SE väljundtrafo mõtisklused

[oovi1220]

Seltsimehed!

Suvi hakkab peagi taanduma ning on aeg kerida.. trafosid.
Subjekt jätkuvalt 6P7S stereo. Olen viimastel kuudel tundide viisi nii õhtul, hommikul kui öösel kamminud idanaabrite foorumeid. Seal on kerimine endiselt täitsa tavaline tegevus. Nagu me teame, peab SE väljundtrafo olema võrdlemisi massiivne. Niisiis, peale uuringuid ja otsuseid muretsesin (eestlastel on kombeks ikka muretseda) endale toorikud.


OSM-0,16. Aken 55x19, kaal oli vististi originaalis 2,7kg, südamiku ristlõiget rohkem kui TVZ unes näeb. Stiilsed kah.
Ise arvutama ma pigem ei hakka, seega otsisin valmis asja. Nii väiksele südamikule nagu 0,16 muidugi väga palju ei leia (OSM-0,25 ja 0,4 leiab nii mõndagi) aga midagi siiski. Ehk sõelusin välja selle.

G807 SE
4k5-8ohm
Südamik OSM-0,16
Primaar 0,27 (0,3) traat 5+10+5 kihti. Keerdude poolest 730+1460+730
Sekundaar 1,32 (1,5) traat 63+63 keerdu primaaride vahel
Kõik jadas
Õhupilu 70mA juures 0,1mm.
Väidetavalt ka toimiv lahendus. Allikat ei oska panna, salvestasin ainult tehnilist endale.

Ning juba jõuamegi päris küsimuseni. Soov oleks sekundaar sobitada ka 16 oomise koormuse tarbeks aga samas jätta alles ka 8 oomi võimalus kuna eluaeg äkki ei kräunuta 4A28ga. Tuleks sekundaari keerdude arvu tõsta 1,41-1,5 korda ning seejuures peab ka traadi läbimõõtu vähendama. Ehk siis kas toimiks sekundaarina 1mm traadiga 88+88 ja väljavõte 63 pealt mõlemal sektsioonil? Või pole mõtet leiutada ja kerida nagu ette antud, vaevalt ma tegelikult oma kõrvaga vahet kuulekski. Mõtlesin, et küsiksin enne jubedat sügisõhtute kerimismaratoni üle.

[RaunoK]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Jämedalt tehes võibki sekundaarmähise läbimõõtu poole võrra vähenda, kui ära ei mahu, kuna takistuse tõustes vool langeb. Ja võid kerida kaks eraldi mähist et 8-oomise jaoks saad jadaühendusest rööpi panna. Siiski tunduvad need südamikud liiga väikesed. Noh mina võtaks paar TC-270 ühe väljundtrafo jaoks toorikuks. Üldse, krt teab milliste lähteandmete järgi on üldse arvutatud, et hiljem selgusele jõudes ei pruugi madalast otsast midagi alles jääda. Nt mittelineneaarmoonutuste tase määrab samuti ära välundtrafo südamiku suuruse. Lihtsam otsida madala Ri-ga triood, kui riskida ka katoodjärgijasse lülitamisega siis ka võimendus võiks hea olla.

Aga see ka vaid minu arvamus ja ma eeldan et see võib siin nii mõnegi inimesega vastuollu minna aga võib olla olen ka rikutud.

[moi]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Ma juba RaunoK-le pakkusin aga ta pidas liiga keeruliseks: http://www.turneraudio.com.au/se-out...ns-calc-1.html
Arvuta oma südamiku peale variant välja, saad näha kuidas natuke teisest küljest korralik trafo välja peaks nägema.
Üldiselt on SE trafo natuke "mission impossible" sest, kui tahad saada korralikku bassi peab primaari induktiivsus olema piisavalt suur aga samas südamiku küllastusse ajav vool madalaimal sagedusel suur, mis on omavahel vastuolus tingimused.
Tahad korralikke kõrgeid saada peab mähistevaheline parasiit mahtuvus olema väike, see tähendab, et tuleb mähiseid sektsioneerida ja nad võimalikult väikeste mõõtmetega väikesele südamikule teha, mis on vastuolus mõlema kahe esimese tingimusega.

See pilt iseloomustab natuke seda "mission impossible" poolt

[Shele]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Lahendus on kaks trafot: kõrgete primaar läbi kondeka: pole õhupilu vaja. Tehti juba Estoonia2-l. Pealegi ma ei usaldaks neid paksust lindist plekke, vaja oleks norm või õhemaid tavalisi plekke. Kust saada, ei tea, uuemad nn. seinaklotsid on väga paksudest plekkidest ja tihti kokku keevitatud. Ehk vanad, 1930-60 raadiote trafoplekid?

[moi]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Mingi lahendus on ka spets materjalid: hea trafo plekk, teflon või mõni muu väikese dielektrilise läbitavusega isolaator mähiste vahel ning mähiste õige sektsioneerimine.

[@ndres]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

...Pealegi ma ei usaldaks neid paksust lindist plekke, vaja oleks norm või õhemaid tavalisi plekke....

Minu käsutuses olevatel OCM 0,16 trafodel on küll südamik valmistatud 0,35 mm plekist. Peaks olema igati sobilik.

[oovi1220]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Minu omad samuti 0,35. Pealegi on venes nendele osmidele jube palju keritud. Ju siis kõige hullem ei saa olla. Kuigi nagu vene asjadega ikka, tuleks eelistada vanemaid. Mingist aastast hakkas kvaliteet väga lonkama. Minu omad olid vist lausa 79ndast. Kvaliteedimärk on ju peal - peab käima. Ärgem kahelgem.
Esimeses postis jäi mainimata, et antud variant evib primaaris väidetavalt 30H 70mA juures. Isoleerimiseks pidavat idanaabrid heaks 0,05 joonestuspaber? ühe kihina kihtide vahel ja kolme kihina sektsioonide vahel. Ning ma ei tahaks ka uskuda, et see 0,16 väikseks jääb. 0,25 ja 0,4 on ikka korralikud pommid juba ju.

[moi]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Uskumisega pole midagi teha, vaja oleks üle arvutada.

[@ndres]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Ajaviiteks proovisin arvutada.
OCM1-0,16 südamik, Ra 4500 oomi, SE, Turneri metoodika.
Primaarmähise keerdude arvuks tuleb 2810, traadi läbimõõt 0,345 (isolatsiooniga).
Kui väljund 8 oomi, siis sekundaari keerdude arv 118.

Ehk siis enam-vähem sama, mis esimeses postituses toodud.

Hobikerija kontekstis lõplik lahendus sõltub suuresti sellest, millise läbimõõduga traat on käepärast (või õnnestub hankida). Vastavalt sellel ka kihtide arv ja sektsioneerimine.
Natuke siia-sinna võib traadi läbimõõt ikka kõikuda. Poole võrra vähendamine, nagu eespool korraks mainiti, on siiski liiast.

[oovi1220]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Niisiis, esimene trafo valmis. Selline, nagu esimeses postis toodud. Muidugi jah, primaari sai 0,25 ja sekundaari 1,2. Mahtus täpselt ära.
Igatahes jooksin kohe ka probleemide otsa. Interneeduses kaevates ei leia kah justkui abi, ehk siinsed endised kerijad teavad miskit soovitada.

Sümptomid - kui anood järgi lülitada, tekib väljundisse jube müra, mis pealegi on sõltuvuses vol pote asendist. Kõrva järgi tundub 50Hz. Kui anood maha võtta ja võimendi a la 5 sek lüütide pealt käib on kõik ideaalne ja kõlab täpselt nii nagu ilmselt peakski. Keritud sai kenasti keerd keeru kõrvale, iga kihi vahel paber, sektsioonide vahel kolmes kihis. Parafiinis läbi ka keedetud. Õhuvahe 0,1 nagu soovitatud. Igaks petteks proovisin ka suuremat ja väiksemat - esimene tegi asja hullemaks, teine mitte märgatavalt paremaks.

Ehk siis - võtan ette järgmise ja proovin uuesti või on praegusega võimalik midagi diagnoosida? Ossi mul pole, samuti pole võimekust induktiivsust mõõta, seega täpseid numbreid ei oska öelda. Primaari takistus sai 225 oomi kui õigesti meeles on.

[@ndres]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Rõõm lugeda, et trafokerimisega hakkama said.

Mis müradesse puutub, siis tundub, et neid põhjustab ebapiisavalt silutud anoodtoide (sõltuvus volume poteka asendist). Teine võimalik põhjus on lampide kütteahel - kas see on maandatud või eelpingestatud? Viide skeemile oleks abiks.

Kui viitsid, võiksid kerimisprotsessist ka lähemalt kirjutada, lihtsalt huvitav teada.

[oovi1220]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Skeem selline: https://i.pinimg.com/474x/4c/4b/f7/4c4bf75a502b88705d9176b170cd4945.jpg

Toite osas väikeste erinevustega, alaldiks sild, anood lüliti all (lülitiga paralleelis 47K). Lampide küte läbi 300R reostaadi maha ühendatud, "humdinger" lahendus.

Skeemi enda osas midagi hullu ei saa nagu olla, arvan. See monovõimendi on mul pea aasta käinud igapäevaselt, millega siin katseid teen. Küll jah, Daugava trafoga. Viimasega puuduvad igasugused mürad, vähemasti kõrvaga ei kuule midagi.

Kerimisest ei oskagi midagi väga kirjutada. Pilte ei teinud, läks kuidagi meelest. Mingi algelise pingi ikkagi tegin laagritel, traadi pingsust "reguleerisin" käega. Kõik mähised samas suunas keritud. Isolatsiooniks kihtide vahel mingi paber, millega õde lõikeid teeb. Meenutab küpsetuspaberit, selline krõbisev ja õhuke. Käe vahel üsna selline nagu eri trafode lammutamisel olen näinud. Aega läks nädala jagu õhtuid. Mõnel õhtul tund, mõnel kaks - sellise tempoga.

[GU50]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Uurimise käigus selgus, et peamiseks probleemiks oli lõppastme lambi liiga suur jõudevool, mis ilmselt ajas toite drosseli küllastusse. Algse trafoga see huvitaval kombel probleemi ei tekitanud, aga selle isekeritud trafoga küll.
Eks neid teiste skeeme järgi tehes tuleb ikka jälgida, et lampide töörežiimid oleks õiged, nendes aluseks võetud skeemides võivad olla apsakad sees, kas kogemata või isegi meelega tehtud, et järeletegemine ei oleks liiga lihtne.

[oovi1220]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Nagu ka eelnevalt lugeda võib pole head inimesed maailmast otsa saanud ning kõik toimib. Natuke julgustust algajatele - kui isegi mina suutsin selle trafo valmis kerida siis peaks see ülesanne olema jõukohane ka näiteks koertele, pereemadele.

Heli osas pole teleka-raadiote trafodega küll midagi võrrelda. Kõige suurem edasiminek just madalas otsas. Perfektne ta kindlasti pole, seda ei saa esimene trafo olla aga võitleme edasi. 20Hz-20kHz tuli siit läbi küll üsna mõistlikul määral. Algatuseks võib täitsa rahul olla kohe.

Edasi uutele töövõitudele! Kaotada on ju vaid peotäis traati ja mõni vihmane õhtu.

[oovi1220]

Vs: SE väljundtrafo mõtisklused

Mõtlesin siin omaette, et oleks viisakas ka lõpptulemist raporteerida. Võib täheldada, et kõnealused kaksikud on välimuselt kasitud ja koju saadetud. Mõlemad on täies elujõus ja märgatavalt ühtse iseloomuga. TVZ-etapp edukalt läbitud ja unustatud.