Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Abi skeemi lugemisega

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Abi skeemi lugemisega

    http://rapidshare.com/files/22484048...gram1.pdf.html
    ATV elektriskeem. Küsimus regulaatori kohta. Sealt tuleb välja 3 juhet.
    Green - maandus
    Red - "pluss"
    Black - "samuti pluss?" või on tegu mingi ala tagasisidega regulaatorisse?

    Ehk keegi vaataks ning oskaks selgust asjasse tuua?
    Regulaator töötab muidu türistoride peal (kuskilt jäi nagu kõrva)? Need vist kütavad päris palju, on muidu ka mõni effektiivsem võimalus stabiliseeritud alalisvoolu tegemiseks? Asi nimelt selles, et ega see gene palju voolu välja ei suuda anda ning kui regulaator pool veel maailmaruumi soendamiseks paiskab, siis pole just eriti ilus see asi.

    #2
    Vs: Abi skeemi lugemisega

    Esmalt postitatud qwerty poolt
    Black - "samuti pluss?"
    Pluss on see siis kui süüde sees. Siis vist läheb see regulaator alles tööle?

    Comment


      #3
      Vs: Abi skeemi lugemisega

      Kuid mis selle otstarve on? 2 plussi on imo mõttetu..
      Võib tegu olla nö mingi tagasisidega lihtsalt regulaatorisse (kontrollib kas pinge normis vms), samas on see juhe suht jäme nagu 2 ülejäänut, vaevalt et hiinlased indikaatorjuhtme jämeda oleks pannud...

      Comment


        #4
        Vs: Abi skeemi lugemisega

        Ei oska öelda, aga ehk on mõeldud selleks, et see regulaator "teeks midagi" vaid siis kui süüde sees?

        Comment


          #5
          Vs: Abi skeemi lugemisega

          Karta on et kui töötavat skeemi "optimeerima" hakata ja päris hästi aru ei saa kuidas ta toimima peaks siis midagi head sealt tulemas ei ole.
          Need türistorid vist peavadki päris palju kütma. See nende elu idee antud lahenduses ongi.
          Kui auto genekates hoitakse väljundpinge lubatud normides ergutusvoolu piiramisega vastavalt pööretele siis igasuguste magneeto juurde käivate regulaatorite eluidee seisneb selles et kui mootori pöörded ja sellega ka magneetost tulevad Volt ja Amper suurenevad siis üleliigne juhitakse keresse.
          Selle protsessi juures lihtsalt ei ole muud varianti kui et see energia mis üle jääb eraldub regulaatorilt soojusena.
          Päris ilma regulaatorita oleks esimese gaasi andmisega pardapinge võibolla üle 100 Voldi.
          Pikalt ei viitsinud hetkel skeemi süveneda aga tundub et regulaator tõesi läheb tööle alles siis kui süüde sees. Muidu oleks kerge jama kah kui ta seisu ajal akupinget vähehaaval keresse juhiks.
          Päris täpselt ei mäleta aga minumeelest siin helgemad pead mõtlesid välja mingi lahenduse kõrbenud tsikkli pingeregulaatori asendamiseks mõni aeg tagasi.Otsi, äkki leiad ja on hariv lugemine.

          Comment


            #6
            Vs: Abi skeemi lugemisega

            sry, kah ei viitsind väga süveneda(klaasanumalt lugedes on 5,5% 0,5l (*4 vist)), aga püsimagnetitega gene puhul palju muud üle ei jäägi, kui ülejääk soojuseks ajada. pm saaks ju ka suurendada selle arvelt laadimisvoolu, kuni aku täitumiseni, aga ilmselt ei tasu ära. aku on pisike ja saab kiirelt täis. ega see soojuse eraldumine muud ei tee, kui suurendab tiba küttekulu ja kuritarvitab natuke mootori võimsust. pm õige lahendus oleks ergutusmähisega gene, mida mingi kontroller tüürib. see vabastaks natuke mootori võimsust ja gene oleks "tühi trumel", kui aku täis saab. ultra perfomance jaoks kindlasti oluline, aga niisama kruiisides vaevalt, et seda 100...300W puudumist tähele paned, mis soojuseks aetakse. talvel oleks muidugi ilus, kui see soojus käepidemetesse jõuaks...
            Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

            Comment


              #7
              Vs: Abi skeemi lugemisega

              Idee oli lihtsalt võimaluse korral laadimist parandada, kuna vintsimine võtab väga palju voolu ning oleks olnud tore kui oleks saanud regulaatorist rohkem kätte. (Vintsimisel aku koormust vähendada ning taaslaadimist kiirendada) Mingit säästu asja muidu taga ei ajanud

              Comment


                #8
                Vs: Abi skeemi lugemisega

                Stabikat ei saa siis selleks asjale külge aretada we,et kui koormust pole,siis pinge genel kuni 100V ja ükski stabikas ei kannata sellist sisendpinget? Kuigi idee poolest,kui kuidagi ei saa,siis kuidagi ikka saab..
                otsija

                Comment


                  #9
                  Vs: Abi skeemi lugemisega

                  Võta universaalne(110/220) impulstoiteplokk mis voolu piiramisega, sea see 13,8V peale. Ja pista vahele. Need toited hakkavad ~60V juures tööle. Kasutegur peaks PALJU parem olema.
                  Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                  1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                  2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Abi skeemi lugemisega

                    Idee iseenesest juba väga huvitav :P, kuid toidet kasutada ei saa mitmel põhjusel (suurus, veekartus jne). Kuid lahendus iseenesest peaks olema toimiv ning hea kasuteguriga. Samas spets impulsstoidet ehitada on jälle suht keeruline

                    Comment


                      #11
                      Vs: Abi skeemi lugemisega

                      ega seda laadimist oluliselt ei kiirenda nagunii, sest need gened on mõeldud umbkaudu just sellise väljundpinge juures oma maksimumi saavutama. mistõttu suurema pinge korral impulssmuunduri kasutamisel saad küll mootori koormust natuke vähendada, kui aku täis on, aga laadimise maksimumil laadimisvool oluliselt ei suurene. kui palju vintsimist, siis mõnevõrra suurem aku oleks lahenduseks - reeglina jääb genel energiat pigem üle, aga suurema akuga oleks seda kuhugi salvestada ja suurem aku kannatab ilma lisatoitetta kauem vintsida. muidugi kannatab suurem aku ka suuremaid voolusid, mis annab veel omakorda eelise pisikese aku ees
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment

                      Working...
                      X