Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

    tere jõuluaega,

    kuna endal mõistus otsas, loodan, et ehk oskab auväärt kolleegium mind suunata:
    seoses teatud lisaseadmete mittetöötamisega loodan nad kõik "ühe raksuga" tööle saada - aga ei leia skeemidelt kohe kuidagi pealkirjas vihjena toodud releed...
    tarbijad, mis ei tööta: tagaklaasi soojendus, ABS, tagumised udutuled - ning salongivalgustus töötab viitega ka siis, kui moto töötab (kuigi ei peaks).
    tegemist on Opel VectraA-ga aastast 1991 (vectra2000 4x4 - niiet elektrit on masinas rohkem kui rubla eest). Tagaklaasisoenduse lüliti+relee ok (sai teise masinaga prooviks vahetatud). ABS andurid 900ohm, andurist aju poole kõikjal 20kohm ning ka teise ajuga jäi sama probleem - ca 5..10sek pärast käivitamist (kohal seistes => kui andurite takistused ok, ei tohiks andurid üldse asjasse puutuda) süttib ABS-tuluke. ABS vigu selle aasta masinal veel kahjuks lugeda ei saa.

    eile uurisin Haynesi manuaali (tõsi, kadeti oma - aga see peaks sarnane olema) ning enda poolt kahtlustatavat releed seal skeemidel pole (kõigi tarbijate skeemid on paigutatud lihtsalt 31 ja 15/30 vahele). Loogiliselt peaks opelil sama relee taga olema ka bensupump - aga see töötab mul igati korralikult.

    ehk oskab keegi "assisteerida" - et kas pean iga viga käsitlema iseseisvana või on nende kõigi põhjus sama? Masinat iseloomustab veel üks eripära: rohkete tarbijate kasutamisel (tuled, istmesoendused, soendusventilaator) hakkab laadimistuluke kergelt hõõguma. Võib ju probleemiga haakuda... Laadmine ise on ok - ning teise generaatoriga käitus masin samamoodi. Kus võiks opelil see võrdlemine toimuda - kas ehk spidomeetriplokis? Nimelt otsingut kasutades leidsin põgusa vihje näiteks vene masinatel kasutusel olnud releest:
    http://www.tevalo.ee/foorum/showthread.php?t=3404

    ette tänades,
    Teet
    (kes läheb nüüd eilse skeemidega tutvumise järel pingeid 15, 30 ja 31 otsima/kontrollima)
    viimati muutis kasutaja 13piisab; 24 m 2006, 13:37.
    ...varsti saavad juba passiivelementide nimed selgeks

    #2
    Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

    Küsi igaks juhuks vectraklubist ka: http://www.vectra.cartuning.ee/forum/viewforum.php?f=9
    If you think education is expensive, try ignorance.

    Comment


      #3
      Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

      Ma ei ole küll mingi autoelektri asjatundja aga hakkas silma märkus, et rohke koormuse olemasolul hakkas migni indikaator kergelt hõõguma. Halb kontakt maajuhtmes?
      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

      Comment


        #4
        Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

        pole opelitega kogemusi,
        fordi puhul soovitaks kontrollida kaitsmete ja releeplokki seestpoolt, asub juhi jalgade kohal ja saab talveti veeauru ja tugevaid temp. kõikumisi, seepärast ka klemmid kipuvad oksüdeeruma (lihtsalt rooste sööb ära) ...

        laadimistuli võib süttida kui genekas ei jõua tarbijaid äratoita ja pinge langeb, igaksjuhuks võib kontrollida genekaharjasi ja rihma

        Comment


          #5
          Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

          tänan kaasamõtlemise eest.

          kaitsmeplokk ja juhtmestiku "tsentraalsed pistikud" (asub opelitel A-piilari all) olid väga viisakad. Üleeilse "maki-installi" järel ilmnes aga võimalik generaatoriviga (dioodplokk) - töötava motoga suristab kõlaritesse vahelduvkomponenti. Kuna see võib ABS+laadimistule vigu seletada, alustan siis esimesel võimalusel selle uurimisest ("gene tagant ära test"). Koguni kaks multimeetrit (üks hiinakas, teine vanakooli vene oma) näitavad akul vahelduvpingeks ca 25..30V (ning erinevalt tavalisest RMS-mõõtmisest näitavad pinget vaid "õigel" polaarsusel...) - tundub, et mingil müstilisel põhjusel ei anna vahelduvkomponenti koduste vahenditega mõõta. Sama näidu andis ka garaazhis jõude seisev aku. Kas oskab keegi seda kommentaarida - minu pähe selline imelik anomaalia ei mahu...

          ABS aju pinout ei olnud muide reaalsuses Haynesi skeemiga teps mitte sarnanegi - ei kadetil ega vectral. Kah kummaline.

          head pühade lõppu,
          Teet
          ...varsti saavad juba passiivelementide nimed selgeks

          Comment


            #6
            Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

            olen ise midagi leidnud www.carsoft.ru
            kui laadimis lamp hakkab mõnikord hõõguma, siis võib väita, et laadimisega EI OLE sellel autol OK. generaator vajaks äkki overhauli?

            Comment


              #7
              Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

              Pane genekale lisamass,Opelitel kipub geneka ja mootori vaheline mass kehva olema.

              Comment


                #8
                Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                Geneka ja mootori vahel PEAB olema massijuhe ja hea jäme. Ilma selleta ei saa, sest Vectra-A-l istub genekas kummipukside peal.

                Comment


                  #9
                  Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                  Esiteks mainiks ära, et laadimise kontrolllamp ühendatakse selle ajastu saksa autodel klemm 15 ( süüde ) ja D+ ( klemm 61 ehk peenike sinine juhe genekal ) vahele. Kui sa mõõdad gene pealt ja pinge on OK, siis mina kahtlustaks selle lambi hõõgumise puhul kontakti probleemi roolisambal - süütelukus - kaitsmeplokis. Lamp peab kustuma, kui pinge mõlemal otsal võrdne - meie jaoks tähendab see seda, et tarbiate lisamisel pinge süüte ahelas ehk klemmil 15 langeb ja tekkib vahe klemmiga D+. Mass tut ne pritsomm. Ühel Rekordil kunagi sulas lihtsalt vahepistik roolisambal ära. Sinu mittetöötavad tarbiad viitavad üheselt klemm 15 puudumisele osaliselt.

                  Comment


                    #10
                    Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                    vähe sellest, et opeli probleemiks on vilets mass, on tal ka laadimisjuhe arvestatud kasutamiseks soojal saksamaal(st tuled ei põle ja soojendus tavaliselt ei puhu täiskoormusel). sai mingi aeg kärutatud ringi 91...92 aasta vectraga. aku kippus ajapikku tühjaks minema. pärast selle ca 6 ruutmillimeetrise laadimisjuhtme asendamist korraliku voolikuga, probleemid kadusid. osadel aitab ka laadimise "tableti" vahetus. 14,0V oli vist standard ja 14,5 sai asenduseks. selle vahetamine kompenseeris juhtmetest tulevat pingelangu ja juba praktiliselt äravisatud aku osutus talvel eluvõimeliseks
                    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                    Comment


                      #11
                      Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                      Kuidas teha poes vahet milline tablett on 14,5V ja milline 14,0V? Ja kui on vaja hoopis pingele 13,85V siis peaks eraldi müügimehelt küsima?

                      Vectral tavaliselt võiks olla kuni 65AH aku, norm laadimisvool seega 6,5A ja 14V korral 6mm juhe ca meeter...kui gene korras siis vist laeb ikka ära küll.Naabermehel Golf III 75AH ja sama Boschi gene -pole probleemi.Ja juhe kah sama nagu oopelil.
                      Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                      Konfutsius

                      Comment


                        #12
                        Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                        kui sul autol laadimisvool töötava mootori korral on 6,5A, siis on ilmselt üsna pea vaja remondimehe juurde minna, kes auto korda teeks. 6,5A laadimisvoolu tarbeks ei ole ju sõiduautodele mõtet 120A genraatorit teha. kõige väiksemad genekad tänapäeval on ka vähemasti 50A. palju oled sa näinud autosid, millel on ampermeeter armatuuris olemas? lihtne näide on mosse, peale käivitamist liigub ampermeeter natukeseks ajaks 20A peale. kui tuled on enne käivitamist mõned tunnid põlenud, siis jääb ta sinna 20A peale päris pikaks ajaks ja mosse aku ei ole mitte 200Ah, vaid ikka seesama 55Ah. viimane aku vanamehe mossel kestis vist 4 aastat vb 3, enne kuisee golfile sai peale tõstetud.
                        aku laadimisest ei tea sa ilmselt paljugi. 13,85, nagu sa väitsid on tõesti suurepärane pinge laadimiseks, aga seda pikaajalisel nn standby kasutuses. sellisel pingel võib pliiaku olla püsivalt laadijaga ühendatud ja see talle miskit häda ei tee. sellisel reziimil töötavad signakeskused ja UPSid. paraku puuduseks on see, et aku laadumine piirdub umbes 90%-ga. aku täislaadimiseks võib pinge tõusta isegi üle 15V ja see ei tee akule miskit. pikaajaliselt ei saa sellist reziimi kasutada, kuna palju energiat aetakse soojuseks elektrolüüdis ja see hakkab aurama, aku "keeb".
                        autodes kasutatakse seda viimast varianti, kuna pikaajalist laadimist(nädal jutti) seal kunagi ei toimu. autos eelneb alati laadimisele suur koormamine, mistõttu on iga kord teda ka põhjust laadida.
                        pliiakudel on laadimise piirväärtuseks tegelikult puudu olev Ah hulk. st 100Ah pooltühja akut võib laadida kuni 50A vooluga. 80% ulatuses täitunud akut 20A jne. püsiva pingega laadides see karakteristik umbes nii toimibki.
                        laadimisvool 10% aku mahutavusest on lihtsalt akule optimaalne ja kasutatakse peamiselt püsiva vooluga laadimisel.
                        sai jälle pikk jutt, aga ehk keegi saab pliiakude(happeakude) kohta miskit uut teada
                        Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                        Comment


                          #13
                          Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                          Hea sõber,pole ma väitnud midagi,küsisin lihtsalt kuda vahet teha.Ja hoolimata pikast selgitusest ei osanud vastust ära lugeda.Asjatundmatu inimesena olen kahte opelit veeretanud ja ühel neist ka tabletti vahetanud-ikka põhjusel et ei laadinud enam.Ja pole olnud põhjust kahelda insenerimõttes,sest ikka väga valdav osa liikuritest on tehasejuhtmetega kenaste hakkama saanud.Ma arvan et vaevalt ükski autogeneraator "teab" et vot nüüd tohib seda akut laadida ntx 50A-ga -ta ikka annab niipalju voolu välja kui ta suudab ja temalt küsitakse.Ja vaevalt ka 20A laadimisvoolu on vaja kauem kui 5-10 minutit,kui on siis ikka midagi piiksu hakkab minema.Seega see meetrine jupp võib ikka olla kah 6mm,vähemalt kahtlen kas sellises ja nn.voolikus tekkivates PINGELANGUDES on erilist vahet.Et korras süsteemiga vaevalt meetris 0,5V kaduma läheb võrreldes voolikuga(mõõtnud ma muidugi pole).Arvan et juhtme vahetusega said kogemata ka kontaktid taas puhtaks,sellest siis see improvement.
                          OT: Olen elu sees seni ca 25 autot omanud ja elektriga seni enamasti sõber olnud - algaja õnn ilmselt....

                          PS Nägin et kasutaja Elukaz ühes teemas kirjutas:Täna käisin ajaviiteks auto testriga üle ja oh üllatust, auto ja geneka korpuste vahele kadus pool volti laadimist ja ikkagi nende külmadega läks käima.Nii et laadimine korda ja pange või tanki aku peale.
                          Ma järeldan et ta tegi ühendused puhtaks ja on happy...
                          viimati muutis kasutaja OSX; 10 m 2007, 11:10.
                          Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                          Konfutsius

                          Comment


                            #14
                            Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                            Vanadel autotel kipub teine kord osa pinget kuhugi müstiliselt ära kaduma. Geneka pealt mõõtes 14,0v, akule saabub mingi 13,5v. Lihtsaim lahendus on vedada otse kaks juhet: geneka+ - aku+ ja geneka- - aku-. Kõik mida genekas toodab, seda ka aku saab kõige lühamat teed pidi.

                            Comment


                              #15
                              Vs: kuidas "teab" osa tarbijaid laadimise olemasolust?

                              generaator annab niipalju, kui "küsitakse" ja selle "küsimisega" reguleeritakse ergutust. generaatorist akuni ei ole tihtipeale ainult jupp juhet. generaatori vool ei lähe mitte kõi laadimiseks, vaid enamus sellest kulub tarbijatele ära. ca 10A tuled 15A soojenduse vent jne pritsung tahab oma osa, küttepump jne. opeli kodumaal on tavatarbimine vähemalt 10A väiksem(tulesid ei kasutata), seega suurem võimalus akut korralikult laadida.
                              eritakistuse järgi arvutades saad teada palju juhtmesse pinget võib kaduma minna. arvesta veel kaablikingadel tekkiv lisatakistus ja 50A koormusel ongi vähemalt pool volti 6 ruutmillimeetrises juhtmes olemas. ka osadel uutel autodel on esitulede valgusviljakusega probleeme, sest töötava mootori korral jõuab tuledesse alla 12V...
                              kui tehasejuhtmed nii head on, siis miks tihtipeale laadimisjuhtme isolatsioon ajapikku kõvaks läheb ja praguneb, samas kui teised juhtmed säilitavad elastsuse. imelik miks siis üldse firmad teevad kalleimaid automudeleid, kui inseneride armee oma oskused kõik odava otsa autodesse paigutavad?
                              tabletti ei ole ise vahetanud, kuna see oli firma auto ja ise sinna kätt ei viitsind külge panna. paraku sai seda autot vahel käima lükatud, kuna aku oli piisavalt tühi. laadimine oli olemas, aga vool piisavalt nõrk. tableti vahetamise järel ei ole autot enam lükanud. laadimistuli ei näita laadimise korrasolekut, see näitab laadimise mitte toimumist. kui geneka rihm lõdvaks lasta, siis tuli ei pruugi süttida, aga aku tühjenemine on tagatud, kuna tarbimine on suurem, kui laadimine. loomulikult on viletsad kontaktid paljude vigade põhjuseks, aga konkreetselt vanematel (peamiselt diisel)opelitel on ka laadimisahela möödapanekus.
                              Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                              Comment

                              Working...
                              X