Tarbijakaitse hoiatab.

[vasaraonu]

http://www.tarbija24.ee/1171096/tarbijakaitse-hoiatab-internetiportaalides-aktiveerunud-petturite-eest/

Tarbijakaitseamet toob välja kõigi pöördumiste puhul esinevad asjaolud, mida võib pidada ohumärgiks:

• müüdava toote hind on turuhinnaga võrreldes ebamõistlikult madal
• müüja lubab täielikku rahatagastust 10–14 päeva jooksul, kui tarbija saadab kauba tagasi
• müüja lubab tasuda transpordiga kaasnevad kulud
• iga tootega kaasneb ilus müügijutt, müüja nõustub kõigi tingimustega ja igale kliendi küsimusele on olemas sobiv vastus
• müüja on väidetavalt heal järjel ja usaldusväärset ametit pidav isik
• müüja on sageli välismaalane, asub teises riigis ning suhtleb tarbijaga inglise keeles

Eranditult palub müüja raha üle kanda Western Unioni kaudu. See on eraisikutevaheline raha ülekandesüsteem, mida ei soovitata kasutada kaupade ostu-müügi puhul. Western Unionit peaks kasutama pigem sugulaste- või sõpradevahelisteks rahaülekanneteks.

[vasaraonu]

Vs: Tarbijakaitse hoiatab.

E-poes eraisikult ostes tarbijaõigused ei kehti.

Artikkel.

Jõulude eel kasvab hüppeliselt internetikaubandus - jõulukinke ostetakse nii Eesti kui välismaa netipoodidest. Riskide maandamiseks tuleks aga enne ostu sooritamist kindlaks teha, kellega kaupa tehakse.

Tarbijakaitseamet manitseb enne netipoes ostu sooritamist veenduma, kes on tehingu teiseks osapooleks, sõltumata sellest, kas osteldakse Eesti või välismaa e-poes. Kõige olulisem on veenduda, kas tegemist on juriidilise isiku ehk ettevõttega, kuivõrd eraisikult ostes tarbijakaitseõigused ei kehti. Näiteks sellistes keskkondades nagu osta.ee või buduaar.ee kauplevad kõrvuti nii eraisikud kui ka ettevõtted. Kahtlemata võib ka eraisikult näiteks kasutatud lastesaapaid osta, kuid siis pole probleemide korral ka kellegi poole pöörduda.
EL-is ühtsed tarbijaseadused
"Euroopa Liidus registreeritud kauplejatele on pandud kohustus, palju andmeid peab kaupleja enda kohta avaldama. See loetelu, mis andmed peavad kodulehel väljas olema, mille järgi tuvastada kaupleja, tuleneb seadusest. Ostmisel tuleks veenduda, mis kontaktandmeid kaupleja enda kohta avaldab, kus riigis ta tegutseb," selgitas tarbijakaitseameti nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksma-Tammaru Vikerraadio saates "Huvitaja".
EL-ist tellides on kergem hinnata kaupleja usaldusväärsust, sest tarbijaseadused on ühtlustatud - samasugused kohustused on pandud kõigile kauplejatele, sõltumata sellest, millises riigis nad tegutsevad, samuti on tarbijate õigused identsed. Vaja on üksnes tarbija enda teadlikkust, et ta oskaks jälgida, kas vajalikud andmed kodulehel on olemas, mis aitavad ettevõtja tausta kindlaks teha: ettevõtte nimi ja aadress ning kontaktandmed ühenduse võtmiseks.
"Kui juba pilt tundub keeruline, seda infot pole, siis see ongi märk sellest, et kaup tasuks katki jätta," andis Vaksmaa nõu.
Ostu saab tagastada põhjendusteta
Netiostude kohta on eraldi regulatsioon, mis võimaldab kaupa ilma põhjendusi toomata tagastada.
"Kuna ostja ei saa kaubaga tutvuda nii nagu tavapoes - ei saa veenduda, kas see talle sobib, kas see värv ja suurus on ikka selline, nagu kodulehelt tundus, siis on tarbijale antud seaduslik õigus kaup tagastada," rääkis Vaksmaa. "EL-i siseselt on see aeg vähemalt 14 päeva, mille jooksul võib tarbija oma kauba tagasi saata. Ta ei pea kuidagi põhjendama, miks ta selle kauba tagasi tahab saata, vaid see on tema seaduslik õigus," rõhutas Vaksmaa.
Ka juhend, kuidas kaup tagasi saata, peab olema kodulehel kirjas. Küll aga tuleks netiostu sooritades arvestada sellega, et ehkki kauba müügihind ja saatmiskulu hüvitatakse kaupleja poolt 100%, tuleb tagasisaatmise postikulu tarbijal tõenäoliselt omast taskust maksta.
"See on ka ainus maks, mille seadus lubab panna tarbija õlule, aga seda ka vaid olukorras, kus enne ostu on tarbijat sellest müügitingimustes teavitatud. Tarbijale on oluline läbi mõelda iseäranis enne suurte ostude sooritamist, kuivõrd see tagasisaatmine võib ebamõistlikult kalliks osutuda," osundas Vaksmaa.
Kolmandate riikidega tasub ettevaatlik olla
Keerulisem on aga kolmandate riikidega nagu näiteks Hiina või USA.
"Näiteks kui tegemist on Hiinas tegutseva kauplejaga, siis on siin kohe lisamõtlemisainet, enne kui netiostu kasuks otsustada. Väljastpoolt EL-i tulnud kaupu võidakse täiendavalt maksustada, aga seda infot kaupleja kodulehelt tõenäoliselt ei leia. Lisaks täiendavatele maksudele ei tea väljastpoolt EL-i ostes ka, kuidas probleemide ilmnemisel käituda: millised seadused kehtivad Hiinas või USA-s, meil seda infot ka ei ole. Ei ole meil seal ka koostööpartnereid, kellele siis kaebus vahendada. Seega, tehes ostu kolmandatest riikidest - kui seal midagi läheb valesti, on väga minimaalsed võimalused tarbijaid aidata," nentis Vaksmaa.