Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Elektronsüüde

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Elektronsüüde

    Kui hästi ökonoomset multivibraatorit tahad, ja suurt täpsust vaja pole, tee CMOS loogikakiviga. Nt.CD4001 vms. Seda toidad läbi ca megaoomise taki. Jälgima pead seda, et koormust saad juhtida ainult kivi 0-tasemega.
    Ise tegin kunagi ühele liikurile signa imiteerija. Keskmine tarve koos LED-iga jäi vist ca 0,5 mA kanti, gene ise võttis mõnikümmend mikroamprit.

    Comment


      #17
      Vs: Elektronsüüde

      See skeem on standardlülitus, ise väga palju voolu ei võta, aga huvitab just, mis sinna sappa on ühendatud, output viik on see, kust saab tarbida kuni 200 mA, sellest lülitusest mis seal järel on sõltub, palju tegelikult tarbitakse.

      Comment


        #18
        Vs: Elektronsüüde

        Mismõttes suurt täpsust?
        Asi peab hakkama tööle suunatulede vilgutajana mopeedil (enda elektrisüsteem neid ära ei toida)

        Ma pole seda skeemi põhimõtteliselt ise kokku jootnud, seda tegi üks selle alaga rohkem tegelenud isik, aga ainese ja jupid ütlesin ise.

        Kogu see asi peab hakkama kindlalt tööle 3,6 (Võib ka 2,4V, aga transistor võtab praegu 0,7V maha) pealt ja LED'ideni peaks jõudma 2,1V

        Comment


          #19
          Vs: Elektronsüüde

          Mulle miskipärast tundub, et relee võtab isegi siis voolu kui midagi ei toimu e LED'id ei vilgu vaid akud saavad isegi niisama seistes tühjaks.

          Tuleb vist oma ühendamis süsteemi natuke korrigeerida ja ehk siis näha ole kuidas asi toimima hakkab kui isegi relee voolu ei saa enne kui lüliti seda lubab.

          Comment


            #20
            Vs: Elektronsüüde

            Nii, süüteskeem on joodetud, ühendatud, aga midagi korralikku ei juhtu. Püüan selgitada asjaolusid.
            Skeem on testimise eesmärgil joodetud üsna robustselt, nn ots otsaga, õigsusest tean ka nii palju, et oma loogikaga panin selle siiski kuidagi kokku.

            Süütemähisest voolu tuleb, kontrollitud näputesriga, säristas küll. Ühendasin otsad külge, sädet pole. Siis meenus mulle, et äkki peab talle kiiremad pöörded andma ja andsin magnetile drelliga hoogu. Tükk aega ajasin ringi, ei midagi, siis lasin korraks seisma ja nii kui uuesti ringi peale tegi nii tuli ka säde. Siis kordasin seda kiirendamis ja seismajätmisteooriat, säde oli põhimõtteliselt olemas, aga ta peab ju tekkima koguaeg, mitte kiirenuse ja aeglustuse teel.

            Nüüd tekib küsimus, on viga süütepoolis, skeemis, mähises või magnetis?

            Comment


              #21
              Vs: Elektronsüüde

              Ehk on mähise otsad 1 ja 2 omavahel vahetuses?
              Teine variant on liiga suure mahtuvusega kondensaator C1 või rootori liiga kõrge pöörlemissagedus - kondensaator ei jõua pöörde jooksul sädeme tekitamiseks vajaliku pingeni laaduda.
              Hoiatus - muudan oma postituse sisu kuni 30 minuti vältel pärast postitamist.

              Comment


                #22
                Vs: Elektronsüüde

                Vist sain vea teada, türistor oli väikese eksitusmeetodiga kaks klemmi vahetusse saanud. Parandasin selle vea.

                Nüüd pole üldse sädet, lasin küll drelliga ringi, ei midagi.

                Kuigi juhtus üks väga imelik asi, peaaegu tund aega peale proovimist võtsin skeemi karbist välja ja sain miski imelikul kombel voolu, ei tabanud kohe ära ka kustkohas, aga teisasel katsumisel enam polnud, ise kipun kahtlustama C1'te, sest seal oli näpp kõige lähemal.

                Mähise otsad ei saa olla vahetuses, üks on klemm kuhu pidi ise jootma juhtme ja teine on tuledemähis, mis annab välja kuskil 7V

                E:Sain kinnitust sellele, et tõesti 3,3mF kondekas hoiab kuidagi voolu kinni ja ei lase seda edasi. Ehk on väga loll võimalus ja mul on süütepool läbi?

                C1 on 3μ3 K P3 EVOXMMK 400- kondekas, niiet peaks olema õige.

                Selliseid kondekaid kasutasin, skeemi on mitu korda üle vaadatud, ei leia viga.

                Rootoril ei saa samuti olla liiga kõrge pöörlemissagedus, venelase jutu järgi pidi ära kannatama 10 000rpm ja mina rakendasin talle healjuhul 1500rpm
                viimati muutis kasutaja canyondrift; 12 m 2009, 18:56.

                Comment


                  #23
                  Vs: Elektronsüüde

                  Vene tüüpi elektron süüdetel oli veel üks konks:
                  Korra läks üks magneto anduripool läbi ja sai ise keritud. Noortel kiire nagu alati ja prr masin ei käivitu, sädet kohati pole ja kohati naljakas selline.
                  Ja suures meelehärmis sai 175-t tagurpidi lükatud ja läkski käima. Põhjuseks valepidi anduripooli otsad magnetol.
                  Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                  Comment


                    #24
                    Vs: Elektronsüüde

                    Elektronsüüde töötas nagu alati teistel alustel.
                    Elektronsüütega masinatel oli vahelduvvoolu generaator, millel sees jõumähised ja peal üks väike süütemähis, elektronplokk, süütepool.
                    Püsimagnetpoolused pöördusid toitemähiste suhtes kuniks toitemähistelt väljuv pingesinusoid oli jõudnud maksimumväärtuseni (maksimumpingeni), samal hetkel toimus ka süütemähise polaarsuse vahetus, millest tekkis süütemähiselt pingeimpulss elektronplokki mis omakorda katkestas toiteahela süütepoolile tekitades pinge kadumisega sellega pinge tõusu süütepooli kõrgpingeahelasse sellega omakorda sädeme süüteküünlal, toitemähiste pingesinusoid tegi täispöörde ja elektronplokk pöördus algasendisse tagasi.
                    Elektronplokiga käis tihti veel eraldi kaasas kondensaator, mis vajalik süüteahelas sädemeaja pikendamiseks.
                    Lihtsaim elektronsüüde on mootorsaagidel ja muruniitjatel kus süütepooli südamiku haarad on otse pöörleva polariseeritud püsimagneti ümber. Ei miskit elektroonikat.
                    Aga usun, et lihtsamaid elektronsüüte alumiiniumkaanega karbikesi vedeleb maapiirkonnas nii mõnelgi kuuriall.
                    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                    Comment


                      #25
                      Vs: Elektronsüüde

                      Kondensaator laadub, kuid türistor ei avane üldse või avaneb valel hetkel.
                      Otsi viga ikkagi juhtahelast - vaheta näiteks mähise klemmid 1 ja 2, kontrolli transistoride paigutust (vahetuses või 180 kraadi pööratud), dioodide polaarsusi jne.
                      viimati muutis kasutaja 6p45s; 13 m 2009, 21:16.
                      Hoiatus - muudan oma postituse sisu kuni 30 minuti vältel pärast postitamist.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Elektronsüüde

                        Tekkis küsimus, et kuidas kontrollida türstori korrasolekut? Skeemis on kasutatud C106M1 türistori, jalgade asetus peaks olema (1.Katood 2.Anood 3.Gate)
                        Miks näitab tester dioodi kontrollimise astme peal katoodi ja gate vahel mingeid numbreid? Esimese ja teise klemmi vahel ei näita tester mitte midagi, ükskõik kumba pidi ühendada.

                        Skeemis suutsin ka juhtahelast leida vea, nimelt kõik takistid olid valede väärtustega.

                        Kontrollisin ka mähist, takistus on mõlemal olemas ja ka mõlemad annavad mingitsugust voolu välja kui rootorit kruvikeerajaga ringi keerata.

                        Skeemis vahetasin teistkordsel jootmisel kõik komponendid peale kondekate. Miskipärast on tunne, et 0.068mF kondekas ei saagi mingit voolu, testriga mõõtes ka rootorit ringi ajades voolu ei olnud, aga ehk polnud kiirus just kõige parem, sest palju see käsi ikka rootorit ringi jõuab ajada.
                        Suurem kondekas laadub ikka, rootorit ringi keerates näitab kondekas voolu ~30V vähesel kiirusel ja langeb kui rootor seisma jätta.
                        viimati muutis kasutaja canyondrift; 01 m 2009, 19:22.

                        Comment


                          #27
                          Vs: Elektronsüüde

                          Esmalt postitatud 6p45s poolt
                          ...(V4 ja V5 näiteks vastavalt BC212 ja 1N1711).
                          Tekkis küsimus, et kumb läheb V4 ja kumb läheb V5 asemele, see süsteem ei taha mul tööle hakata kuigi olen kõik üle kontrollinud ja ainuke mis on jäänud ongi transistorid, kas nad on õiged omal kohal või mitte.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Elektronsüüde

                            Ikka samas järjekorras lähebki ja nagu varem juba öeldud, siis 2N...

                            Comment


                              #29
                              Vs: Elektronsüüde



                              Kas nii on kõik omadel õigetel kohtadel või on midagi valesti?

                              Comment


                                #30
                                Vs: Elektronsüüde

                                Ikka jagelen skeemiga.

                                Tuleb välja, et türistor küll avaneb, aga mingi kõrge pinge korral, mida kondekas ära ei talleta ja säde tekib konde ülelaadimisel.
                                Ehk oleks abiks mõni teine türistor. Rääkides inimesega kes selle skeemi kokku pani, ütles et vene omaga hakkas asi tööle, aga need said otsa. Ostis temagi lääne oma ja ei taha samamoodi skeem tööle hakata.

                                КУ201 datasheeti ei ole ka veel siiamaani leidnud, et umbes samade väärtustega asi leida.

                                Praegu on kasutusel TIC106M ja selle avanemispinge on vist liiga suur.

                                Comment

                                Working...
                                X