Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Pooli mähkimine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Pooli mähkimine

    Niisiis, mure järgmine - rootsi päritolu SEM süüte staatoril lõpetas mähis töölepingu. Tegemist tsikli süütega. Uus maksab hirmsat hinda ja vähe sellest, saab paar nädalat oodata. Pealegi pole mina ainuke hädaline, sama asjaga on hädas teisedki. Kas nii väikese mähise tegemine on näpu vahel reaalne?

    Igastahes ma lammutasin asja laiali. Kogu krempel oli vaiku valatud, mähiste kättesaamine paras töö. Lõpuks mähised käes, välja näeb asi selline:



    Neli mähist annavad süütevoolu, üksik mähis on impulsilugeja. Mähisetraat ca null koma üks-kaks millimeetrit, kui mikromeetri leian, mõõdan täpselt.
    Esimene probleem - kuidas keerdude arvu teada saada? Mähis ise on lakiga läbi immutatud ja keerde üksikult kätte saada võimatu. Oma lolli peaga mõtlesin, et teen asjast läbilõike:



    mõõdan mähise ristlõike pindala ja arvutan, kui palju traati kõrvuti ja otsakuti mahub. Kui ma arvutan mahu traadi ristlõikepindala järgi, kui palju ma peaksin õhuruumi sisse arvutama, et asi õige tuleks? Või on mingi muu meetod keerdude arvutamiseks?

    Küsimus kaks - kas sellise mähise lakkimise juures on vajalik vaakumimmutus?

    Ja küsimus kolm - mida veel sarnase töö juures kõrva taha panna?

    Tänud ette!

    #2
    Vs: Pooli mähkimine

    Mõte on hea aga tuleks lasta kusagi firmas mähkida. Kahjuks ei tea neid firmasid aga olen kuulnud neist.

    Comment


      #3
      Vs: Pooli mähkimine

      Ega vist täpset keerdude arvu teada ei saagi. Mõõda ära traadi läbimõõt ja proovi tuvastada mähkimise suund st. mähise algus ja lõpp. Seda tööd on
      võimalik koduselt teha. Aega ja kannatust vaja. Mähid keerd-keeru kõrvale
      sama palju traati kui originaalis oli. Nüüd saad teada keerdude arvu, mida
      kordad võrdselt igal kolmel ergutuse postil. Süüteimpulsi mähis tee lihtsalt
      sama suur kui vana. Kerimissuund ikka oluline.
      päike, õhk ja ...

      Comment


        #4
        Vs: Pooli mähkimine

        Mähkimise pärast ma ei muretse, mul vanast ajast käsikerimispink olemas Aga üks tarkpea teadis rääkida, et sellised mähised peavad eriti hästi lakitud olema, kuna lakkimata kiud mootori vibratsiooni käes võivad üksteise vastu nühkides lühisesse minna. Vaakumkambris lakiga immutamisel pidi parima tulemuse saama. Kusjuures, originaal on tõesti läbi immutatud ja monoliitne. On veel mingeid meetodeid korraliku tulemuse saavutamiseks?

        Comment


          #5
          Vs: Pooli mähkimine

          Esmalt postitatud isakene poolt
          Vaakumkambris lakiga immutamisel pidi parima tulemuse saama.
          Aga immuta siis vaakuumis.

          Õlipumba õli rikub lakiaur ära, aga veejoaga peaks ju ka saama. 10 mm ta annab, see on ca 75 korda paisumist. Mullid on 4 korda suurema läbmõõduga ja tulevad kergemini välja. Kuumutada võib ka veel lisaks. Ja kõvasti lahjendada, siis imbub kergemini. Samas, lahus lendub ja lakk jääb.

          Kui need poolid on eraldi töödelgavad, siis mahuvad nad ümarapõhjalisse kolbi ära.

          ARVESTA ET KOLB VÕIB LÕHKEDA!

          Olen immutanud õli ja vedela parafiiniga. Seal see töötas.
          Õlis pidas 80kV ja parafiinis süütas kõrgrõhu lampi.

          Comment


            #6
            Vs: Pooli mähkimine

            korralikud jooteühendused ja põhjalik lakiga immutamine on äärmiselt vajalikud. Vibratsioon, niiskus ja tolm on nende mähiste suured vaenlased.
            päike, õhk ja ...

            Comment


              #7
              Vs: Pooli mähkimine

              Vaakumimmutuse koha pealt olen ma küll teadmatus ise, tean vaid, et selline asi on olemas. Kui sügav vaakum? Kui kaua? Mida silmas pidada?

              Comment


                #8
                Vs: Pooli mähkimine

                Esmalt postitatud isakene poolt
                Vaakumimmutuse koha pealt olen ma küll teadmatus ise, tean vaid, et selline asi on olemas. Kui sügav vaakum? Kui kaua? Mida silmas pidada?
                Mina olen ainult praktik.

                Milles on selle asja mõte? Kui teeme mähise, siis sinna keerdude vahele jääb õhk. Kui paneme mähise mingisse vedelikku (lakki) siis sinna keerdude vahele jääb ikkagi õhk. Vedeliku viskoosus ei lase tal sealt väljuda.

                Kui nüüd panna see mähis vaakumi, siis see õhumull paisub. Normaalne õhurõhk on 760 mmHg ehk torri või 1 Atm või 100 kPa või 1 baar.
                Vähendades rõhku 2 korda so 380 mm suureneb mulli ruumala 2 korda.
                8 korda rõhku alla, mulli läbimõõt 2 korda suurem.
                Kui mull ei mahu enam vanasse auku ära siis tuleb sealt õhk välja ja vedelik läheb asemele.

                Mida suurem hõrendus seda parem. Mida vedelam vedelik seda parem.

                Mis võib vaakumi tekitada? Pump.
                Mehhaaniline õlipump tõmbab kõvasti alla millimeetri, aga lakk õlis ei ole ta tervisele hea.

                On selline riistapuu - veejoapump - vaakumpump.
                Selline düüsiga kolmiktoru. See pannakse kraani otsa ja lastakse vesi jooksma. Ja seal torus tekki vaakum.
                Mul siin inimene kinnitab, et ta on saanud 7 mm. Teine väitis, et tema sai 15 mm. Ilmselt sõltub pumbast, veerõhust ja vee temperatuurist.
                Ja see lakk ei tee seal midagi halba.

                Keemikud kuivatavad nii oma lahuseid. Tähtis olevat, et kolb on ümara põhjaga, muidu läheb katki. Ja see "õige kolb" on neil eriarvel.

                Vaata googel, veejoapump:
                nt http://www.zone.ee/saiagang/fyysika/..._dets_2007.pdf

                Neid pumpi on olnud müügil ja klaasipuhujad teevad neid.

                Vast on abiks.

                Comment


                  #9
                  Vs: Pooli mähkimine

                  seda ma tean küll, misasi vaakum on ja kuidas seda saadakse, ma olen tehnika poole pealt kordi kõvem tegelane kui elektroonikas. Kodune vaakumpump peaks kuni -2 bar välja andma ja mingi terasanuma, mis sellele vastu peab, leian ilmselt ka. Küsimus oli, et milline võiks optimaalne vaakum olla, et asi tehtud saaks.

                  Aga põhiline küsimus on siiani vastuseta - milline meetod oleks parim keerdude arvu määramiseks? Ja palju keerdude arv originaaliga võrreldes kõikuda võib? Kas takistuse järgi pole võimalik umbkaudu arvu määrata?

                  Comment


                    #10
                    Vs: Pooli mähkimine

                    Visuaalse meetodiga olemasoleva mähise koguse pooli peal hindamine on sellises olukorras üks mitmetest võimalustest aga üks tavalisemaid mida tavaliselt tehakse. Laborisse ju seda ometigi viima ei hakka ja iga keeru lahti sulatamine ning ülesloendamine samuti hirmus tüütu. Mähise sisetakistuse mõõtmine annaks küllaltki täpse tulemuse siis kui mõõdetav nn. arvatavalt rikkis pool ei sisalda lühiskeerde ega katkestust. Kõige täpsema vastuse saaks ilmselt kogu elektrisüsteemi ja detailide nominal väärtuste kohta service manualist aga toda vist niisama lihtsalt netiavarustest ei leia. Samuti on keeruline leida detailseid skeeme elektronsüüte kommutaatorblokkidest, kõik enamasti iga firma enda tootmissaladus. Olen selliseid süütesüsteeme remontinud päris palju ja pean mainima, et tegu on nendega ikka omajagu ja rahuldava resultaadi saamiseks võib kuluda päevi. Keerdude arv võib umbkaudu kõikuda -2% kuni +10%. Oluliselt väiksemama ettenäidatust keerdude arvu juures, ei hakka poolid piisavalt kõrget pinget väljastama ja mootor ei käivitu kas siis üldse või ei tee seda väikestel pööretel. Suurema keerdude arvu korral jällegi tekib ülepinge (vool el. ahelas suureneb), mis võib rikkuda nii pooli enda, kui ka elektroonika moodulid. Suurem probleem aga on tavaliselt see, et koduste vahenditega sellist peenikest mähistraati poolile kerides, ei mahu seda sinna niipalju kui vaja, kuna mähise kihtide kihiline korrapärasus saab tehase kvaliteedist veidi viletsam. Kõik oleneb muidugi konkreetsest meistrist endast ja loomulikult ka töövahenditest ning võimalustest.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Pooli mähkimine

                      Esmalt postitatud isakene poolt
                      Aga põhiline küsimus on siiani vastuseta - milline meetod oleks parim keerdude arvu määramiseks?
                      Fotokas makrovõtet ei tee? Suure pildi pealt üsna mõnus keerde lugeda.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Pooli mähkimine

                        Laadimispoolide kogutakistus on 1,754 kOhm, minu arusaamist mööda 4 pooli järjestikku. Lugeja pooli takistus on 23 Ohm. Need on tehase andmed.

                        Makrovõte on hea mõte küll, aga mismoodi seda va 0,1 mm traadist mähist lõigata, et traadiotsad loetavad jääksid?

                        Comment


                          #13
                          Vs: Pooli mähkimine


                          Mingi sellise asjaga äkki?

                          Comment


                            #14
                            Vs: Pooli mähkimine

                            Kui mähis veel katki pole, siis induktiivuse mõõtmine annab väga täpselt keerdude arvu. Keerdude ruut * tambov = induktiivsus. Mõõdad induktiivsuse, kerid mähise maha, kerid 10 proovikeerdu, mõõdad uuesti ja arvutad.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Pooli mähkimine

                              pildillt on näha, et tal mähis pooleks lõigatud.

                              teemaalgatajale:
                              katsu sest mähisest võimalikult pikk jupp traati kätte saada, keera seda ümber peene naela keerd keeru kõrvale. mõõda selle keerutise laius ja jaga keerude arvuga, saad suht täpse traadi mõõdu. mida rohkem keerde, seda täpsem mõõt. selle järgi siis saad arvutada ligikaudse arvu, palju neid keerde sinna mähise ristlõikesse mahuks.

                              õues päikse käes tehtud makrovõttelt saaks ehk keerud ka mähise külgedelt välja lugeda
                              Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                              Comment

                              Working...
                              X