Alarm autole

[urmo]

See tundub jah, hea lahendus, kas annab äkki ka 2 andurit ühendada - et reageeriks ka mõlemas suunas kallutusele ?

[urmas78]

Mõnedes löögiandurites on kasutatud vedru otsa kinnitatud magnetit. See siis õõtsub, kui auto löögi saab. Magneti lähedusse on pandud suurema inguktiivsusega drossel, selline tavaline, 1,5 cm pikkune pulk, sees ferriitsüdamik, peal mähis, lõpuks üle värvitud. Neid leidub ikka paljudes seadmetes. Ja elektroonika sarnane eelmisel lehel alumisele vastusele. Ei tule ise midagi kerida, ainult väike magnet, vedru ja drossel.

[felch]

Ühe OV külge on neid paha ühendada, paneks parem topeltOV. Lisaks võiks väljundis olla mingi loogikalülitus mis paneks signaali üürgama alles mitmekordse signaali puhul. Ühe-kahe kallutuse peale annaks hoiatuse - valehäired jäävad ära.

[velts]

Olen ka ise teinud löögiandureid pieso elemendi ZP-4 (algselt kirillitsas) baasil ja signaali võimendab KR544UD1A. Selle skeemi osa tundlikus on ka reguleeritav. Pieso külge on joodetud kangike mille otsas on kampoli väljasulatatud jootetinast pendlike. Kangi pikkuse ja raskuse valimisega saab valida väljundsignaali spektri skaala. Minu tehtu reageerib löögi kõrgemale sagedusele (nt. mutrivõtme kõlks vastu ratta kinnituspolti). Väljundsignaal läheb veel loendurisse kivil 4017 mille väljunditesse on ühendatud miniatuurne lülitite plokk millega saab paika panna, mitmenda impulsi korral ta rakendub.

[urmas78]

Kas see pieso katki ei lähe, kui autoga sõidad. Siis ta ju raputab teda kõvasti? Ma ei ole näinud sellist konstruktsiooni.

[velts]

Ei lähe. Minu nähtud tööstuslikud on ka piesoanduritel.

[arvo]

Põrutusandurite kohta tean niipalju, et Eestis sellist põrutusandurit, millest valuvelgede varastamise vastu abi võiks olla, saada pole. Need põrutusandurid mida mina näinud olen, polnud küll proovimist väärt. Väärt asi on seismoandur, mis reageerib ka näiteks keevitamisele aga reageerib ka tuulele ja kõigutamisele.

[velts]

Paar pieso löögiandurit
http://shems.h1.ru/index.php?03/ohran38.php
http://shems.h1.ru/index.php?ohran09.php

[velts]

Arvo mainis seismoandurit. Uurisin internetis teavet seismoandurite kohta ja leidsin, et on olemas andureid ka piesoelemendil ja skeemiliselt on see väga ligilähedane minu eelmise kommentaari teisena paigutatud neti aadressi skeemiga.

[velts]

Kui tahad ikka oma "armukest" kaitsta paljaks riisusumise eest, siis peaks saama ikka midagi ära teha küll. Arutlesin omaette võimalusi ja need oleks järgmised:
1) Kuna pieso andurit saab kasutada ka mikrofonina, siis varustaks ta filtritega mis sõeluksid saabuvast infost välja mittevajaliku ja võimendaks ainult kasulikku.Helid, mis tekivad ratta eemaldamiseks on mutrivõtme "kõlks" vastu kinnituspolti või -mutrit,kõvasti kinnikeeratud mutri või poldi iseloomulik "kääks" selle lahtikeeramisel ja käigukasti "kolks", kui masinale oli jäetud seisu ajaks käik sisse. Igasugusele kiigutamisele ja kontrolliks jalaga tagumisele ei tohiks see valvur reageerida. Tema eeliseks peaks olema see, et reageerib juba esimesele riisumise kavatsusele.
2) Igasse rattakoopasse on võimalik paigaldada mikrolaine andur ja häire signaal igalt eraldi rattalt summeeruks viitelülitusel, et ta ei rakenduks iga "koera jala tõstmisel". See peaks reageerima nõks pikemaajalisele tsoonis viibimise ajale, nt 8 kuni 15 sek.
3)Velje ja piduriketta vahel on nii palju ruumi, et sinna paigaldada 1,5mm paksune kahelt poolt folgeeritud materjalist disk kuhu peale on monteeritud 433MHz RF mikroskeem, 4011 loogika lülitus ja optron. Rattapoltide lahtikeeramisel kaoks seadmel mass ja rakenduks RF saatja mille signaali võtab vastu vastuvõtja mis suunab häiresignaali siis kas valvesse või moblale. Saaks loobuda nii 4011st kui ka optronist, kuid minul ei ole veel õnnestunud mikrolülitite hermetiseerimine. Skeem toituks harilikust "puldi" patareistja kuna norm asendis on ta väljalülitatud siis patarei iga peaks olema pikk. Kuna ta asetseb ratta pöörlemise teljele lähedal ja ta kaal on tühine, siis ei peaks tekkima probleeme balanseerimisega.
4)Seade, mis toituks auto akust võiks koosneda kahest IR dioodist, mis oleks ühendatud teineteise suhtes mingi nurga all nii, et normaalselt peegelduks Ir signaal ja selle võtaks vastu teine IR diood.Nt. vene IR dioodid AL107 on ainult 2mm läbimõõdus ja pikkus 6-7mm. Ratta poltide lahtikeeramisel muutuks vahe anduri ja velje vahel, ning signaal rakenduks. Seade ise kinnituks piduri suppordi külge.
No ehk selleks korraks aitab sellest jutust. Pikk jutt, sitt jutt.

[velts]

No kui ma siin foorumis juba kukkusin vahutama, siis võib-olla viitsib keegi ka minu järgmise jutu ära kannatada. Kuna olen pidanud "armukest" juba 30 aastat, siis olen tema heaolu ja omavahelise suhte hoidmiseks mõelnud välja ja kasutanud mitmeid skeemikesi.
1. Et ma ei unustaks tulesid sisselülitatud süüte korral sisselülitamast, siis mittelülitamise korral hakkab ta "Tevalost" ostetud UM66 kasutades mängima valssi. Meloodiaid on teisigi.
2. Et ristmikel ei röövitaks lahtiste uste korral teie kotte, siis selleks järgmine seade. Peale juhi ukse sulgemist 2-3 sek pärast sulguvad kõik uksed. Seda võimaldavad praegu ka osa puldiga alarme. Olen kasutanud seda seadet ka nt. mingi veekogu ääres vette minnes, kus auto on nägemisulatuses kuid pulti kaasa võtta ei saa ja uksi ei tahaks ka lahti jätta.
3. Uste lahti saamiseks kasutan kahe nupuga 512 võimalusega koodlukku
4. Kojameeste reguleeritava pikkusega intervall.
5. Auto talvine käivitamine kas moblaga helistamisel või taimeriga.
6. Starteri käivituse blokiraator, milleks ei kasutata ühtegi lisalülitit. Käivitamiseks tuleb süütevõtme asendis START vajutada hetkeliselt signaalile. Signaal sel momendil ei rakendu, muidu töötab nii seisu- kui sõidu ajal. Tarbib mikroskeem voolu ainult võtme asendis START.
Kui kellegil tekib huvi nende skeemikeste vastu, siis võin neid jagada. Ühtegi skeemi v.a.koodlukk pole kuskil avaldatud. Blokiraatorit olen teinud ainult headele tuttavatele 15-20 tk.

[felch]

Need ideed on vääga huvitavad kuid vaidleks kiusu pärast natca vastu ka:
- peegeldused tolmuselt ja poriselt pinnalt ei tule vist kenasti välja;
- kontaktid oksüdeeruvad kiiresti ja lülituse mass võib kaduda ka valel ajal;
- tulin just Võrust ja kogu tee piduriklots kiuksus. Rumm oli koju jõudes tulikuum. Mida see teeks elektroonikalülitusele? Kui auto on korras, siis seandset jama mõistagi pole kuid suure kiiruse pealt pidurdamisel kuumeneb kogu krempel samuti.

Hermetiseerimisest - ehk sobiksid siia herkonid?
Muide, ehk õnnestuks mikri või piseoanduriga vastu võetud signaali analüüsida ja sealt programmselt mutrivõtme kolks välja filtreerida. Nii igatahes tehakse, isegi PIC prosega.

[velts]

Olen nõus. Peegeldus poriselt pinnalt võib tõesti kehvavõitu olla, kuigi IR peegeldub küllaltki hästi. Ei ole proovinud. See vajaks katsetamist ja selleks pole palju aega ja tehnikat vaja. Kontakti suhtes ei ole vist erilist probleemi, sest on olemas selliseid aerosoole, mis puhastavad kontaktpinnad ja katavad nad edasise oksüdeerumise eest. Aga pidurid tuleb teha korda oma elu hoidmiseks.

[velts]

Unustasin. Kui on herkonid siis peab olema ka magnet ja ratta puhul ka ringi kujuline. Kuidas seda teostada? Siis oleks asi juba lihtsalt lahendatud.

[velts]

Ma vabandan Felch sinu ees selle herkoni kasutamise suhtes. Kiirustasin esimese hooga ennatlikult. Kui kasutada herkoni asukohaks piduri suppordit, siis vajaks tõesti ringjat püsimagnetit, kuid variandi puhul kui kasutada RF kivi saab massiga kontakti saamise asemel tõesti kasutada herkonit, sest magneti asukoha saab määrata ratta paigaldamisel.