Arvuti AT-toitekast akulaadija?

[a1]

Kuna vedeleb teisi üle, siis teeks mõnest akulaadija autole. 12V ja 8A tundub üsna OK. Pinge põgus upitamine (kui palju?) ei tohiks neile eriline probleem olla, vaja vaid tagasiside ahelat veidi korrigeerida. Kuid kuidas reageerib ta ülekoormusele? Läheb piiramisse või lülitab end välja?

[urmo]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

AT plokid kipuvad ülekoormusel kooma jääma, taastuvad pärast pinge eemaldamist.

[madis_l]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

http://www.qrp4u.de/docs/en/powersupply/

[tiidu93]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Aku laadimiseks on vaja pulseerivat alalisvoolu!
Ise kah mõtlesin vaadata, kas saab laadida, ei saanud. siis võtsin ma toitekalt toitelüüdid ära(alalisvoolu ahelas) ja toiteplokil kaitsesüsteem andis otsad...
niipalju siis aku laadimisest

[Matis]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Aku laadimiseks on vaja pulseerivat alalisvoolu!
Ise kah mõtlesin vaadata, kas saab laadida, ei saanud. siis võtsin ma toitekalt toitelüüdid ära(alalisvoolu ahelas) ja toiteplokil kaitsesüsteem andis otsad...
niipalju siis aku laadimisest

Ei ole vaja pulseerivat alalist! Lihtsalt akulaadija laeb ilma silukondedeta ka ilusti, milleks siis need sinna panna?

Siin on sellest AT toitekaga laadimisest juttu olnud. Pmtslt on vaja kõigepealt toitekas 14V väljaandma panna, ja voolu piirad ntks kaugtule pirni või eelsüütküünaldega vmt.

[virgonur]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Aku laadimiseks on vaja pulseerivat alalisvoolu!

Ei ole õige

[Henzzman]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Selles suhtes jah,vool ei pea olema pulseeriv,et akut laadida,lihtsalt akule pole vaja silutud pinget ja nii saab muu pudi padi pealt kokku hoida.
Teoreetiliselt hüppeline või järskude impulssidega alalisvool peaks laadima akut täielikumalt ja paremini küll.Kuid see teooria ei pruugi ka õige olla.Aga siiski,naela suruda lauda on ikka raskem,kui seda sisse lüüa.

[Padasonic]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Mul pole küll ammu põhjust olnud ATX-i väljundit lühistada aga selline tunne on, et vist pidi peale seda võrgutoite maha võtma, et uuesti käivituks. Kindluse mõttes võiks siiski mingi voolupiiramine ka olla. Kui mul kunagi peaks isu peale tulema, siis teeksin sellisest toitekast, millel südameks SG6105. Akulaadijat pole vaja läinud aga igasugu muid toitekaid kuni 28V-ni välja on ikka mitu tehtud. Kindlasti leidub palju neid, kelle meelest on maailma parim TL494 ja selle kloonid. Aga mina eelistan siiski esimest, sest selle ümberehitusel tuleb kõige vähem ülearust kraami välja rookida ja skeem on ka lihtsam. Ei pea näpuga järge ajama, mis pidi need komparaatorid seal ühendatud on. Eriti, kui on peoga SMD komponente visatud plaadi alla. Pigejaguritega kivi sisenditesse õiged pinged, ülearused dioodid-takid-konded välja ja olemas.
Üks venekeelne link TL494 baasil, kust võib mõne idee saada: http://www.samopal.su/node/1
Lõpus olevat drosselijuttu ei maksa lugeda, sest see on BS. Drossel on seal alaldis väga oluline detail ja seda pole mõtet nii väikese pinge erinevuse pärast tunde järgi näppida. Aga lüüdid oleks parem panna 25V Low ESR, sest muidu töötavad väga piiri peal. Neil seal nominaalpingelgi pea märg, kui just mõne kvaliteetsema toitekaga tegemist pole.
Väike ATX skeemide kollektsioon, mis võib oluliselt lihtsustada toiteka lahkamist: http://radiom.newmail.ru/atx/

[Qbic]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Mõned aastad tagasi sai ka antud teemaga põgusamalt tegeldud ja tulemuseks oli 200W toitekast 13V 22A välja pigistatud. Kuid see polnud toiteka maksimum pigem ampermeetri skaala lõpp. Selle tulemuseni jõudsin alles kolmanda AT toiteka modimisel. Esimesed ei vedanud koormust üle 10A välja või oli liiga tundlik koormuse muutusele väljundis.
Ja veel seda et akude laadimiseks tegin väljundpinge reguleeritava 5...15V et oleks ohutu autole, ilma akujuhtmeid lahti ühendamata.

[radiotehnika35]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Aku laadimiseks on vaja pulseerivat alalisvoolu!

Natuke rumal jutt. Saab kasutada küll laadijana kuid vaja reguleerida natuke. Radio ajakirjadest jookseb see teema aastas ikka vast paar korda läbi, just eile lappasin viimase kahe aasta numbreid, ühes jäi see teema taas silma, isiklikult ei süüvinud kuid sellest on palju teemasid ja üsna tihti.
Näib olevat üpris levinud probleem see vanade toitekate üleküllus .

[kpihus]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Plii aku laadimisest: http://www.batteryuniversity.com/partone-13.htm

[a1]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Üks venekeelne link TL494 baasil, kust võib mõne idee saada: http://www.samopal.su/node/1

Tänud vastajaile!
Sain ma õieti aru, et kogu ülejäänud skeemi, juhtpoolel, võib välja lõigata (LM339 ja temaga seonduv)?
Väljundi voolukontrolleri võib esimeses etapis ilmselt ära jätta, kui piinliku täpsusega väljundvoolu jälgida, siis skeemi tööd see ju ei sega?
Kui nüüd voolu kontrollahal ka järgi ühendada, siis lühise korral on vool max 5A, võib selle siis katse mõttes lühisesse lasta?
Šunt tundub natuke liiga suure takistusega ja pildil paistab üpris vähese taluvusega olema.

[Qbic]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Aga milleks takistitega tuba kütta, selleasemel tuleks tagasiside mis on algselt trafo 5V väljavõttelt veetud tõsta ümber 12V väljaviigule. Seejärel saab toitekal kõik ülejäänud väljundpingete (+5, -5, -12) ahelad ära jätta.

[Padasonic]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Sain ma õieti aru, et kogu ülejäänud skeemi, juhtpoolel, võib välja lõigata (LM339 ja temaga seonduv)? Väljundi voolukontrolleri võib esimeses etapis ilmselt ära jätta, kui piinliku täpsusega väljundvoolu jälgida, siis skeemi tööd see ju ei sega?

Põhimõtteliselt küll. Ainult enne peaks välja uurima, kuidas seal lühise/ülekoormuse kaitse lahendatud on. Võib olla näiteks voolutrafo vms. Mõnes skeemis otsustatakse seda väljundpingete järgi. Kui mõni väljundpinge langeb alla lubatud piiri, siis on järelikult ülekoormus ja tõmmatakse hädapidurit. Kui pinge läheb liiga kõrgeks, siis on toitekal endal midagi viga ja emaplaadi päästmiseks tõmmatakse jälle pidurit. Kui see sealt välja ratsida, võib kogemata transid ja dioodid maha põletada. Akulaadija juures pole pinge nii tähtis, kui voolupiiraja ainult töötaks.

Kui nüüd voolu kontrollahal ka järgi ühendada, siis lühise korral on vool max 5A, võib selle siis katse mõttes lühisesse lasta?

Kui on näha, et voolupiiramine töötab, siis mina võtan priske radika peal ekvivalendi ja hakkan voolu juurde keerama. Päris lühisega proovin siis, kui plokk on kõik testid eluga läbinud. Võib ka ühe taki jala lahti joota ja proovida poole väiksema vooluga. Kui kõik on OK, siis jalg uuesti kinni ja täisgaas.
Nagu seal kirjutatud oli, siis saab selle skeemiga teha ka püsivooluga laadimist. Ja veidi aretades saaks akuklemmidel ettenähtud pinge saavutamisel ka automaatse väljalülituse teha LM339 peal. Aga siis tuleb veel üks kobar ehitada või siis eraldi plaadike. Rohke vaba aja omanikud teevad üldse terve toiteka plaadi uue, kui see järelejäänud sõelapõhi ja risti-rästi takid-juhtmed närvidele käivad.

Šunt tundub natuke liiga suure takistusega ja pildil paistab üpris vähese taluvusega olema.

Takistusel pole eriti häda midagi. Aga ma paneks ka võimsamad takid. Ei pea need olema nii kuumad, et haisevad ja triibud värvi muudavad, kuigi nüüd on niimoodi moes ning ilma kuumusest pruuniks ja pudisevaks muutunud laikudeta plaat olevat laristamine ja üleüldse valesti projekteeritud. Baasitakil tekib ka pingelang. Kui baasitakisti ära jätta või nominaali vähendada, siis saaks väiksema šundi takistusega hakkama. Paarkümmend aastat tagasi sai ilma baasitakita hulk transse maha põletatud koos stabikatransi ja vahel ka kiviga. Siis lõpetasin rehal tallamise ja tüüpskeemidesse uskumise. Asi selles, et lühise korral jääb šundile hetkeks praktiliselt toitepinge, kuni skeem ükskord ärkab ja hädapidurit tõmbab. Ilma baasitakita läheb transi baasivool kole suureks. Selline laks tekitab tihti B-E katkestuse (ilmselt põleb kristallile minev baasiotsa karvake pooleks), voolupiiraja lõpetab eksistentsi ja maagiline suits hakkab hõljuma. Lollikindluse tõstmiseks panin sinna keskmise võimsusega transi, mille baas ikka paari amprist impulssi kannatab ja umbes sajaoomise taki jätsin ka alles, kuigi tüüpskeemid ja tööstuslikud plaadid näitasid, et pole sellele baasile mingit takki vaja. Kokkuhoid ja garantiiaja venitab ehk välja.
Sooh, nüüd on targutatud küll. Ehk on abiks.

[a1]

Vs: Arvuti AT-toitekast akulaadija?

Kokkuvõte asjast:
Lähtusin skeemist, mille lahendus paistab: http://www.samopal.su/node/1
ehk siis HA17393 ja temaga seonduv sai plaadilt maha joodetud.
Lisaks läksid maha -5V alaldi ja +5V lüüdid (dioodid ja drossel jäid, sest nende demontaaž oleks liialt suur lõhkumine olnud. Jäi ka -12V alaldi, sest sealt saab toite vent ja nüüd lisaks indikaator-LED

Šundi takistus 1/6 oomi (6W), paistab et veidi liiga suure takistusega, sest auto esilaterna pirniga on pinge seal juba 0,7V (väljundvool 4A) ja väljundi pinge kukkunud 8V peale (ehk siis kõigi eelduste järgi piiramises - kahjuks pole reguleeritavat koormust, et täpsemalt uurida). Kui voolust väheks jääb, eks siis tuleb takistust veel vähemaks kiskuda.
Väike seier läks ka külge voolutugevuse hindamiseks