auto akust... laadimine ja korrasolek

[reuter]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Generaator töötab kuni max võimsuseni. Kui ta ei suuda pinget hoida, siis laeb max vooluga, mis suudab, kuni jõuab seatud pingeni ning seejaärel hakkav vool kukkuma. Antud juhul viiksin ma aku poodi tagasi, kui käivitamisel uuena juba 9V peale koormatakse. Mul enda kogemustest muidugi traktoritel olnud pea alati totaalselt overkill akud ja nendel käivitamisel naljalt 11V alla ei lähe.
Kuna traktorimootorid(vanemad) on reeglina ilma turbota, siis surveaste on oluliselt kõrgem, kui autol. Reeglina on ka starter seepärast (oluliselt) võimsam ja ta peabki akut korralikult maha koormama. 62Ah on traktori jaoks minumeelest natuke tilluke, kui tegemist ei ole just motoplokiga. Ma arvan, et originaalis oli tal kah vist suurem. Uue aku ostmisel võiks muidugi olla ka tegemist "diisli akuga", sest neil on suurem lubatud käivitusvool. Minu papsil on "sakslase"(RS09) peal olnud alati miski veoki aku vms. Kusjuures genekat asjal ei olegi, laetakse ainult võrgust. Esimene 120Ah aku kestis ca 10a. Teine, mille sain kasutatuna ühe rekkamehe käest, sest üks aku oli auku kuskilt saanud, on 180Ah. Nüüdseks 6a kasutuses ja ilmutab väsimuse märke: tihedamal kasutamisel tuleb üle päeva laadida. Enne laadisin kord nädalas...
Gene rihm libiseb, kui ta lõtv on või kui on kulunud ja jõuab rihmaratta põhja. Rihmaratta põhi peaks olema prügine või roostes. Kui mõni ratas on põhjast haljas, siis tuleb rihm ära vahetada.

[Matis]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Samas 14*25=350W juba mis on ju üle kahe korra rohkem kui 150W. Kuidagi väga vähe ju. Või on mõeldud traktor töötama järjest ca 4 tundi, eks see 13,2 V hoiab ka laadimisvoolu väiksemana.
RS09 koha pealt(Mul selle remondi? manuaal ees) aku 12V 56Ah; starter 1,8 HJ; svetogenerator peaks olema generaator ju -150W.
Selle järgi ütleks et korralik 62 Ah diisli aku peab küll sobima. Oli sellel ajal üldse nö diisli akusid?

[6p45s]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Vähendasin laadimispinge väärtuseni 13,6 V. Käima minekuga enam olulisi probleeme pole esinenud ja käivitamise ajal püsib pinge üle 12 V (muidugi multimeetriga M830 mõõdetud väärtustesse tuleks suhtuda teatava reservatsiooniga). Rihm lõpetas samuti libisemise, kuid kulumise tõttu vahetan ikkagi välja kui jälle Varsoni (laagri- ja rihmapood) juurde sattun. Generaatori rihmaratas on lahendatud 2 taldrikuga, mis mutri ja vedruseibiga üksteise vastu surutakse. Mõlemal rihmaratta poolel on kulumisjäljed kokkupuutepunktist kaugemal, seega rihm veel mööda põhja ei käi, kuid näeb siiski küllaltki kulunud välja. Mootori töömaht on 660 cm³ (2T diisel), starteri võimsus on 1,5 kW ja originaalaku (passi järgi) 50 Ah ning pingeregulaatori korpusel kiri ,,14V". Seejuures pole manuaalis pinge reguleerimise kohta midagi kirjutatud, kuna enamikul tolleaegsetest masinatest (v.l.a. 1983) olid regulaatorite korpused üldiselt plommitud. Samas soovitatakse traktori kasutusjuhendis aku hoiustamisel seda iga 3 kuu möödumisel laadida, kuni täis akule vastava elektrolüüdi tiheduse (1,27 g/cm³) saavutamiseni.

Tundub, nagu mõne käivitamise järel (kohe pärast starteri väljalülitamist) jääks laadimisvool 5..10 sekundiks mingile kõrgele väärtusele. Kui mootor selle ,,surnud punkti" üle elab, läheb traktor käima. Seejuures koheselt järgneval või ka pikaajalisemal käivitamisel seda ,,surnud punkti" esineda ei pruugi, ehk otsene seos käivitamise kestusega puudub. Üheks võimalikuks versiooniks on, et releeregulaatori kontaktid jäävad mõnel (,,surnud punktiga") käivitusel suletuks ja vana ning hõre mootor ei saa sellest hästi üle.

Akut kahjuks vist enam tagasi viia ei õnnestu, kuna see sai soetatud möödunud sügisel ning pole eriti kindel, kas probleemid tulevad traktori elektrisüsteemist või akust endast. Tänapäevastel masinatel ju kõigil mitmekilovatised generaatorid ja mitmesajakilovatised mootorid . Elektrolüüdi tihedust ei saa samuti ilma õhutuskorke lõhkumata mõõta, kuna aku on vist valve-regulated-tüüpi ehk hooldusvaba.

Põhiline küsimus akude tehnoloogia arengu kohta jäi siiski veel õhku. Google ka mingit otsest tehnoloogilist arenguhüpet ei paku.

... Või on mõeldud traktor töötama järjest ca 4 tundi, eks see 13,2 V hoiab ka laadimisvoolu väiksemana...

Teatud töid tehes, näiteks põldu freesides või lund lükates, läheb hommikul käima ja õhtul pimedas garaaži. Teinekord koguneb päeva peale kümmekond käivitamist.

[6p45s]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

O.T

Väga ammu (1953..1965) tehti traktoreid, millel generaator täitis üksnes valgustuse toitmise ülesannet - ehk on sellest ka sõna ,,svetogenerator"? Näiteks traktori CXT3-HATИ petrooleumil töötava mootoriga versioonil põhines süütesüsteem eraldi magneetol. Tolleaegses kaadri-massharimise õpikus soovitatakse generaatori rihm päevasel töötamisel üldse demonteerida, et vältida generaatori ja rihma ülemäärast kulumist. Samas traktoril T-100M polnud vist samuti akut (pole kahjuks hetkel vastava raamatu lähedal), kuna käivitusmootori (kahetaktiline bensiinimootor) süütesüsteem lahendati magneetoga. Kogu valgustus koosnes kolmest või neljast mõnekümnevatisest valgustist. Pinge kasvu mootori pöörlemissageduse kasvamisel vähendati näiteks generaatori jadastikku ühendatud mähiste faasinihke muutmise teel (tsentrifugaalregulaator). Kuna mootorid töötasid igarežiimse regulaatori järgi vastavalt 1040 või 1000 RPM, jääb natuke arusaamatuks, milleks küll püsiva koormusega generaatori pinget piirata?

Kui tulla tagasi uuemate masinate juurde, võiks oletada, et arusaam traktoril kasutatava elektrisüsteemi ülesannetest ja selle muutumine autodel kasutatava sarnaseks võttis suhteliselt kaua aega. Projekteerimisvea versiooni (ehk generaator ei peagi suutma akut laetuna hoida) toetab ka asjaolu, et sama traktori (TZ 4K14) vanemal variandil kasutati alalisvoolugeneraatorit, mille pöörlemissagedus on madalam, generaatori rihmaratta diameeter ning seega rihma kontaktpind suurem. Kuigi generaatorile edastatav moment on sama võimsuse juures suurem, kuulus enamiku alalisvoolugeneraatorite releeregulaatori koosseisu voolupiiramisrelee. Uuel variandil rakendati vahelduvvoolugeneraatorit, mis viidi õhkjahutuse ventilaatoriga ühisele võllile (nagu Zaporozetsil), ventilaatori rihmaratta ehitust ilmselt ei muudetud. Seega sai väikse diameetriga rihmaratas esialgsest oluliselt suurema koormuse.

[Matis]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

OK, siis tundub et geneka ergutus tuleks eraldi lüliti alla panna ja siis sisse lülitada kui traktor käib?

[Scott]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Ka mõned küsimused.

1) 1,5-aastane bensuka aku, jäi autole sügisest saadik enam-vähem laetuna seisma. Kui jaanuari keskel lumekoorma alt kapoti jälle lahti sai, oli pinge veidi üle 5 voldi. Pärast soojenemist sai väiksel voolul paar päeva laaditud kuni 14,3 voldini. Paarkümmend päeva olnud õuevalgustuse (umbes 300 mA) toiteks 12 tundi ööpäevas - eile langes 9 V peale. Nüüd 12 tundi laadinud, täis.

Kas elas tühjalt külma aja üle ja kõlbab kevadel jälle autole peale panna? Paistab, et läbi ei külmunud.

2) Jällegi bensuka aku, autol olnud umbes aasta, misjärel äärmine purk algul lühises, seejärel ei kannata voolu. Autol enam ei kõlba kasutada.

Kas saab sedasi keskelt 3 sektsiooni välja saagida (ehk 6-voldine aku teha), et hiljem kasutamisel ülaosast elektrolüüti välja valguma ei hakkaks? Pole enne selle pilguga akut lammutanud, kunagi, kui pliid vaja oli, ei vaadanud ehitust täpsemalt.

3) 12 V 7Ah UPSi/valvekeskuse aku. Kasutatud tsükliliselt (10 korda umbes) tühjenemiseni umbes 10,5 V, seejärel laetud 14,5 voldini. Vanust omajagu. Nüüd laeb paari-kolme tunniga täis, laadimispinge tõuseb lubatud maksimumini. Varem läks 6 - 8 tundi. Kiirem tühjenemine pole esialgu tuvastatav, kuna aku kasutamine on väga juhuslik pikema ajaperioodi jooksul.

Kas lühenenud laadimistsükkel annab märku mahutavuse vähenemisest ja uue aku vajadusest?

Tänud.

[Shele]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Viimasel ajal küll rohkem UPS-i akudega tegelenud, aga spsteem on üldiselt sama. Akusid lahutanud ei ole, seega ei tea, kuias selle elektrolüüdiga on.
Laadimisega olen tähele pannud, et kui laadimine lõpeb kiiresti ja pinge akul tõuseb kürgele, siis on aku õhtal. Vanasti sai selliseid nõrga vooluga tühjendada ja laadida, siis nagu taastusid, uuemalajal tundub, et enam ei aita. Vanasti mäletan, et autoakudel sai elektrolüüt välja kallatud, puhas vesi asemele ja pikalt väikese vooluga laetud. Mõnest sai isegi asja. Ilmselt sulfaat lahustus tasapisi plaatidelt ja lagunes happeks tagasi.

[6p45s]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Ka mõned küsimused.

1) 1,5-aastane bensuka aku, jäi autole sügisest saadik enam-vähem laetuna seisma. Kui jaanuari keskel lumekoorma alt kapoti jälle lahti sai, oli pinge veidi üle 5 voldi. Pärast soojenemist sai väiksel voolul paar päeva laaditud kuni 14,3 voldini. ...

Sama kogemus 4,2 Ah kinnise pliiakuga (sisuliselt uus) - ununes elektrikatkestuse järel nädalaks raadio külge ja jooksis 9,0..9,3 V. Pärast laadimist jäi ikkagi poolpiduseks, laadimispinge kasvab kiiresti kuhugi 14,x - voldini, kohe peale laadimist tühjendades (~100 mA) hoiab umbes kümmekond minutit 12,5..12,6 V, siis kukub kuhugi 10,1..10,3 V kanti ja jääb sinna püsima (vähemalt paariks tunniks, kauem pole tühjendanud). Häda tekib sellest, et kõigil akuga asjadel väljalülitamise limiit 10,5 V ehk valvekeskusesse see aku enam ei kõlba. Kui aku olukord edaspidi ei halveneks, võiks mõnes toiteplokis aku toite väljalülitumise nivoo 10,0 V reguleerida, kuid ilmselt on ikkagi kõik elemendid (,,purgid") ühtlaselt kahjustunud ja mitmekordne alla 10 V tühjendamine muudaks aku täielikult kasutuks. Ehitasin (Ron Ingram'i väljamõeldud) desulfaatori, lülitus sai just valmis ning hetkel elustab ühte teist laipa, kuid positiivse efekti avaldumisel saab kindlasti ka 4,2 Ah aku peal katsetatud.

O.T desulfaatori tööpõhimõte on lihtne - akule antakse päripinge impulsse umbes 20 kHz sageduse, 50-mikrosekundilise kestuse ja umbes 100..200 V amplituudiga. Väidetavalt peaks sulfaadikristalle lammutama. Samas tundub kahtlane, et sarnaseid seadmeid pole laialdaselt rakendust leidnud näiteks akulaadija lisafunktsioonina ehk kodulehtedelt loetav jutt on reservatsioonideta uskumiseks liiga hea.

[Scott]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

1) 1,5-aastane bensuka aku, jäi autole sügisest saadik enam-vähem laetuna seisma. Kui jaanuari keskel lumekoorma alt kapoti jälle lahti sai, oli pinge veidi üle 5 voldi. Pärast soojenemist sai väiksel voolul paar päeva laaditud kuni 14,3 voldini. Paarkümmend päeva olnud õuevalgustuse (umbes 300 mA) toiteks 12 tundi ööpäevas - eile langes 9 V peale. Nüüd 12 tundi laadinud, täis.

Nüüd hoiab pinget juba korralikult. Lisalaadimine 13,6 V juures ampri-paariga tõi ka rohelise kuulikese kontrollaknasse. Tundub, et külm püsivat kahju ei tekitanud.

[reuter]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Pliiakud külmuvad läbi, kui tühjad on. Laetuna nendest seevastu kümakindlamaid asju annab leida. Läbikülmumisel lõhutakse plaatide struktuuri ja suurtele vooludele aku vastupidavus väheneb. Samuti väheneb mahutavus. Autodel on kombeks paari milliampriga akut koormata, kui ka kõik süsteemid on välja lülitatud. Seetõttu pikemal seismisel tuleks aku ikkagi lahti ühendada. Laetuna püsib pliiaku väga pikka aega, kusjuures vananemisprotsessid on külmas märgatavalt aeglasemad. +10 kraadi juures võib aku kesta 10a ja enamgi. Aastas korra võiks muidugi laadida, aga muidu on asjad lollikindlad

[Lauri.L]

Re: Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Kuna see aku sul piisavalt käivitamiseks voolu välja ei anna ,kui just kohe peale laadimist, siis ma pakun ,et sul on mõned akupurgid lühises. Kui korgid lahti teed ja laadima hakkad ,siis on näha ,et osades purkides elektrolüüt ei mullita.

[Scott]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

(1) 1,5-aastane bensuka aku, ...) Nüüd hoiab pinget juba korralikult. Lisalaadimine 13,6 V juures ampri-paariga tõi ka rohelise kuulikese kontrollaknasse. Tundub, et külm püsivat kahju ei tekitanud.

Teemajätkuks: algus oli paljulubav, aga suvega vajus tühijooksupinge 9 V-ni, laadimisel oleks nagu OK, aga pinget ei pea. Tugevamalt koormates hakkab üks purk "keema" ja elektrolüüdi värv on nagu kangel kohvil. Siit õpetus - olgu lumi kapotil kui paks tahes, akut ei tohi lahtiühendamata ja täislaadimata külma kätte jätta! Autokellast täiesti piisab, et paari kuuga aku tühjaks tõmmata.

[reuter]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Oleneb kellast, aga reeglina ei tohiks kuu-paar see akule liiga teha.
Kella võib muidugi kompenseerida miski pisikese laadimise lisamisega, nt ca 5W päiksepaneel otse akule - vool on piisavalt pisike, et akule mitte haiget teha, aga piisav, et katta pisem lekkimine ja isetühjenemine.

Kui mõni purk keema läheb koormamisel, siis on mõned plaadid hukas või siis on need plaadid katkenud silla küljest ja seega koormus langeb vähematele plaatidele ja need ei jõua seda hallata.

[rainadov]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Minu tähelepanek akudest on selline, et nüüdsetel akudel pole purgi (-de) põhjas eriti ruumi plaatidelt lahtitulevale aktiivpulbriollusele ja nii need plaadid purgipõhjas lühistuvadki, starterit andes läheb lühistunud purk ka keema. See on lõppkokkuvõttes hullem kui plaatide endi aktiivkihi vähenemisega mahtuvuse vähenemine. Proovisin lahtivõtmata surveveega plaatidevahelise ja põhjakukkunud olluse välja pesta, aga ei õnnestunud. Veneajal said sellised sektsioonid välja lõigatud ja asendatud mõnelt teiselt akult võetud sektsiooniga, söepulgaga ilusti kokkukeevitatud. Kui vaja sai ka plaatide vahed puhtaks pesta. Ka purkide põhjad sai enne kokkupanekut puhtaks pestud ja aku käis rõõmsalt edasi! Nüüdsed "kuradid" pole ju lahtivõetavad. Ükskord proovisin. Lahti sai rauasaega, aga kaanepoolt üleval enam kinni sulatada suure jootekolviga purgikestale, ... ei õnnestunud. Läkski äraviskamisele. Edaspidi pole proovimagi hakanud!
Hiljuti sai lahti lõigatud ka paar reservtoite (UPS-i) akut ja neil ilmnes, et see küllaltki peenike traat, mis ühendas plaatide sektsiooni aku väljundklemmiga oli osaliselt haitunud. Ilmselt reaktsioonist aku happega. Jälle läks äraviskamisele!

[Scott]

Vs: auto akust... laadimine ja korrasolek

Selle autoakude teema jätkuks... @

1. akul, mis seisma jäi, oli keskmine purk ära tohletanud, koormamisel hakkas mullitama ja elektrolüüt värvus pruuniks - saagisin selle sektsiooni kohalt pooleks, alles jäid 2 ja 3 sektsiooniga pooled.

2. akul, nagu eelnevalt kirjeldatud, äärmine purk läbi ja selgus, et teine poolgi parem pole - mõlemad äärmised sektsioonid said ära saetud, saaduseks korralik 4 sektsiooniga aku.

Valik, kuidas neid omavahel ühendada: 2-ne ja 4-ne annavad autoaku mõõdu välja, 3 purgiga on 6 V ja kui kõik kokku panna, siis on 9 sektsiooni jadas 18 V, mida sae jaoks vaja.

Väljamõtlemise koht on, kuidas seda nii laadida, et kõik võrdselt täis oleksid. Panen tabelina arvutatud laadimispinged:

		6 sekts.		1 sekt.	2 sekt.	3 sekt.	4 sekt.	9 sekt.
(tühi)		10,5V		1,75V	3,5V	5,25V	7V	15,75V
(täis)		12,6V		2,1V	4,2V	6,3V	8,4V	18,9V
(pidev laadimine)		13,6V		2,27V	4,54V	6,8V	9,1V	20,4V
(tsüklilise laadimise lõpetamine)		14,5-15V		2,4-2,5V	4,9-5V	7,3-7,5V	9,7-10V	21,8-22,5V

Teised pinged on arvutatud tavalise autoaku pingetest. On kõik enam-vähem õige?