Esimese lampvõimendi ilu ja valu

[eERuheeRu]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Neid lüüte vahetetakse niimoodi, et lõigatakse lüüdi alumiiniumkorpus pooleks ja joodetakse uus lüüt sisse ja siis teibiga pannakse korpus tagasi kokku ja teibi koht peidetakse ära nt mingi klambri alla.

Aga kui sul sellest 6P3S aparaadist villand saab siis ma oleks vast nõus selle mõistliku hinna eest omandama heasse peresse.

Ja Su teemaalgatuse juurde tagasi tulles, proovi Hammondi 125 seeria trafot oma projektiga, hoolimata tema kehvadest parameetritest (100Hz-15kHz), on helil väga suur vahe sees võrreldes nõuka aja trafodega. Ma ise tellisin 2tk uraltonest, see trafo võimaldab sealjuures 2.5k, 5k, 10k oomi sisendisse ja 4-16 oomi väljundisse.

[oovi1220]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Räägiksin põgusalt mürast. Painab see endiselt. Mingil ajahetkel üsna ammu, kui potede korpused maaga ühildasin ja natuke juhtmeid sees ringi vedasin, muutus asi pea täitsavaikseks. Tegin kaks maanduspunkti, lüütide külge. Ja siis mingi hetk oli müra tagasi. Toitetrafo sai 0,8 plekist kupli. Ja kusjuures, pole mitte mingit vahet kas toitetrafol ja/või eelastme lambil on kuppel peal või mitte. Sama müra ikka. Täiendasin end interneeduses veel veidi. Tulemusena ühendasin kütte 100R takistitega maha. Tulemus - müra võimendus ja seda just madalas osas. Ma enam päris ei saagi aru. Iseenesest kuulatav on ja heli osas ei oska midagi ette heita. Lihtsalt müra. Kas targemate hinnangul drossel päästaks midagi? Selge on see, et esimest isendit päris korda nagunii ei saa. Eks ma kiibitsen vaikselt järgmist kah aga võiks ka praeguse paremaks saada.

Kas eelastme lamp ei või lolli mängida? Välja lülitamisel tekkiva klõpsuga on kõlaris selline metalne kõlin. Sama on ka kui vaikselt kopsida korpusele.

[olavsu1]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

lampi pesas liigutades juhtub mis?

Tegin kaks maanduspunkti, lüütide külge

kui enne seda liigutust müra polnud, siis võta need lahti.

[oovi1220]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Täpsustan veidi. Algse rägastiku (teema alguses pildil) tegin ringi. Sai 2 tähtmaanduse punkti. Kogu eelastme teema ühe lüüdi otsa ja ülejäänud teise otsa. Mõlemad sillatud ja üks neist ka ühes punktis šassiiga ühendatud. Sai vaiksem kui eelnev. Müra kadus mingi hetk kui potede korpused kah šassiiga ühendasin aga samas oli natukese aja pärast tagasi. Kuna oskamatu paigutuse tulemusena on anoodring ka üsna pikk, sai seegi osaliselt varjestatud. Nii hull see müra pole, et jubedalt häiriks aga võiks samas ikka vähem olla.

[RaunoK]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Ühenda töötava võimu korral eelastme lambi küte lahti, kui kaob, siis alusta sealt. Tegelelikult kütteniitide maandamine alati ei aita, pigem võid kütteniitide potentsiaali hoopis tõsta, võttes selle anoodtoitest, mille takistitega mõnekümne voldini alandad.

[oovi1220]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Üks selline skeem http://audioinstrument.narod.ru/cxemy/6P13S.html

Mingi päev ajasin küla pealt paar telekat kokku taas, need kah otsa ei saa vist. Ehk tegelikult huvitab kas antud skeemis toiteks TS-180 oleks pädev? Just pean silmas kenotroni osa. 5v talle tekitada pole suurem probleem. Pigem huvitab kas olen väga valel teel kui väidan, et saab ju ka keskväljavõtte tekitada ehk puuduks vajadus negatiivset õlga dioodidega mõjutada.

[eERuheeRu]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

See skeem on ühel vene lehel olemas erinevate variatsioonidega, ma kahjuks linki ei leia, kuskilt siitkaudu saab: http://sergeev21.narod.ru/amp.htm

Keegi "funky transistor" samalaadse toote valmis teinud 6P3S lõpuga. http://funkytransistor.blogspot.com....ereo-2009.html

Samas, olen näinud ka selliseid soovitusi, et kenetroni anoodidega jadamisi panna samuti dioodid, sest need kaitsevad toitetrafot kui kenotron lühisesse peaks minema. Merlini raamatus http://www.valvewizard.co.uk/ ta suisa tungivalt soovitab sellist lähenemist, sest kenotron on tema arvates "bling-bling".

TC-180 on küttemähiseid 4tk. http://vprl.ru/index/transformatory_ts_180/0-77, äkki saab ühe mähise pealt paar keerdu maha kerida, et 5V saada keno jaoks, kahe mähise amprid justkui annaks välja keno 3A kütte kui natuke maha kerida.

----
teoorias

[oovi1220]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Jah, trafo mähistega olen kursis. Kaks 4,7A mähist, neist ühe saaks kenotroni jaoks lihtsa vaevaga kohandada. Kas siis maha kerides või laisa inimesena labaselt takistiga.
Diskuteerisin siin endaga lihtsalt TS-180 sümmeetriliste mähiste üle. 5-6-7-8-keskväljavõte-5´-6´-7´-8´? Muidugi poleks vahet ka kui teha hübriidsild ja kaks dioodi kah asjasse kaasata.

Lõpulampide variante on mitu jah.

https://i.pinimg.com/474x/4c/4b/f7/4c4bf75a502b88705d9176b170cd4945.jpg

Mulle endale tundub 6P7S huvitav. 6P3S on selle foorumi põhjal üks jubedamaid asju mis eales loodud ju. Ma ise nii kriitiline ei oleks aga eks näis. Võib-olla proovin mõlemat. SE maailm tundub üldse kuidagi enda jaoks huvitavam oma lihtsuses.

Väljundtrafoks paneks siia kergelt tuunitud kurikuulsa TVZ-1-9. Lammutasin laiali, panin plekke juurde. Sai 3mm paksem ja pidi seepärast uue pleki ka ümber väänama. Jubedalt neil kvaliteet kõigub küll nagu vene asjadega ikka. Õhupilu oli kah selline nagu oli. Polnud paberit isegi jätkunud täies pikkuses. Äkki oli palgapäev olnud just. Trafomees on ka inimene. Ja parafiinis peab läbi ka veel keetma. Keedetud oli ta "originaalis" juba isegi muidu. Ehk eemärk oleks jällegi selline pooleldi telekaprahist asi. Muul juhul võiks väljundtrafoks muidugi midagi inimlikku panna.

[a1]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Diskuteerisin siin endaga lihtsalt TS-180 sümmeetriliste mähiste üle. 5-6-7-8-keskväljavõte-5´-6´-7´-8´? Muidugi poleks vahet ka kui teha hübriidsild ja kaks dioodi kah asjasse kaasata.

Kui Sa nüüd pidasid silmas seda, et kas vastastakt alaldiga saab sama väljundpinge kui sildalaldiga, siis vastus on: ei.

Mis asi see hübriidsild on? Pool lamp ja pool pooljuht? Milleks selline porr, pane siis kohe sild.

[aqv]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Kui Sa nüüd pidasid silmas seda, et kas vastastakt alaldiga saab sama väljundpinge kui sildalaldiga, siis vastus on: ei.

Teoorias peaks ju sama olema. Mõlemad täisperiood alaldid. Kas mähise/dioodi sisetakistused annavad tunda?

[a1]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Teoorias peaks ju sama olema. Mõlemad täisperiood alaldid. Kas mähise/dioodi sisetakistused annavad tunda?

Mina sellist teooriat ei tea.
Sildalaldiga töötab kogu mähis mõlema poolperioodi ajal, väikese nüansina, 2 dioodi pingelang.
Vastastakt alaldis töötab ühel poolperioodil 1 pool mähisest ja teisel teine, pingelangu tekitab vaid 1 diood.

[oovi1220]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Kenotroni tahtsin asjasse kaasata kahel põhjusel: ta on algses skeemis lihtsalt ning võimaldab väikest viivitust, et anood kohe peale ei lajataks. Toimiks muidugi ka sild ja anood lüliti alla.

[aqv]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Mina sellist teooriat ei tea.
Sildalaldiga töötab kogu mähis mõlema poolperioodi ajal, väikese nüansina, 2 dioodi pingelang.
Vastastakt alaldis töötab ühel poolperioodil 1 pool mähisest ja teisel teine, pingelangu tekitab vaid 1 diood.

Sedand küll aga kui suur see erinevus siis oleks 300V juures?

[Shele]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Sedand küll aga kui suur see erinevus siis oleks 300V juures?

Ilmselt pole asi pingelangus, vaid selles, et täispeioodi puhul kui mähise eri osad töötavad kordamööda, hakkab magnetväli vänderdama ja olenevalt trafo kvaliteedist müriseb rohkem. Samuti läheb 2 korda rohkem traati (kuigi peenemat). Vast seepärast on sild eelistatud: eriti pooljuhtidega. Kenutronidel sild tekitab küttega probleeme.

[a1]

Vs: Esimese lampvõimendi ilu ja valu

Sedand küll aga kui suur see erinevus siis oleks 300V juures?

Olulisem on siinkohal välja tuua, et sildaladi korral on kogu mähis järjest, nagu ka see viidatud TS-180 kasutusel vanades lamptelerites. Tõsi, seal on lausa kummalgi mähisel oma sild, kuid lõppkokkuvõttes on nad ikkagi järjest. Lõplik pinge oli seal ca 270V alalist.

Vastastakt alaldis töötab aga alaldusdioodile ainult pool mähist (kuna mähisel on keskväljavõte tehtud) ja seetõttu on ka väljundpinge vaid pool võrreldes sildalaldi pakutavast.
Vastastakt alaldit on mõistlik kasutada madala pinge ja suurte voolude korral, sest siis on dioodides hajuv võimsus poole väiksem (kahe dioodi asemel on poolperioodi jooksul töös vaid üks).
Vanades lampvõimendites on vastastaktalaldit kasutatud seepärast, et lamp oli kallis. Oluliselt odavam oli trafot kerida.

Sujuv start on muidugi argument ja kange tahtmine eksperimenteerida muidugi ka. Kenotroni kasutati viimati vast kuuekümnendatel, hiljem juba seleenalaldit ja veel hiljem germaanium või räni dioode. Helivõimendi võis samal ajal endiselt veel lampidel olla.
Kahtlustan, et ajastutruuduse mõttes ei ole kenotron ja TS-180 paarilised, nii et ka selles mõttes ei näe ma kenotroni kasutamisel erilist mõtet, mis aga omakorda ei tähenda seda, et huvi korral asjaga eksperimenteerida.

Ma ei kujuta ette, kui kõrgeoomilist valjukat üldse olemas on, et teha näiteks aktiivkast üldse ilma igasuguste trafodeta!?