On keegi ise ehitanud autole püsika (ei mõtle valmis toodangu paigaldamist). On see ilma trossita spidoga mehhaanilise gaasi juhtimisega masinal väga keeruline?
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
autole püsikas
Collapse
X
-
Vs: autole püsikas
Antud juhtumil on tegemist üpriski kriitilise süsteemiga. Kõik tootjad, kes analoogse seadmega turule tulla tahavad peavad läbima päris ranged testid. Ise teha ei soovita. Aga puht hüpoteetiliselt kui oleks vaja antud seade ise ehitada, siis ma läheneks asjale järgmiselt. gaasitrossi liigutama mõni suuremat sorti mudeliservo ning kogu seadet juhtima mikrokontroller (PIC, AVR jne.). Mikrokontrollerile oleks sisenditeks vaja pöörete impulsse (tahho andurilt, või tuleks ise mingi sensor kuhugi aretada vms.), piduritule ahelast tuleks üks signaal võtta ning siduripedaali alla peaks mingi lüliti aretama ja vajalikud oleks mõned seadenupud. Gaasihoova lähedusse tuleks mingi kavala mehanismiga aretada mõni suurem mudeliservo, mis gaasi peale tõmmata saab (tagastuks vedruga). Kui servo oma hoova täiesti tagasi tõmbab, siis peaks tross vabalt pedaaliga liikuma. Mikrokontrolleri programm peaks võrdlema etteantud pöördeid tegelike pööretega ning vajaduse korral gaasi juurde andma või vähemaks võtma. Reguleerimise sujuvuse tagamiseks peaks piisama PI regulaatoralgoritmist. Piduri või siduripedaali vajutamisel peab püsikiirushoidja välja lülituma ning servo 0-asendisse tagastuma. Soovitav oleks kasutada watchdog timerit või välist seadet, mis kontrolleri tööd jälgiks (näiteks mõni odavama otsa mikrokontroller, mis jälgiks põhikontrollerist tulevat kontrollsignaali ja selle puudumisel servo 0-asendisse tõmbaks). Vajaduse korral on võimalik sellele seadmele lisada juurde nii kellasid kui ka vilesid (ekraanid, märgutulukesed, lisafunktsioonid jne).
Comment
-
Vs: autole püsikas
Mudeliservo asemel võib kasutada ka membraaniga vaakumkambrit ja kahte solenoidi. Karpadel on tihti tehasest vaakumsüsteem küljes tühikäigupöörete korrigeerimiseks. Olen kunagi maadelnud Mazda 929 autopiloodiga, kus oli karpa küljes kahe trossi kohaga sektor ja piloodi vaakumpaun asus eemal. Seda süsteemi on suht lihtne teostada, kui saad kuskilt romulast originaal kambri + trossisüsteemi. Edasi on juba see elektroonikapool.
Comment
-
Vs: autole püsikas
Lihtsaim variant oleks mootoripöörete hoidja näiteks nagu muruniitja mootoril, seal toimib asi õhusurve jõul mis tuleb jahutus ventilaatorist, kui mootori pöörded vähenevad koormuse all siis väheneb ka õhusurve ning sellele reageeriv laba lisab ´gaasi´ ja nii vastupidi kui pöörded tõusevad.
Comment
-
Vs: autole püsikas
Ennemuise hoiti niiduki- ja traktorimootorite pöörlemissagedust paigas igarežiimse pöörlemissageduseregulaatoriga (ingl.k governor), mille ,,anduriks" kasutati vihtidega ratast. Näiteks sellist: http://www.cpdonline.com/692509.pdf ,dokumendi lehekülg 30.
Ventilaatoriga süsteem oleks arvatavasti küllaltki kapriisne ja õhu sissevooluava ummistumisel jookseks mootor laiali.Hoiatus - muudan oma postituse sisu kuni 30 minuti vältel pärast postitamist.
Comment
-
Vs: autole püsikas
Mul on tehasest peal, gaas on küll trossajamiga kuid tegelikult toimib regull potensiomeetriga (tross liigutab potet). Süsteem jälgib tegelikku kiirust, on võimeline andma käsu käiguvahetuseks - seega mootoripööret jälgida mõtetu. Jälgitakse veel pidurituld, sealt saadakse käsk hoide katkestamiseks pidurdamisel. Süsteem toimib 40km/h alates.
Et kasutusel elektrooniline kast siis samalaadset tulemust ei saa käsikastiga. Sarnane süsteem saaks toimida siis ühe käigu piires. Mingite labadega mõõta õhuvoolu on paras nali, tänase tuulega siis vastutuult sõites saaksite tappa põhjendamatu liikluse takistamise eest
Lisaks peaks süsteem võimaldama (+) ja (-) nuppudega kiirust korrigeerida mõlemas suunas. Kas paneksite liikuva sirmi õhuvoolu kogust muutma sellise funktsiooni täitmiseks?Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Comment
-
Vs: autole püsikas
OSX üldiselt sobiks isegi niisugune kiirushoidja mis hoiaks ntks ainult 90..95 km/h. Mingit fänsit timmitavat + 1 2 jne pole vaja IMO. Mina ntks tunnen siis kiirushoidjast puudust kui üle poole tunni ühtlaselt 90 sõidan.
Kui sihuke tuuliku pealt või reaalsemalt sissetõmmatava õhu pealt vigur toimiks siis oleks bro.Maailm oleks puhas ja süüta
kui poleks õllejogurtit
- Õ.Õ.
Comment
-
Vs: autole püsikas
Et kas siis targem on mõõta isetehtud generaatoriga õhuvoolu, mille kiirus sõltub ümbritsevast ja mitte reaalsest sõiduki kiirusest? Kui sobilik kiiruseandur maksab 340,-?? Kuidagi läbimõtlematu soov tundub.
Äkki sobib siis hoopis lihtviisiline käsigaas. See on märksa lollikindlam ning kindlasti ohutum kui mingeid tuulikuid kuhugi aretada - mis iseenesest oleks täiesti uus, ennenägematu tase autotuuningus ....
Käsigaasi on isegi seeriaviisiliselt toodetud mujale kui traktorile, viimati sai ühe 2,8 TDI Daihatsu Rocky`ga muda laotatud ning teatud oludes oli seda tõesti vaja (vintsimisel). Mõtlen et sõiduautol toimiks see ikka paremini kui mingi tuulik.Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Comment
-
Vs: autole püsikas
Miks võtta tahhokalt kui spido samamoodi elektriga osutit liigutab? Kuna hobiks mudellennundus siis vedeleb miskeid servosid ka. Minu visioon on selline: kui nupule vajutan siis võetakse signaal spido küljest ja asi üritab gaasi lisades või vähemaks lastes seda hoida. + ja -ga saab mingite ühikute võrra ette antud signaali muuta, gaasi trossi saab tõmmata nii, et servot samale poole ei tõmmata vaid see saab rahus nulli minna (mida ta teeb kuna üritab gaasi maha lasta kiiruse vähendamiseks). Ohutuse tagamiseks oleks servo õlal küljes selline vedru, mis jõuab ilma toiteta oleva servo nulli tõmmata. Servol toite ära kaotamiseks oleks käepärases kohas lüliti. Siduri ja piduri pedaali all oleks lülitid, mis kustutaksid ette antud kiiruse ära ja paneksid servo nulli liikuma. Mehhaanilise poolega saan ma ise hakkama aga probleeme tekitab vastava elektroonika kokku panemine, mis suudaks meelde jätta miski pinge mis sisse tuleb (spido peaks töötama pinge muutumisega vastavalt kiirusele sellel isendil) ja suudab liigutada servot vastvalt sellele mis edaspidi sisse tuleb, võimaldada ette antud pinge muutmist mingite ühikute võtta 2 nupu abil.
Comment
-
Vs: autole püsikas
Ja kui see su servo juht elektroonika üles ytleb ja sul kurvis gaasi põhja vajutab ja vastu tuleb reka. Vaevalt et sul aega seda lülitit seal plõksida on. Arvan et ükski elektroonik ei tee seda sul ära kuna ei taha kriminaal asja kaela saada kui see seade otsustam mitte töödata enam. Pealegi peaks sellised muudatused seadusega keelatud olema.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Comment
-
Vs: autole püsikas
No konkreetne masin, millele aretada tahan, ei ole mingi püss, et eriti kiirendama hakkaks sel juhul, kui püsikas pedaali põhja surub. Kui lüliti mugavasse kohta panna, siis ei võta selle lülitamine sittagi aega. Manuaal kastiga autol on alati võimalus sidur alla vajutada. Mootori säästmiseks saab lisada teise skeemi, mis saab infi tahhokalt ja nt kui pöörded üle 5k lähevad (üle selle polegi püsikaga sõites pöördeid vaja ajada ju) siis lülitab püsika skeemi välja jne. Igale probleemile on võimalik leida lahendus.
Comment
Comment