Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Aku ymber tegemine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Krt meil peaks siin olema elektroonikafoorum.
    Inimene küsib, meie vastame. Mõistlik oleks vastata tehniliselt mitte hülgemölaga stiilis "ma olen 100 aastat nii teinud" ja "käib küll" jne jne jne. Või siis et mine vaata Emexi tõstukeid ????
    Eks ma kipun vahel natuke mölisema, proffesionaalne kretinism lööb välja, kuulen päris palju imelikku juttu ja näen värdjalikke skeeme nii et jah, peaks viisakam olema.

    Samas kui inimene tahab midagi teada siis saab teda aidata ainult teadmistega mitte hülgemölaga.
    Elektromagneti arvutuse kohta leiab internetist tohhujaa valemeid.
    Aga kui eesmärgiks on teha teatud pingega maksimaalne magnetvõimsus siis on saab arvutuse teha puhtalt oomi seaduste ja soojenemise alusel, arvestades et südamikku ei ole.

    Jään seisukoha juurde et voolutihedus ei tähenda mitte midagi, see on kujunenud välja pisikeste aga võimsate toroidide arvutamisel. Sama meelt on btw. ka doktor Ray Ripley, lugege tema kodukat. Usun et tema arvamus on minu omast hulga kaalukam

    Comment


      #32
      No selge see, tähtis on omi arvamusi viisakalt väljendada, see viib teadust edasi...

      Asi lihtsalt selles, et kui alustad mingi uue asjaga ja on 25 valemit, siis ei saa kohe mitte miskit algul aru. Selleks ka see lihtsustatud voolutihedus. Aga noh jah jätkame siis kuidas keegi oskab. Ega sellepärast ei tohi midagi tegematta jääda, kui üks valem ei meenu.

      Comment


        #33
        Täpsustan siis:

        Võimsustaluvuse leidmine

        1. Arvutam mähise takistuse R või siis mõõdame. Parem on arvutada, tavatester on liiga ebatäpne madalatel takistustel. Võib ka kaudselt - laseme mingi voolu läbi ja mõõdame voolu ning pinge.

        2. Arvutame kaovõimsuse P=I*I*R [W]

        3. Arvutame mähise välispindala S [cm2]

        4. Arvutame võimsus pindala kohta p = P/S [W/cm2]

        5. Arvutame temperatuuri tõusu loomuliku jahutusega, empiiriline valem:

        dT = 450 * (p astmel 0.826)

        Saame dT, oletame et nt. 50 kraadi.
        Seega on mähise temperatuur püsirezhiimil 20 kraadises toas jämedalt 70 kraadi.
        Seda eeldusel et mähis pole väga paks (sisemised kihid on mõnevõrra tulisemad).
        Traadi temperatuur (F klass) on vist 155 kraadi.
        Seega dT võib olla 100 kraadi, jääb veel varu. Muidugi läheb mähis sigatuliseks aga see ei ole mähisele probleem kui muu konstrui seda talub.
        Tuleb arvestada ka takistuse tõusu koos temperatuuriga, kirvereeglina võid takistuse alguses korrutada 1.3-ga.
        Voolutihedusest pole haisugi. Raamatutes on antud voolutihedused, mis keskmises trafos tekitavad dT nii umbes 30 kraadi.

        Comment


          #34
          no näed ... lõpuks on info millest võib väga selgelt aru saada... suured tänud.. asi selge... katse-eksitus meetod jääb mõneks teiseks korraks... alustan siis arvutamist ja materjali otsimist...

          kui midagi valmis saan siis annan ka tulemustest teada... !

          Comment


            #35
            Tubli, KaruTEC, väga asjalik selgitus. Saan ka ise kunagi seda arvutust võib-olla kasutada.

            Comment


              #36
              Jah, see juba on kasulik info, ka tänan! Tuli meelde ka selline asi, et üht tüüpi releesid valmistatakse ju ka väga erinevatele tööpingetele, siis erineb ka ainult mähisetraat poolil. Poolialus on samasugune, aga teistsugust traati täis. Ilmselt võikski arvata, et neil samad amperkeerud, kogu muu mehhaanika neil sama ju...
              Elektroonika töötab suitsu baasil.
              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

              Comment

              Working...
              X