Passat B3 El.süüte kommutaatori töö ja seos el. skeemis

[Pluuto]

On kellegil viiteid kommutaatori skeemi ja tema tööd lahti seletavatele datasheetidele?

Abi stiilis: ... kommutaator hoolitseb süütepoolile süüte vahendamisega...
...mul mootor puterdas... peale kommutaatori vahetust OK!
ON HETKEL MINU JAOKS MÜRA

Vajan head lahtiseletust miks ja kuidas ta töötab...
ja kellelele veel ja mis kujul "infi" jagab

[Svago]

Vs: Passat B3 El.süüte kommutaatori töö ja seos el. skeemis

Kunagi sai Irises töötades remonditud ca 8000 Lada-2108 kommutaatorit. Ka erinevaid lääne omi tuli remontida. Passatil peaks olema sarnane, isegi pistik on sama otste ja 7 klemmiga. Lada omi on mul üle kastitäis – on erinevaid variante ja ka jagajata topeltsüütepoolidega, mis olid näiteks 1,5 Lada 21083 peal.
Süüteimpulsid saab jagajas olevalt Halli andurilt ( mõnel teisel saksa autol ka hooratta, rihmaratta tiftilt).
Halli andur saab oma toite kommutaatorist. Saksa autodel ongi Halli andur kõige nõrgem koht. Ladadel ei ole elus veel ühtegi andurit vahetanud – olid need siis vene või jänkide omad. Isegi generaatori pingeregulaatori riknemise elasid üle (kõrgem toitepinge pärast aku tühjakskeemist – kuni 18V).
Saksa autode järgmine nõrk koht on süütepool, siis kommutaatori lõputransistor + mikroskeem L497.
Aga Bosch on hea firma – ta on mulle palju tööd andnud
Eks omajagu süüd ole ka autoomanikul, kes ei vaheta õigel ajal süüteküünlaid (vahe liiga suur), ei jälgi kõrgepingejuhtmete olukorda ega kontrolli vahel ka laadimispinget. Rääkimata „spetsialistide“ poolt teostatud remondist.
Kommutaator võimendab siis vooluimpulsse. Ladal olid näiteks 8,3A impulsid. Süütepool on madalaoomiline 0,37 Ω ja 4mH induktiivsusega. Boschi omal olid sarnased näitajad.
Voolu aega süütepoolis sõltuvalt pööretest reguleeriti elektrooniliselt. Lõputransistori voolu ja indutseeritud pinget kontrolliti (400Vmax ). Lääne kommutaatorite lõputransitore on erinevat tüüpi, osadel on KE vahel stabilitron 360V, osad kommutaatorid on pinge osas täiesti kaitsmata, voolu siiski kontrollitakse. Esimesed vene omad olid kaitstud ka aku valeühenduste vastu. Uuematel vaid osa elektroonikast + andur : kaitsediood põhjustas palju rikkeid.
Lääne omadel lähevad koos lõputransistoriga ka mikroskeemid läbi. Vene omadel ei täheldanud ühtegi, isegi kui akuklemmid segamini aeti.
Alltoodud lingil on Lada kommutaatori töö ära seletatud. Omal ajal oli mul Lada süüte skeem koos nominaalidega peas, üks saksa variante on L497 andmelehel.

http://www.auto-volkswagen.ru/passat-b3/167.htm

http://www.auto.etlt.ru/s8-29.php

http://avto-electronik.ru/images/Datasheet/l497.pdf

[Matis]

Vs: Passat B3 El.süüte kommutaatori töö ja seos el. skeemis

Kunagi sai Irises töötades remonditud ca 8000 Lada-2108 kommutaatorit. Ka erinevaid lääne omi tuli remontida. Passatil peaks olema sarnane, isegi pistik on sama otste ja 7 klemmiga. Lada omi on mul üle kastitäis – on erinevaid variante ja ka jagajata topeltsüütepoolidega, mis olid näiteks 1,5 Lada 21083 peal.

Arvatavasti on täielik litsenseeritud koopia, Porsche ju töötas kogu 08'a Lada jaoks välja.
Teema algusse tagasi tulles, võib olla on tegu hoopis kolme klemmiga süütevõimendiga. Uuematel VW 90+ monopritsetel oli selline lõppvõim/kommutaator vmisiganes pooliga kokku ehitatud, juhib seda aju otse. Minumeelest töötavad need kiviaegsed Boschi asjad ilusti, vähemalt Audi peal-91 aasta autol on originaal pool ja võimendi. Halli andurit on küll vist vahetatud.

[Pluuto]

Vs: Passat B3 El.süüte kommutaatori töö ja seos el. skeemis

WOW, Super
Musid, kallistused ja sixpäk minupoolt Svagole
Surfasin ja googeldasin aga ei suutnud ise midagi asjalikku leida

"Voolu aega süütepoolis sõltuvalt pööretest reguleeriti elektrooniliselt"

Aga nüüd lisaküsimus, et kas kommutaator pritsungi ajust ka mingit infi saab?
Või on tema jaoks ainus andur (mille abil oma süüte aega reguleerib) jagajas halli andur?

[Svago]

Vs: Passat B3 El.süüte kommutaatori töö ja seos el. skeemis

Vanematel oli Halli anduriga jagajas analoogselt klassikalisele süütesüsteemile vihtidega tsentrifugaalregulaator, mis tegeles süütenurga reguleerimisega. Ja andur oli ainult süüte jaoks. Pritsungi jaoks oli teine andur. Rootorit käega pöörates peab olema loks – siis on mehhaaniline süsteem. Loksuta süsteemi korral peab olema elektrooniline reguleerimine.

Kommutaator koos elektroonilise süütenurga reguleerimisega oli näiteks Magneti Marelli Digiplex. Ka Bosch valmistas selliseid. Osadel vanadel autodel oli süsteem, kus Halli anduri signaal läks ajusse ja siis tuli ajust tagasi kommutaatorisse. Andur ja kommutaator asusid jagajas- selline väike hübriidklots. Ühel USAst toodud autol oli klots merel ära virutatud. Osadel autodel on kommutaator süütepooli all või peal. Päris uutel autodel on eraldi asetsev süütekommutaatoriga aju, mis tegeleb nii süüte kui pritsungiga.

Kuna süütepooli induktiivsus on klassikalise omast üle 2X väiksem, siis max vool saavutatakse ka kiiremini – sellega tagatakse suur sädeme energia max pööretel. Kommutaator muutis voolu aega süütepoolis sõltuvalt pööretest, kuna madalmatel pööretel oleks energiat asjatult raisatud ja süütepool oleks üle kuumenenud. Ja tänu väiksemale süütepooli takistusele tagatakse ka hea säde madalamatel akupingetel. Lada 2108 näiteks üle 6V akupingel talvel kehva akuga. Remondil katsetasin koos 2cm sädevahemikuga nii 14V kui 6V-ga.