Märja ilma anomaalia

[Paralax]

Mis masinal viga on, kui niiske ilmaga külma mootoriga (u12 tundi majaees seisnud) käivitades ei tee mootor piuksugi niikaua kuni starter taga on (käia või minut aega), nii kui starteri lahti lased, mootor käivitub momentaalselt ??? Anomaalia esineb ainult märja ilmaga ja temperatuurivahemikus +10 - 0 kraadi. Muidu käivitumisega probleeme ei ole (ka -30 pole probleem). Masinaks on ´85 Civic CRX 1,5i 12V.
Arvata on et kuskil midagi elektriga mäda, aga mis ja kus?

[tiit]

Oleks vene auto ütleks kohe et variaatori viga. Aga kuidas see asi hondal lahendatud on? st et startei rakendudes autos pinge langeb ja süütepoolile antakse kõrgemat pinget kui tavalises töörežiimis. Vaata kuidas asi lahendatud on ja otsi sealt edasi

[mati1]

Kaldun arvama et vana tegija ei ole küll eriti pädev elektroonika koha pealt.Pritsega autodel süütenivoo kõikaeg üks.

[Rom]

Selline käitumine viitab sellele, et tegu võib olla elektrilise läbilöögiga nii arvan sellepärast, et ilmneb niiske ilmaga mis soodustab elektri juhtivust ja teine moment seisneb selles, et kui starteri lahti lased siis pinge tõuseb ja sellega ilmselt ületatakse läbilöögi kaod. Soovitan pimedas teha proovi, tee kapott lahti, üks annab starterit ja teine jälgib seda ilutulestikku kapoti all. Arvan, et viga süütamises, kas siis küünlajuhtmed väsind või jagajas kamm.
Muidugi selgelt nägija ma pole ja võin ka puuse panna, kuid soovitan siiski minu varianti proovida.

[klemm]

Pingelang on asja nimi, samas ei saa välistada ka lisatoiteahela puudumist käivitamisel süütepoolile. tuleb see nüüd otse starterist või läbi süüteluku, jään vastuse võlgu. samas kui kuivast peast nalja pole, katku korraks süütepooliga seotud klemmikud maha, puhasta ära, niisuta litooli-tavoti sarnase inega ja pista kokku tagasi. niiskus teeb korrosiooni puhul oma töö.

[Paralax]

Küünlajuhtmed pealtnäha täitsa OK. Lasin igaksjuhuks spets vahendiga üle, miski lisa isolatsioonikihi võttis peale. Aga nüüd näed niisked ilmad kadunud, ei saa proovida ka et kas aitas. Klemmid on ka nagu puhtad. Oma mõistusega nagu kogu ringi üle käinud ja pole midagi kahtlast leidnud ???

[tiit]

Kaldun arvama et vana tegija ei ole küll eriti pädev elektroonika koha pealt.Pritsega autodel süütenivoo kõikaeg üks.

Kui sul midagi asjalikku küsimusele vastata ei ole siis hoia näpud paigal >

To paralax: Vaata andurite pistikud ka üle. Väntvõlli andurilt saab aju tõenäoliselt käsu millal säde anda ja kui seal pisut oksiidi pistikutele on kogunenud siis pingelanguga ei pruugi signaal läbi jõuda. Oli endal samasugune juhus just niiske ilmaga kuigi vesi peaks juhtivust parandama ??? Starterist käima ei läinud aga tõmmates esimesest popsust. Peale vändaanduri pistikute puhastamist töötab juba pool aastat tõrgeteta

[Paralax]

tänks, proovin järgi ja annan teada.

[Paralax]

Ostsin uued küünlajuhtmed ja jagajakaane peale. Kõik pistikud liigutasin-loksutasin ka üle mis kätte jäid. Peale seda on masin laitmatult käitunud (3x üle õla). Kahtlane näis jagaja kaas seestpoolt, oli selline imeõhuke vaevumärgatav pronksikarva kiht pinnapeal mis lapiga maha tuli, ilmselt mingi kulumise jääknäht, selline pronks-tolm juhib arvatavasti niiskega maruhästi elektrit. Mis aga starteri andmine sinna puutub, peaks ju koguaeg üle lööma siis? Või pingelanguga on teised tingimused? Ja jagaja sees rootori ja 4 jagajakaane küljes oleva klemmi vaheline vahe oli mõõtes minumeelest kole suur, u 4mm võis isegi olla. On see normaalne? Palju see olema peab?

[klemm]

mul tekkis küssa paralax. kuda mõõtsid rootori ja jagaja kaane vahelist vahet. samas antud juhul 4mm ei ole küll teab kui suur, kuid samas tekitab seegi pinge kao küünalde jaoks. elab üle ja hätta ei jää.

[YYY]

Tõesti, kuidas seda oleks võimalik mõõta?
Väikseks offtopicuks:
Ise omasin hulga aastaid Civic 87 1,6  (karbuss). Sellel langesid müstilisel moel tühikäik kindlal  temp. nulli.  Peale pikemat seismist käivitus külmalt ilusti, kuid kuskil 40 kraadi juures tühikäik läinud. Niiske ilmaga suri masin päris ära selles temp. vahemikus. Soojema mootoriga töötas jälle nagu kellavärk. Sai uue rootori, jagajakaane koos tihendiga, küünlajuhtmed, margi küünlad ja karbussi remontkomplekti. Kõik vaakumsüsteem sai kontrollitud, et võtab kuskilt õhku. Sadaüks korda süüdet kontrollitud.  Kõikvõimalikud ühendused puhastatud ja niiskusse vastu tööteltud.
Lõpuks selgus, et jagajakaane alla tekib kuidagi niiskus.  Vihmase ilmaga ja külma mootoriga oli kõik kenasti kuiv. Just kindlal mootori temp. kogunes kaane alla (kondenseerus?) niiskus. Kuivatasin lapiga ära ja jälle käis. Isegi targad Honda mehaanikud ei leidnud sellele mingit seletust.

[Paralax]

Kui jagajakaas ja rootor mõlemad lauapeal siis ei ole ju raske vahet mõõta. Mõõdad jagajakaane küljes olevate 2 diagonaalis asetseva klemmi kauguse üksteisest ning seejärel rootori "elektroodi"(noh see metalliga ots) kauguse jagajavõlli tsentrist(see punkt ju näha rootoril, kuna see grafiidist vedruga julla jookseb vastu rootorit täpselt jagajavõlli tsentris. Nüüd jääb vaid lihtne matemaatika et vastavat vahet leida.

[klemm]

teeme nii, et tühja ei tõuka ja mõtetusi ei aja. kui on öelda ütleme , kui ei, pole vaja tõugata tühja.

[Paralax]

teeme nii, et tühja ei tõuka ja mõtetusi ei aja. kui on öelda ütleme , kui ei, pole vaja tõugata tühja.

???

[klemm]

8)okas-okas läksin hoogu. räägime asjast edasi.