Pingeregulaatoriga jama

[acerbis]

[COLOR=#018D25 !important]tere! Kuna mu nissani vana genekas andis otsad, siis sai lammarist nö "uus" ostetud. Jõudis kätte, oli kole õline, võtsin lahti, tegin puhtaks ja kokku tagasi.
See genekas on vähe teistsuguse ehitusega, kui seda oli vana, vanal oli pingeregulaator sees, aga sellel vist hoopis väljas. harjade plast osast tuleb 3 juhet, mass, mähise juhe, harjade + juhe ja 6ne polt kuhu aku juhe kinnitub.
Nimelt oleks nüüd küsimus, et kas sinna sobib miski suvaline 14v pingeregulaator vahele ?
Huvipärast panin autole külge ja mõõtsin testriga läbi kõik juhtmed, ei tulnud sealt suurt midagi, ei tea kas mõõtsin ise valesti või miskit tuksis.

Täna sai jälle noo nii 5h sellega ajusi koinitud, võtsin lahti, puhastasin ankru rõngaste pinna puhtaks, andsin vähe voolu ja tekkis ilusti magnetväli. Puhastasin harjad ära, panin peale, kokku.... nii sai üks töötav genekas laiali tiritud, millel olid harjad läbi, tolle pingeregulaatori ühendasin selle järgi, juhtmed panin samamoodi nagu sellel genekal oli ja kui genekas peal, juhtmed ühendatud siis aku pinge tõusis nii 0.4v aind ja seda ka kui tuuri anda. Sama jama oli ka teise genekaga.
Geneka tuli tegi sellist nalja, et kui andsid tuuri, hakkas heledamalt särama, siis kui tuurid alla läksid kustus peaaegu ära ja siis järsku hakkas uuesti särama.

Hmm, dioodid vigased ? seal pole sellised dioodid nagu uuematel, vaid need mähise traadid (6tk) jooksevad miski teras plaadi sisse ja siis vasktraadi ja plaadi vahel mingi plastmass huj vms....
Või siis, et 3 dioodiga geneka pingekas ei hakka tööle 3fraasilise (6dioodiga) geneka peal ?


[/COLOR]

[A.S.]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

Kui generaatoril on regulaator eraldi, siis peaks ergutusvool tulema sellest regulaatorist (ehk siis auto elektrisüsteemist). Kui regulaator on generaatori küljes, siis sagedasti tuleb regulaatorile peale vaid kontrollpinge, ergutusvool tuleb/võetakse generaatori lisadioodidelt. Ühe süsteemi regulaator teisele ikka niisama lihtsalt ei sobi. Või mis regulaatorit sa seal katsetasid?

Ja mis asi on "3 dioodiga genekas"?

[acerbis]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

ei oskagi öelda, need genekad mis garages vedelesid, nendel oli seal sees 3 dioodi.
Tollel aga jooksid mähisest 6 traati välja, 3 läbi mingite asjade massi ja teised 3 siis läbi nende dioodide teise teras plaati, millel geneka raami ja plaadi vahel isolatsioonid, sealt tuleb siis välja mähise juhe ja ühte poldi otsa läheb kondekas.

Pingregulaatoril jooksis välja 2 juhet, üks kontrolllampi ja teine siis ergutusvool, need ühendasin ilusti ära.

[A.S.]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

Ei saa aru, mida sa teha üritad, aga ega ma pole nende generaatoritega eriti tegelenud ka. Kuid vaid 3 dioodi ei tohiks küll ühelgi generaatoril olla, ikka 6, 8, 9, ...

Põhimõtteliselt on nii, et kui regulaator on eraldi, siis ergutuse harjade peale tuleb otse mass (-) ja + lastakse regulaatorilt peale vastavalt vajadusele.
Kui regulaator on generaatori küljes, siis ergutuse harjade peale tuleb otse + (3 lisadioodi on tavaliselt selleks) ja mass (-) lastakse regulaatorilt peale vastavalt vajadusele.
Ehk siis ühe pingeregulaator teisele ei tohiks sobida. Või muretsesid ka uue pingeregulaatori?

[acerbis]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

ei, mingi teiste nissanite geneka pingekad. Aga milleks see mähise juhe seal siis on, kui ergutusvoolu lastakse vastavalt vajadusele + harjale ? Pingekas peakski ju regullima läbi + harja ja mähise traadi seda vooluhulka, mida genekas väljastama peaks ? Siis vahet ju pole mis pingekas seal vahel on, töötama peaks ikka ?
sinna mingi suvaline väline pingeregulaator sobiks ? Kohe tallinna sõit ja ehk saaks sealt kuskilt poest selle ära osta

[A.S.]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

Generaatori harjadele tuleb peale + ja -. Erinevus on vaid selles, milline hari on kohe otse ühendatud, milline saab aga läbi pingeregulaatori jaopärast seda va sirakat. Sinul oleks jah vaja ergutusvool lasta vastavalt vajadusele + harjale, generaatori küljes olev regulaator seda aga enamasti niimoodi ei tee, vaid töötab vastupidi. Ja kas see "mähise juhe" pole antud juhul armatuurlaua kontroll-lambile mõeldud? Või mis mähisest jutt käib?

Ja suure tõenäosusega sobib suvaline väline pingeregulaator.

E:
Arvestama pead sellega, et kui varem võisid karistamatult süüte sisse keerata (mootorit käivitamata) suvalise pikkusega ajaks, siis välise regulaatoriga hakkab kohe ergutusmähisest suur vool läbi minema. Liiga pikalt niiviisi jäi, siis vene ajal põles sellise nalja peale tavaliselt regulaatori transistor lihtsalt maha, lääne omadega kogemust pole.

[acerbis]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

See juhe tuleb sellest korpuses küljes olevast mähisest. Aga ehk oskaksid selgitada, mis asjad need seal mähise traatide ja teras plaadi vahel on ? Mingi nagu plastmass oleks ümber.
Talvel vahest suuremate külmadega tahavad eelsüüteküünlad vähe kauem sees hoidmist, muidu seda kaua sees ei hoia

[A.S.]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

See juhe tuleb sellest korpuses küljes olevast mähisest.

Siis äkki ongi mähiste keskpunkt, armatuurlaua lambikese jaoks (läbi tavalise 12V relee vist tuleks ühendada?)?
Aga mis plastikasjad seal siis on? Dioodid pole? Lihtsalt juhtmete ja dioodide ühendamise kohad? Kaitsmed?
Õige vastus on, et "mina ei tea". Aga varsti ilmselt ilmuvad kohale inimesed, kes teavad, vaja vaid oodata.

[acerbis]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

Nii, proovisin siis täna nii, et panin harjade ühe juhtme massi ja teisele otse akult peale, hakkas laadima... tühikäigul 14,15 volti ja siis tuuri andes tõusis kuni 18voldini, ehk ergutusvoolu pingekat siis vaja, tallinnas ei jõudnudki vaadata.

[onujüri]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

No kui muud võtta pole, siis saab hakkama ka suvalise pingeregulaatoriga, peaasi,et ühendus õigetpidi on. Mähiste keskpunkti väljavõtte saad ära kasutada laadimise kontroll-lambi kustutamiseks. Selleks kõlbab lahutuva klemmiga relee, nt vana Lada vastav relee. Käib ka mõni teine, lülituspingega alates 7,5 - 8 voldist.Kontaktid paned massi ja laadimistule juhtme vahele ja mähise otsad geneka staatorimähise keskpunkti ja süütevoolu või massi vahele. Regulaatori ühendus sõltub sellest, kumba otsa see lülitama peab, massi või toidet.

[acerbis]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

jep selle mõtlesin juba välja. Aga mul oleks siis phmt sellist pingekat vaja, mis reguleerib ergutusvoolu pealesaamist ja siis akupeale läheb ka üks juhe, mis kontrollib laadimist ?

[A.S.]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

Pingeregulaator jah reguleerib generaatori ergutusvoolu akult (või mujalt elektrisüsteemist) saadava pinge järgi. Vahet pole, kummal harjal see vahel on.
Edasi siis juba üritad laadimise kontroll-lambi armatuurlaual tööle saada.

[acerbis]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

aga ma ei saa aru kuidas see pingekas töötab ? Neid mul nii 2tk. http://i.ebayimg.com/t/Voltage-Regul...)7qzQ~~_35.JPG

pingekast läheb kaks otsa harjadesse ja siis kolmas ots tuleb sinna poldi juurde ja siis selle ja ühe harja juhtme vahel diood. Kui ma panen selle kolmanda juhtme juurde ergutusvoolu kus see massi peaks siis võtma ? Proovisin sellega, nii et kaks harjadesse ja kolmandase 12v, aga ei midagi.
see on siis a-circuit pingeregulaator, ehk ta reguleerib mõlema harja pinget, b-circuit, ehk nagu mul peaks reguleerima ainult ühe harja pinget, aga miks ma ei saa a-circuit pingekat tööle ?

[onujüri]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

See pingekas on põhimõtteliselt massi ja miinusharja vahel, so lülitab massi. Pluss tuleb harjade kõrval oleva lehtvedru peale, sellega on otse ühendatud ka üks hari. Mass läheb läbi regu miinusharjale. Massi saab asi läbi kinnituskruvi. Kui midagi arusaamatuks jäi, siis minu number on 5578131...

[A.S.]

Vs: Pingeregulaatoriga jama

Aga kui katsuks jah veidi loogiliselt mõelda?

See parempoolne vasetatud auk, sealt läheb ju läbi metallist kinnituskruvi, mis keeratakse generaatori metallist korpuse sisse. Sealt nagu peaks see mass ju sellisel juhul tulemagi, õigus?
Või on seal mingi muu klemm, mis generaatori metallkestaga kontakti läheb? Vaevalt.
D+ harja külge on mõeldud tulema ilmselt generaatori kolme lisadioodi küljest (mida uuel generaatoril pole) + , kohe ilusasti otse (kuidas konkreetselt, ei oska arvata). Sealt peaks mingi ühendus minema ka armatuuri kontroll-lambi külge kui see just pingeregulaatori eraldi klemmi küljest ei tule.
FLD harjale peaks tulema läbi pingeregulaatori jaopärast mass (-), vastavalt elektrisüsteemis tuvastatavale pingele. Mida madalam pinge, seda suuremat voolu seal läbi lastakse.
Nüüd peaks generaatorile lisaks peale tulema veel juhe või paar: süütelukust ja/või kontroll-lambist.
See oli siis nii, nagu peaks olema originaalgeneraatoriga. Vist?

Kuidas uue generaatoriga ühendada, seda ei oska arvata, oleneb generaatorist. Teoreetiliselt võiks nagu ühendamine lihtne olla, tegelikkuses sõltub kõik sellest, kuidas neid juhtmeid seal üldse reaalselt ühendada annab. Et siis + otse süüteluku alt vms. kohast (see juhe on sul ju juba generaatori juures ilmselt olemas) ühele uue generaatori harjale (kuhugi regulaatori külge samuti, muidu ei saa regulaator ju pinget mõõta), mass läbi pingeregulaatori teisele harjale.

Arvestada tuleks ka sellega, et konkreetne pingeregulaator on mõeldud generaatori külge ühendamiseks, kus seda töötamise ajal jahutatakse. Suvaliselt teibiga kummivooliku külge kinnitamine soovitatav ilmselt pole.

Ja mõlema harja pinget minuteada ei reguleerita mitte üheski generaatoris, sellel pole lihtsalt mingit mõtet.