Teade

**ccayser** · 03 m 2010, 20:22

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Üks võimalus on kasutada Iz mootorratta pingestabilisaatorit. Ei mäleta nüüd täpselt peast, millisel mudelil see 3 faasiline genekas peal oli aga oli teine vist jupiter/planeta 4 või 5. Sealt saaksid kohe komplektse lahenduse endale.

**tcumen** · 03 m 2010, 20:29

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Ei ole kindel, aga kuskilt on meelde jäänud, et osadel sellistel riistadel lastakse üleliigne vurts türistori(de)ga lihtsalt vastu maad (üldjuhtmesse).
Aga efektiivseim variant oleks vist miski PWM-il baseeruv regulaator sinna alaldile sappa panna.

Autodel käib pinge reguleerimine generaatori ergutusmähisele antava voolu sättimisega. Ja võimsused on ka kordades suuremad.

**qwerty** · 03 m 2010, 20:36

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Asi peab muidu ka veeall töötama ning kui suur koormus taha tuleb (vints vms) siis ei tohiks asi suitsu välja lasta

PWM'ga ise hakkama ei saa, kuid kui keegi pakub mõistliku lahenduse ning on võimeline seda realiseerima siis võin selle eest mõistagi maksta.

**tcumen** · 03 m 2010, 21:16

Vs: Pingeregulaatori skeem?

See "manuali skeem" ongi jah selline, mis üleliigse mättasse laseb.
Türistore võib juhtida mis iganes: kontroller, mõni spets kivi,....
PWM skeemi ise ei paku, aga siin mõni selline vend peaks olema küll, kes asja valmis teeb.
Selle suitsuga on nüüd nii, et vints on niikuinii vist nii suur tarbija, mis ilma akuta oma jõudu ei näita. St. regulaator peab reaalselt kaitsma end ja genekat ülekoormuse eest ning võimalust mööda akut ka laadima.
Veekindlust aitab tagada nt. sobivasse kompaundi valamine.

**qwerty** · 03 m 2010, 21:30

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Kui see türistor ülseliigse pinge mättasse laseb kas see võimsus hajub siis türistoril ning ta kuumeneb nagu lineaarne pingeregulaator kuumeneks?

**prelude** · 03 m 2010, 23:11

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Üks võimalus et ostad mõne tsikli regulaatori siis kas kasutatud või uue ja kui nokitseda viitsid tahad: http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?...ingeregulaator

**qwerty** · 04 m 2010, 08:18

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Mis sellise lahenduse võimalikud miinused muidu oleks?
Transs oleks mingi IRF... FET 200V 30A
Zener teeks lm317'le sisendpinge sobivaks (et sinna 150V näit sisse ei lendaks) ning lm317 omakorda reguleeriks transsi. Kuna transs on FET (reguleeritakse vooluga), siis lm317 ei kuumene ega koorma zenerit.

**GU50** · 04 m 2010, 09:38

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Enamuse suuremate 2-rattaliste (ja ka ATV) põristajate laadimissüsteem toimib järgnevalt:
1. 3-faasiline püsimagnetitega dünamo (nimentatakse vahel ka generaatoriks), võimusega tavaliselt 300W, FI toitega pillidel ka 500W. Töötab pidevalt maksimumvõimsust andes, väljund ei ole ergutusega reguleeritav, faaside vaheline pinge koormuseta 60...100VAC ringis.
2. dünamo otsa käib alaldi-regulaator (rectifier-regulator). Monoliitne veekindel blokk, enamasti oma jahutusribidega, vahel eeldatakse jahutamiseks ka sõiduki raamile kinnituskoha kasutamist. Alaldi-regu koosneb, nagu ülal mainitud, 3-faasilisest sildalaldist ja türistoridel koostatud paralleel-reguleerimisel toimivast pingeregulaatorist. Lühidalt öeldes - dünamost tulev liigne võimsus lühistatakse läbi türistoride mättasse ja see eraldub alaldi-regu korpuse kaudu soojusena.
3. aku, mis on ühendatud otse alaldi-regu väljundiga.

P.2. kirjeldatud reguleerimisviis tundub üsna jabur ja raiskav (vastupidiselt ergutuse reguleerimise kaudu pingereguleerimisega), kuid miskipärast on juba kasutusel aastakümneid muutmata kujul. Ilmselt sest on lihtne ja puuduvad liikuvad-kuluvad osad.
Nagu iga elektroonika, läheb alaldi-regu ka vahel rikki.
Kuigi alaldussilla dioodid peaks vastu pidama ka lühise väljundis, siiski sagedasem viga on, et alaldussild koormub üle, kui üks faasijuhe on halva ühendusega ja seade üritab anda vajalikku võimsust 2 faasi abil. 2-faasilises režiimis tekkiva ülekoormuse tõttu tekib ühes või mitmes dioodis lühis ja alaldi-regu enam õieti ei tööta.
Miks kaob dünamo faas? See on ülemaailmne vandenõu - tootmisprotsessi lihtsustamiseks ühendatakse alaldi-regu dünamost tulevate faasijuhtmetega pistikühendusega. Kui selle pistikühenduse klemmid mustuvad (ujutades või lihtsalt aastate jooksul), siis hakkavad need kuumenema. Kui klemmid kuumenevad, siis mustuvad need veel enam. Kui need mustuvad veel enam, siis kuumenevad klemmid ka veel enam. Ja mustuvad veel enam... Jne. Kuni ühendus kaob. Ja siis ongi häda käes. Seega dünamost kuni alaldi-reguni kulgevatel juhtmetel tuleb pistik(ud) vahelt ära lõigata ja ühendused kokku joota, et poleks võimalust faaside äralangemiseks. Mitte kruvida, mitte klemmitada, vaid joota! Korralikult.

Mis aga puudutab lineaarse jadaregulaatori tegemist, siis see saaks olema ilmselgelt keeruline ja oluliselt kapriissem kui paralleelregulaator. Vajab ju see lühisekaitset, piisavat jahutuspinda ca 30A voolu jaoks jne.

Tänapäeval on võimalusi mitmeid kallite originaalosana saada olevate aladi-regulaatorite asendamiseks majanduslikumate variantidega. Huvilisel paluks ühendust võtta ES. Abi saab kohe.

Kui keegi suudab siiski valmistada sama kompaktse, vee- ja töökindla 3-faasilise, vähemalt 300W universaalse alaldi-regulaatori, konkureerimisvõimelise hinnaga, siis oleks õnn ju päris lähedal

**qwerty** · 04 m 2010, 10:04

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Esmalt postitatud GU50 poolt Vaata postitust

Enamuse suuremate 2-rattaliste (ja ka ATV) põristajate laadimissüsteem toimib järgnevalt:
1. 3-faasiline püsimagnetitega dünamo (nimentatakse vahel ka generaatoriks), võimusega tavaliselt 300W, FI toitega pillidel ka 500W. Töötab pidevalt maksimumvõimsust andes, väljund ei ole ergutusega reguleeritav, faaside vaheline pinge koormuseta 60...100VAC ringis.
2. dünamo otsa käib alaldi-regulaator (rectifier-regulator). Monoliitne veekindel blokk, enamasti oma jahutusribidega, vahel eeldatakse jahutamiseks ka sõiduki raamile kinnituskoha kasutamist. Alaldi-regu koosneb, nagu ülal mainitud, 3-faasilisest sildalaldist ja türistoridel koostatud paralleel-reguleerimisel toimivast pingeregulaatorist. Lühidalt öeldes - dünamost tulev liigne võimsus lühistatakse läbi türistoride mättasse ja see eraldub alaldi-regu korpuse kaudu soojusena.

Saan ma siis õieti aru, et kui mul on 300W 'dünamo' ATV peal, siis selle originaal türistoridel põhineval regulaatoriga tõmmatakse dünamost kogu aeg 300W? See tähendaks seda, et kui masinal ühtegi elektriasja taga pole koormuseks, siis see 300W võimsust eraldub kõik türistoridel soojusena? VÕI siis töötab türistor kuidagi veits teistmoodi (kus see 300W siis eraldub?) ning alaldi ei küta kogu aeg 300W'ga (kui kütaks siis see radikas hõõguks kogu aeg vist).

**GU50** · 04 m 2010, 11:18

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Esmalt postitatud qwerty poolt Vaata postitust

Saan ma siis õieti aru, et kui mul on 300W 'dünamo' ATV peal, siis selle originaal türistoridel põhineval regulaatoriga tõmmatakse dünamost kogu aeg 300W? See tähendaks seda, et kui masinal ühtegi elektriasja taga pole koormuseks, siis see 300W võimsust eraldub kõik türistoridel soojusena?

Nii see asi põhimõtteliselt on jah. Väikeste nüanssidega siiski. Kuna türistorid toimetavad impulssrežiimis, st summutatakse ajaliselt lühemaid pingepiike, siis ei jookse aladi-regust siiski mitte pidevalt massi 300W. Dünamo annab 300W mootori maksimumpöörete juures, reaalselt alati vähem, harva ju kui mootor käib pikalt ja pidevalt täispööretel. Kuid dünamo annab siiski alati maksimaalse võimaliku väljundvõimsuse antud pööretel. Meenutame siinkohal kõigile tuntud jalgratta dünamot, mille tööpõhimõte on täpselt sama, ainuke erinevus, et jalgratta dünamo on 1-faasiline. Allamäge pedaalides helendab pirn kui põrguline, samas kui ülesmäge ähkides hõõgub kui seasilm

Samuti on tsikli/ATV dünamo toimetades alati mingi koormus alaldi-regu otsas: aku, mida laetakse, tuled, süüde jne. Tarbijad vähendavad koormust alaldi-regu türistoridele. Seega on isegi hea, kui masinal tuled põlevad pidevalt, see kergendab (ja pikendab) alaldi-regu elu, seade kuumeneb sel juhul vähem, tekib vähem pooljuhtidele kahjulikku termilist stressi.

On näiteks näha olnud probleeme, kui tsiklil on H4 halogeenpirnid esituledes vahetatud ksenoonide komplektide vastu. Kuna laadimissüsteemi koormus on sellega oluliselt vähenenud ksenoonide väiksema voolutarbe tõttu, siis on lugu lõppenud alaldi-regu mahapõlemisega.
Sarnasel põhjusel ei tohiks ühendada mootori töötamise ajal lahti ka aku klemme. Esiteks aku toimib alaldi-regule põhikoormusena, juhul kui muid tarbijaid taga pole. Saaks ju alaldi-regu ilma mingi tarbiajata kogu dünamost tuleva laksu käsitletavaks-piiratavaks. Teiseks toimib aku elektrisüsteemis pinge stabilisaatorina, justkui kondensaatorina.

**qwerty** · 04 m 2010, 12:11

Vs: Pingeregulaatori skeem?

1) Sain selle türistori asjast vist aru. Asja juhitakse vooluga. Kui juhtkoivale vool peale antakse, siis muutub 'pooljuhtdiood' aktiivseks ning antud skeemis pmst lühistab faasi ära kui see tõuseb üle 14V. Aga siis on ju ka nii, et kui see siinus mis genekast tuleb saavutaks näit 100V pinge (kui teda ei näpitaks), siis antud situatsioonis on nii:
alustame 0V'st ning siinus hakkab tõusma, on juba natuke tõusnud ning ongi 14v käes, türistor aktiveerub ning lühistab asja ära ning kogu ülejäänud perioodi on pinge seal nullis? Pmst toimuks asi umbes nii nagu all sirgeldatud joonisel?

2) Lineaarne pingeregulaator mille nn võimaliku lihtsustatud skeemi ma paar posti tagasi tõin, kas see poleks iseenesest effektiivsem? Kui koormust pole ei köeta eriti ka transsi. Ning kui koormus on suur, siis langeb ka genekalt tulev pinge (vist?) ning kuna ei pea enam ala '100V' pealt 14V'le pinget langetama, siis jällegi ei haju transil niipalju (ülemäära palju) võimsust?
Ning ma isiklikult ei näe ka mis võiks sellise lahenduse puhul ebakindlam olla, kui klassikalise puhul.

**GU50** · 04 m 2010, 13:02

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Esmalt postitatud qwerty poolt Vaata postitust

Ning ma isiklikult ei näe ka mis võiks sellise lahenduse puhul ebakindlam olla, kui klassikalise puhul.

Just-just, eesti mees on alati olnud targem kui jaapani insener

Tee asi ära, siis räägime. Kui rikkaks saad, siis ära meid ka unusta

Loomulikult on FET-pooljuhtide võimsused arenenud hiigelhüppe võrreldes 1970-datega, mil sellised türistoridel paralleelregulaatorid esmakordselt kasutusele võeti. Aga põhjenda esiteks detailselt, miks peaks hakkama kasutama jadaregulaatorit paralleelregu asemel? Ja põhjendav arutlus teemal, miks tootjad jadaregu lahendust ikkagi ei tarvita, oleks ka omal kohal. Ka selles valguses, et tänapäeval on räni odavam kui vask. Tootmises, kus igat sajandikku penni loetakse.
Ma ei vaidle vastu, et jadaregu idee PWM-na teostatuna iseenesest on ahvatlev...

**qwerty** · 04 m 2010, 13:20

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Selle jadaregulaatori idee peale tulin puhtalt sellepärast, et saaks vähemate komponentidega, odavamalt ning kompaktsemalt, boonusena saan sellise lahenduse hingeelust veits aru ka (toideplokk tehtud nii). PWM poole ei püüdleks vaid lihtne lineaar-regulaator. Aga tahakski teada, et mis minu toodud versiooni puudused võiksid olla?

**GU50** · 04 m 2010, 13:59

Vs: Pingeregulaatori skeem?

Esmalt postitatud qwerty poolt Vaata postitust

Aga tahakski teada, et mis minu toodud versiooni puudused võiksid olla?

Aga arvuta alguseks näiteks võimsus, mis langeb lineaarse regu reguleerelemendile, kui vool on 30A ja pingelang kasvõi näiteks 10V? 20V? 30V? Ja mis moel seda võhma sealt saab minema viia, kui suure radikaga jne? Sellised suunavad küsimused...

Jadaregulaatori võib panna ka tööle PWM-na, näiteks autode generaatorite ergutus töötab impulssrežiimis. Pean silmas, et jadas reguleeriv element töötaks on/off tsüklitega, mil eralduvat soojust on minimaalselt. See välistab liigsed võimsuse kaod reguleerelemendil, aku ise integreerib päris hästi saadava väljundpinge. Ja IGBT võiks olla abiks siin. Kui raamatupidaja ei hakka karjuma...

Teade

Foorumi reeglid.

Pingeregulaatori skeem?

Pingeregulaatori skeem?

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment