses mõtlesin, et võiks natuke putitada ühte nurgas seisvat lampidel olevat radioolat (Rekord 68-2).
    Radioola toimib ja skeem on samuti olemas, aga tahaks natuke uurida lamptehnika hingeelu.

    Esiteks tahaks ära vahetada seleenist alaldussilla dioodsilla vastu.

    Skeemil on näidatud, et toitepinge peale seleenalaldit ja enne silukondesid on 220V, seega kui tahaksin seleenalaldi skeemist välja visata, peaksin selle asendama dioodsillaga ning saavutama olukorra kus peale dioodsilda oleks pinge samuti 220V?
    Kuna dioodsillal on pingelang väiksem kui seleenalaldil siis peaks peale dioodsilda ühendama sillaga jadamisi miskise võimsa takisti?
    Kuidas ma pingelanguks vajaliku takisti väärtuse arvutamiseks voolutugevuse kätte saaksin?
    Ega see võimendile miskit viga ei tee kui peale alaldit + otsa võimendist lahti ühendan?

    Palju toredaid küsimusi

    #2
    Vs: Radioola kallal nokitsemine

    Ühe seleeniplaadi maksimaalne pingelang on 0,45-0,75 V.
    Mitu elementi on järjest?
    Tõenäoliselt ei pea midagi tegema, ehkki lisaks on220V asemel 230V.

    Comment


      #3
      Vs: Radioola kallal nokitsemine

      Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
      Ühe seleeniplaadi maksimaalne pingelang on 0,45-0,75 V.
      Mitu elementi on järjest?
      Tõenäoliselt ei pea midagi tegema, ehkki lisaks on220V asemel 230V.
      Ma ei tea palju seal elemente sees on, see on alumiiniumümbrisega kolakas, peal on märgid ABC-80-260.

      Comment


        #4
        Vs: Radioola kallal nokitsemine

        Ei pea sinna mingeid lisatakisteid panema.Seleeni asemele paned 4 dioodi ja asi korras.Omal ajal küll saanud seda teha.
        Vana helitehnika remont Pärnus

        Comment


          #5
          Vs: Radioola kallal nokitsemine

          Kas ei ole nii, et dioodidega asendades alaldi väljundpinge tuleb kõrgem. Ma ka kunagi vahetasin, mõõtes oli ettenähtud 270-280V asemel, mis oli seleenalaldiga, tunduvalt üle 300V, mis oli vist isegi suurem, kui filterkondede tööpinge. Pärast seda ma ühtegi seleeni dioodidega asendada ei proovinud. Jäi arusaam, et seleenil sisetakistus suurem ja kui koormus järgi tuleb, siis pinge langeb. Võib olla, et ka eksin.

          Comment


            #6
            Vs: Radioola kallal nokitsemine

            https://ru.wikipedia.org/wiki/Селеновый_выпрямитель

            J
            ärjestikku on 2x10 elementi (ABC-80-260.) Seega ca 10V uuest peast, hiljem on pingelang suurem.
            võrgupinge 220V asemel on 230V - tuleb veel pinget juurde.
            viimati muutis kasutaja Svago; 11 m 2017, 21:15. Põhjus: lisa

            Comment


              #7
              Vs: Radioola kallal nokitsemine

              Üldjuhul ei pea anoodpinge olema 1V täpsusega.+10...15V ei tee seal midagi halba.Filterkondede tööpinge on samuti tavaliselt väikese varuga.
              Vana helitehnika remont Pärnus

              Comment


                #8
                Vs: Radioola kallal nokitsemine

                Lampide küttepinge ka tõuseb kui 220V aparaadil 230V võrgutoidet kasutada ja kuskil alajaama lähedal võib reaalne pinge veel suurem olla, hea oleks võrgupinge üle mõõta. Suurema küttepingega lõppevad lambid tunduvalt kiiremini otsa kui nominaaliga.

                Comment


                  #9
                  Vs: Radioola kallal nokitsemine

                  Põhimõtteliselt on moi jutt õige. Vajadusel saaks kasutada ka autotrafot. Maal saigi sellist voltmeetriga varustatud varianti kasutatud, kuna võrgupinge muutus teatud kellaajal ja TV vaatamine tekitas probleeme. Harkus elades oli kõikumine kohutav. Vahepeal oli pinge 130V, makk hakkas lausa venitama – mõtlesin panna 127V asendisse, kuid ei tea ju kunagi millal õige võrgupinge taastub

                  Kuid tegemist on 60-ndate lõpu pilliga, kütteniidid on peenemaks põlenud ja takistus suurem. Kindlasti pole ka lambipesad enam esimeses nooruses. Sellisel juhul on hea just kõrgem võrgupinge ((230/220)X6,3V= 6,6V). Uute lampide ja pesade vahetamisel oleks muidugi 6,3V parem. Vanasti sai „elustatud“ kineskoope ja lõpuks sai tõstetud kineskoobi küte 8V-ni. Ja töötas aastaid või õigemini kuni öise magamajäämiseni, kui öise koormuse vähenedes võrgupinge kasvas mõnes kohas üle normaalse.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Radioola kallal nokitsemine

                    Küttepinge läheb sellel aparaadil otse trafo 6.3V liini pealt ilma alaldita ja niipalju kui uurisin siis võib küttepinge olla lampidel üldiselt 5.7 - 6.9. Ma eeldan, et sinna võiks pinge langetamiseks ühendada jadamisi takisti, et saada lähemale 6.3V nominaalile või lampide tervise hoidmiseks isegi madalamale.

                    Huvitav on see, et minu aparaadi toiteosas on lüüdid 20uF + 30uF + 30uF ning lüütidega on paralleelselt 1.2kO 2W takistid, kõik netist leitavad sama skeemilahendusega skeemid on 3x30uF + 1.5kO takistitega, kuid kontrollpunktide pinged skeemidel on samad, kuigi teoorias peaks ju suuremal takistil tekkima suurem pingelang.

                    Kui ma võrgujuhtme tahaks teha kaasaegseks, siis kas KollaRohelise juhtme peaks kohe šassile kruvima trahvo kõrvale ja kui tahaks lüliti ka panna siis lülitile mingi filter/filterkonde ka paralleelselt joota?

                    Mis oleks lihtsaim viis teha nii, et lambid kohe täit voolulaksu kätte ei saaks peale sisselülitamist? Mingi lisalüliti B+ jaoks?

                    Ma pole kunagi skeemilt voolu mõõtnud, kui ma tahaks B+ voolu mõõta siis mis variant on kõige turvalisem nii tehnikale kui elule? Alaldist väljuv B+ klemm lahti ja siis skeemi ja alaldi vahele jadamisi tester?

                    Oletame, et asendan seleenalaldi asemele neli dioodi, dioodide vastupinge peaks olema võrgupinge pluss paarkümmend prossa varu?

                    Kui uue toitekondensaatori tahaksin panna vana kesta sisse, siis kondensaatori "-" võib lihtsalt kruvida kesta külge?

                    Palju toredaid küsimusi

                    Comment


                      #11
                      Vs: Radioola kallal nokitsemine

                      No kui sa tahad uued kaasaegsed lüüdid peita vanade korpusesse, siis võiksid ka dioodid pista sellesse Al „šokolaadi“ ja säilitada ka muus osas originaalsuse.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Radioola kallal nokitsemine

                        Ω sümboli saab Alt + 234

                        Comment


                          #13
                          Vs: Radioola kallal nokitsemine

                          Kaval trikk või lollus ? Anood ja katood mõlemad massis.
                          http://hparchive.com/
                          https://worldradiohistory.com/index.htm

                          Comment


                            #14
                            Vs: Radioola kallal nokitsemine

                            Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
                            Kaval trikk või lollus ? Anood ja katood mõlemad massis.
                            Mõtled seda 6Н2П teist anoodi? Miks seal üldse 6Н2П kasutusel on kui teist poolt lambist ei kasutata? Ah las see olla praegu, ma skeemi hetkel ei hakka näppima.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Radioola kallal nokitsemine

                              Seda maandatud lambi osa kasutatakse AM osas detektori dioodina, aga seal on trükiviga raamatus. Raamatus kõrval on Rekord-66 skeem ja seal on võre ja anood kokku ühendatud, katood massis, samuti teiste vanemate Rekordite skeemides.

                              Comment

                              Working...
                              X