Pingeregulaatori skeem?

[qwerty]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Täitsa usun, et oleks võimalik teha ka PWM, kuid minule isiklikult käiks see nö üle mõistuse.
Tulles tagasi lineaarsüsteemi juurde, siis türistoridega hajub ju see võimsus samamoodi või veelgi enam selles samuses regulaatori radikas? Või kui türistor magneeto mähise ära lühistab hajub võimsus soojusena kuskil magneetos endas või mingi kolmas versioon?
Kui pingelang transil oleks 10V ning vool 30A, siis hajuks seal 300W (kogu magneeto võimsus). Üks asi mida ma aga ei tea on see, et kuidas langeb pinge koormuse all magneeto mähistel. Kui näiteks 150W koormuse juures hoitakse pinget näit 100V juures siis ei saa asja mõistagi minu lahendusega kasutada, kuna transs hakkaks juba ülesse sulama :P.

[qwerty]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Teen siis biker.ee foorumis antud skeemi alusel, kuid kuna on vaja kompaktsust ning veekindlust siis uuriks, et kas dioodid peavad radika peal olema? Kas nad reaalselt ka niipalju kuumeneks?
Teine küsimus on see ,et millisele pingele nad vastu peavad pidama? Tühijooksul annab magneeto üle 200V täispööretel KUID türistorid ei lase pigel üle 14V ju tõusta jällegi? Kas dioodid võiksid siis ala 50V olla?

[GU50]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Silmasin seda skeemi, arvan et seal spetsifitseeritud dioodid on alamõõdulised. Dioodid ei ole ülikallid, et nende pealt koonerdama peaks, parem võtta 2x varuga, elu on näidanud, et tsikli elektroonika peab vastama kosmosetehnika nõuetele, et jalgsi koju minema ei peaks. Ise kasutaks 40EPS08 või analoogseid. Kui ei raatsi, siis hakatuseks võib ju katsetada ka BYV72, ehk peavad vastu...
Laadimise väljundpinge võiks olla 14,1V aku klemmidelt mõõdetuna. Viidatud 13,5 ja kõik alla 14V ei taha akut korralikult täis laadida.

Ja kui leiutamisest kord isu täis saab, siis - abi leiab riiulist, ja sugugi mitte ülemõistuse maksumusega. On asju, mida majanduslikult tasub leiutada ja on asju, mida ei tasu. Tsikli/ATV alaldi-regu tänapäeval ei tasu uuesti leiutada imho. Kui just puht teadmiste soetamise huvides...

[doktorms]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Nagu praktika on näidanud (umbes 3000 km), siis biker.ee skeemi järgi tehtud regulaator töötab. Skeemi valitud dioodid ilmselt töötavad küll piiripeal, aga tuleb ka arvestada, et kolmefaasilise generaatori puhul ei tööta ainult üks dioodipaar vaid mitu. Esimesel hooajal andis otsad ainult komparaator LM358, kuna lubatud töötemperatuur sellele oli 70 kraadi C. Peale LM258-ga asendamist (105 kraadi C) pole rohkem probleeme olnud. Temperatuuri regulaatoril saaks muidugi alla ka paremate dioodidega.

Mart

[GU50]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Veel üks skeem türistoride juhtimiseks. Komponentide spetsifikatsioon on adekvaatne imho.

Asja valmis teinud isikud - mainige siis palun täpne eelarve ka ära ja palju pers-tunde kulus seadme valmis saamiseks?

[qwerty]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Kas see dioodsild mis viimases lingis välja on toodud nö aeglaseks ei jää või midagi?

http://www.datasheetcatalog.com/datasheets_pdf/3/6/M/T/36MT160.shtml

Mujal on kasutatud nn ultra fast dioode. Millised parameetrid dioodil antud otstarbeks tähtsad on lisaks max pingele ning voolule.
-e- dioodi kiirus pole siin vist eriti kriitiline? Võtame täispöörded (näit 5000rpm) siis ühes sekundis teeb mootor 83 pööret mis omakorda tähendab, et magneetost tulev vahelduvvool on 83 Hz. See on ju aga maru madal sagedus ning ei tekita ka aeglasemale dioodile probleeme. Või mis teised arvavad?

[GU50]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Tsikli dünamo ei käi nii kiiresti ringi, et toodaks raadiosageduslikku vahelduvvoolu. Ei usu, et UF dioodide kasutamine sellises lahenduses praktilist kasu annab. Küll aga vaataksin, et dioodide vastusuunaline pingetaluvus oleks piisav, sõidukite elektrisüsteemides on induktiivsusi, mis tekitavad vahel huvitavaid kõrgepingelisi voolupiike... Kindla jahutamise võimalus on dioodidel ka oluline.

Veel: pinge mõõtmise (võrdluspinge) ots on neis skeemides eraldi välja toodud, läheb süüteluku kaudu aku plussile. Täpsema tulemuse tagamiseks võiks selle otsa ühendada releega otse aku plussile. Releed võiks siis tüürida läbi süüteluku. Põhjuseks, et läbi süüteluku tuleb väga "räpane" vool, mis mõjutab võrdluspinget.

[qwerty]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Tsikli dünamo ei käi nii kiiresti ringi, et toodaks raadiosageduslikku vahelduvvoolu. Ei usu, et UF dioodide kasutamine sellises lahenduses praktilist kasu annab. Küll aga vaataksin, et dioodide vastusuunaline pingetaluvus oleks piisav, sõidukite elektrisüsteemides on induktiivsusi, mis tekitavad vahel huvitavaid kõrgepingelisi voolupiike... Kindla jahutamise võimalus on dioodidel ka oluline.

Veel: pinge mõõtmise (võrdluspinge) ots on neis skeemides eraldi välja toodud, läheb süüteluku kaudu aku plussile. Täpsema tulemuse tagamiseks võiks selle otsa ühendada releega otse aku plussile. Releed võiks siis tüürida läbi süüteluku. Põhjuseks, et läbi süüteluku tuleb väga "räpane" vool, mis mõjutab võrdluspinget.

Kuidas datasheedis seda vastupidi pingetaluvust kirjutatakse (lühend vms et ülesse leiaks).
Hakkasin ühte asja mõtlema... Kui türistor oma mähise ära lühistab kus otsas ta istub, siis eraldub ainult väike osa võimsusest türistoril soojusena. Pmst sama nagu ma ajaks need 2 magneeto väljavõtte juhet omavahel kokku (ei eraldu ju seal kokkupuute kohas 100W vms, kuigi voolu peaks omajagu läbi minema. Türistor töötab lihtsalt lülitina ning olenevalt tema sisendtakistusest eraldub temas teatud hulk sooja. Aga äkki annaks see türistor mingi kaasaegse transiga asendada millel väga väike sisendtakistus ning suur voolutaluvus? Sellisel juhul saaks juba pisema radika. Kaasaegsemad alaldid pidid vist ka mosfeti'ga olema. Ning kas FET'i dioodina ei saa ära kasutada? sisendtakistus on paljudel äärmiselt väike mistõttu poleks vaja radikat dioodsillale üldse panna.

[GU50]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Kuidas datasheedis seda vastupidi pingetaluvust kirjutatakse (lühend vms et ülesse leiaks).

Hm... Vrrm ja Vrsm võiks leida ju tabelist Electrical Specifications.

Kui türistor oma mähise ära lühistab kus otsas ta istub, siis eraldub ainult väike osa võimsusest türistoril soojusena.

Jah, suur osa hukka minevast soojusest eraldub ka dünamo mähistel. Neid (lisa)jahutatakse mootoriõliga.

Kaasaegsemad alaldid pidid vist ka mosfeti'ga olema. Ning kas FET'i dioodina ei saa ära kasutada?

???

[qwerty]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

http://www.triumphrat.net/speed-triple-forum/104504-charging-system-diagnostics-rectifier-regulator-upgrade.html

MOSFET dioodina - pidasin silmas ,et tal on parasiitdiood sees ning seda kasutada tavalise pooljuhtdioodina.
Kuid ehk annab FET'i sarnaselt eelnevas lingis tooduga kasutada ka kuidagi türistori asemel? Ma ei tea ainult kuidas FET vahelduvvoolule reageerib, kuid lühistamiseks sobiks ta väikse kanalitakistuse tõttu küll paremini imo.

[tcumen]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Veel üks uitmõte.
Kui asendadagi alaldis dioodid türistoridega (või pooled), saaks tüüritava alaldussilla.Juhtplokki see asi vajab, aga vajab seda ju olemasolevgi lahendus.
Ja tegelikult, miks ei peaks see FET-idega toimima, asja idee on ju sama.

See energia soojuseks tampimine on ikka piisavalt jabur, et asja ümberehitus kaalumisele võtta.

[ainpaasalu]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Küsiks siia vahele, et ega keegi ei tea mis tüüpi genekas IZ Jupiter 3 peal on. Kas sinna ei annaks sama asja panna tolle originaalse ja mitte eriti hästi töötava musta karbi asemele?

[erku]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Jupiter 3.
Kui nüüd mälu ei peta (et ikka oli 3, mitte 2 ), siis oli alalisvoolu gene, selline mähisega rootori ning harjadega. Seda laadimisviga olen ka kunagi selliselt otsinud ja peale rootori vahetust hakkas toimima.
Aga sinna sai panna miski püsimagnetitega rootori sisse, mäletamist mööda istus miski rootor täpselt sisse; aga siis ei saanud pöördeid üldse arendada, kohe põletas tuled ja süütepoolid maatasa
Aga tänapäeval; noh nüüd võiks treida/freesida kaks magnetsõrmede poolust ja panna mähise sisse ja kollektori rõngad(nagu autolgi, vaid tsipa väiksem tuleks), standartne pingeregu ja puha; 12V halogeen ette ja...

[qwerty]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Sai selle skeemi järgi asi ära tehtud ning tundub toimivat (pole hetkel radikaid, nii et üle paari seki ei saa taga asja hoida)

Kuid tahaks asja tööpõhimõttest paari asja veel selgeks saada...
Türistorid on iseenesest nagu positiivse poolperioodi dioodid. Ehk teisisõnu tuleb neist läbi positiivne poolperiood. Kui see nüüd maandusesse lastakse (ülepinge lühistatakse), siis läheb kogu see vool omakorda läbi neg perioodi dioodide. Siinkohal köetakse türistore ning neg poolperioodi dioode (viimastest jookseb kogu aeg 17A läbi minu arusaamade järgi). 17A on vool mida mu gene välja annab. Gene töötab kogu aeg ju nö oma max võimsuse juures. Sest kõik mida parasjagu ära ei kasutata lühistatakse lihtsalt ära. Ning neg poolperioodi dioodid saavad selle 17A kogu aeg enda kanda.
Kui panna neg poolperioodi asemele FET'd mille parasiitdioodid asuksid samas suunas nagu hetkel neg poolperioodi dioodid siis läheks osa voolust läbi nende ning soojust eralduks vähem. Kui FET sisse lülitada nii, et ta voolu juhib, kas siis see parasiitdiood jääb toimima või lülitub see selleks hetkeks kudiagi välja?

[GU50]

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Kui panna neg poolperioodi asemele FET'd mille parasiitdioodid asuksid samas suunas nagu hetkel neg poolperioodi dioodid siis läheks osa voolust läbi nende ning soojust eralduks vähem. Kui FET sisse lülitada nii, et ta voolu juhib, kas siis see parasiitdiood jääb toimima või lülitub see selleks hetkeks kudiagi välja?

FET ei ole unipolaarne pooljuht, vaid rikneb, kui anda voolu valepidi peale. Selle kaitseks ongi lisa diood FET-i sees. Et kasutada reguleerelemendiks FET-i, peaks sellega lülitama jadamisi dioodi, mis suunaks voolu õigetpidi kulgema. Samas - FET peaks ka siis töötama impulssrežiimis (on/off), et vältida liigset kuumenemist. Ei ole nagu erilist kasu FET-ist..?

Veel paar pisemat tähelepanekut skeemi kohta:
- mõttekas oleks vool IGN võtta siiski otse aku "+" klemmilt. Kasvõi relee abil, mida võib tüürida süüteluku kaudu. Laadimise pinge täpsus saab kindlasti palju täpsem ja stabiilsem.
- kui ühendaks komparaatori liigse opaka IC1B klemmid 6 ja 7 omavahel, ehk saaks selle olek stabiilsemaks?

17A*14V= ca 240W. Miski pisem ratas..?