Teadmatus

[tiit]

Olen kuulnud versiooni,et algelistel traktoritel ei olnudki tagurpidi käiku,mootori pöörded olid nii väiksed,et kui tahtsid tagurdada,pidi mootori mingil õigel momendil seiskama, ja siis tabama ära õige koha ,kust ta tagurpidi ööle hakkas

Vanemates laevades siiani kasutuses

[Andy00]

Loen siinseid poste ja ei oskagi enam seisukohta võtta
Kahetaktilist diislit tahaks kohe lammutada, et näha mis valemiga ta töötab :P On keegi kuskilt netist sellekohast infot leidnud?

Kas diislitel pole mitte solenoidklappi, mis süüte katkestamisel lükkab kütusetoru kinni? (vanemate kohta ei julge seda väita ning vene traktorite kohta ei oska midagi kosta). Lõhkuma läinud diisel peaks ilma kütteta maha rahunema

Samas detoneerimise kohta lugedes tekib kolekange tahtmine oma kunagise rondiga samat marki masin hankida, sest olenemata 240kkm-sest läbisõidust ei olnud tema elueal mootori juures praktiliselt mitte midagi tehtud ning detoneerimisprobleeme ka polnud

[urmas78]

Oli ju juttu, et detoneerima minnes hakkab diiselmootor õli pealt tööle, kütusetorustik ei puutu asjasse. Tundub uskumatu, kuid ju se nii on. Ise kah ei uskunud, kuid omad kogemused kinnitasid.

[saformo]

... Lõhkuma läinud diisel peaks ilma kütteta maha rahunema ...

Oli kunagi juhus näha kuidas ratastraktor pandi seisma nii, et kiireim käik sisse ja pidurid põhja.

Niisuguseid asju pidavat juhtuma, kui silindri peas on piisavalt nõge (ei ole viitsitud õigel ajal remontida) ja mootor on kuumaks aetud.

[rai]

Kordaks siinkohal veel üle,et tegemist on üliharva juhtuvate asjadega,mitte nagu bensumootoril,et kui vähegi kehvemat bensiini saad,siis on detoneerimine ka käes.... :P

[tiit]

Detonatsioon on KÜTUSE ebaühtlane plahvatuslik põlemine silindris. Tavalises töörežiimis kütus silindris põleb.
Põlemine, detonatsioon ja plahvatus on peaaegu ühesugused protsessid aga kiirused on erinevad. Just leegi leviku kiiruse järgi neil vahet tehaksegi.
Diisli lõhkuma minek ja detonatsioon ei ole üks ja sama asi - minu väide

[Paralax]

Minumeelest ka, Tiit. Et kui bensumootoril süüde varaseks kruttida või surveastet tõsta liiga palju või kui on lihtsalt kehva kütus, siis ta detoneerib, tuleb selline metalne klõbin sisse piitsa andes. Aga kas diisel saab samamoodi detoneerida?

[tiit]

Saab ikka! Ise panin kunagi MB mootorile valed pihusti otsad ja täiesti kuulsin seda "klõbinat". Seda häält tekitabki plahvatuslik põlemine (rõhu tõus silindris on nii järsk nagu virutaks haamriga vastu kolbi). Millegipärast kutsuvad vana kooli mehed seda klapiklõbinaks  ??? Sama rõhk mõjub muidugi ka klappidele ja võib teatud juhtudel ka sealt vahelt läbi põleda

[Andy00]

Ma olen nüüd tõesti targemaks saanud Enne seda threadi olin ma veendunud, et kahetaktilist diiselmootorit pole olemas, sest see on lihtsalt võimatu. Kiire googeldus tõi järgmise aadressi: http://auto.howstuffworks.com/diesel-two-stroke1.htm
Seda lugedes sain ma aru küll miks ma seda võimatuks pidasin. Sellise mootori tööpõhimõte on nii lihtne, et minu mõistus seda omal jõul välja ei kombineeri ;D
Edasi lugedes saab teada, et selliseid mootoreid kasutati vedurites ning selliste mootorite andmeidki on näpuotsaga toodud. ;D

[tiit]

Leidsin oma lõhkeainete konspekti ja seal nii kirjas
PÕLEMINE - protsessi kiirus kuni helikiiruseni (330 m/s)
PLAHVATUS - protsessi kiirus 300...2000 m/s (võib toimuda põlemine)
DETONATSIOON - protsessi kiirus 2000... m/s (põlemist ei toimu st. nähtavat leeki ei ole)

[pisi_geto]

Saab ikka! Ise panin kunagi MB mootorile valed pihusti otsad ja täiesti kuulsin seda "klõbinat". Seda häält tekitabki plahvatuslik põlemine (rõhu tõus silindris on nii järsk nagu virutaks haamriga vastu kolbi). Millegipärast kutsuvad vana kooli mehed seda klapiklõbinaks ??? Sama rõhk mõjub muidugi ka klappidele ja võib teatud juhtudel ka sealt vahelt läbi põleda

detonatsiooni mootoris ei nimetata kohe kindlasti klapiklõbinaks, need kaks erinevat asja ma julgen väita. minu vanal bemmil ka klapid klõbisevad veidi, see tuleneb aga sellest et klapivahed kauakaua reguleerimata, mitte et ta detoneeriks :-/

[digital]

Niisiis. Küsisin vastavat kvalifikatsiooni omavalt tuttavalt selle teema kohta selgitust.
Detonatsioon on mootori puhul selline olukord, kui süütamine on liiga varajane. Sellisel juhul süüdatakse (või siis diisli puhul pritsitakse sisse) kütus hetkel, kui kolb ei ole veel üles jõudnud või on täiesti ülalasendis. (õige süüde on selline, et kolb on juba liikvel alla kui paugu saab). Sel juhul teeb mootor sellist kõlisevat häält käies ja natukene suuremale koormusele ei pea vastu, lihtsalt kolvid-kepsud annavad alla. Ja seda terminit kasutatakse nii diislitel kui ka bensumootoritel.
Vanadest mootoritest sain niipalju teada:
*kuumpead olid sellised, millel ülemine ots oli väga massiivsest metallist. Enne käivitamist põletati leeklambiga see siis väga kuumaks ja siis tõmmati massiivsele hoorattale
vunk sisse ja minek. Ilma kuumutamata ei jõuaks lihtsalt diislit nii kiiresti ja suure jõuga ringi ajada, et ta käima hüppaks, eriti just vanu mootoreid.
*siis oli mingi vahepealne variant. Sellel pandi hõõguv rulli keeratud paberi riba peene augu kaudu silindrisse, siis sinna kruvi kork ette. Seejärel eraldi kangist klapid pidevalt lahti, et ringi jõuaks ajada, ja siis hoorattale hoog sisse. Siis klapid kinni ja kütus peale ja minek.
*seejärel tulid need ühe silindriga mootorid, mis köeti soojaks bensu pealt, siis bens kinni ja diisel sisse ja minek.

[tiit]

Kui juba on selline teema elektroonikafoorumites siis vaidleme edasi ;D

Detonatsioon on mootori puhul selline olukord, kui süütamine on liiga varajane. Sellisel juhul süüdatakse (või siis diisli puhul pritsitakse sisse) kütus hetkel, kui kolb ei ole veel üles jõudnud või on täiesti ülalasendis. (õige süüde on selline, et kolb on juba liikvel alla kui paugu saab). Sel juhul teeb mootor sellist kõlisevat häält käies ja natukene suuremale koormusele ei pea vastu, lihtsalt kolvid-kepsud annavad alla. Ja seda terminit kasutatakse nii diislitel kui ka bensumootoritel.

Selline olukord kui süütamine/pritse on varane TEKITAB detonatsiooni. Aga nagu eelpool väitsin

Detonatsioon on KÜTUSE ebaühtlane plahvatuslik põlemine silindris

Peale selle süütemoment ja ka pritse toimuvad eranditult enne kolvi ülemisse asendisse jõudmist, selleks et kütus jõuaks süttida ja hakata tööd tegema kohe peale seda kui kolb on ülemise asendi läbinud ja hakkab allapoole liikuma. Diislite pritse on isegi kuni 30° enne ülemist surnud seisu (nii nimetatakse kolvi ülemist asendit)

Sel juhul teeb mootor sellist kõlisevat häält käies ja natukene suuremale koormusele ei pea vastu, lihtsalt kolvid-kepsud annavad alla

Kõlin tekkib sellest, et rõhu tõus silindris on nii järsk nagu virutaks haamriga vastu kolbi.

[digital]

Igati nõus Tiiduga, sõnastasin valesti.

[Laur]

Lõhkuma läinud diisli saab seisma kui õhk kinni "keerata" vanadel bellarussidel olid selleks isegi vastavad klapid õhupuhasti peal.