Biokütus 95E10

[tehnoloog]

Vs: Biokütus 95E10

Jah, tõsi on ja tuleb soovitada, teada kah. Kuid minu kvaliteetseadmed on 20 aastat tõrkumata töötanud ja karbussid on peaaegu puhtad ikka (see vähese pindalaga tuhm laik vaid võsalõikaja karbussis). Võibolla on vedanud, et pole veesegust sattunud ja ise pole kah suure vihma käes masinaid tankinud. Mingit raua-roostejälge mõistagi pole - nendest materjalidest seda ei saa ka tekitada.

Sama (=halba) traditsiooni olen jätkanud nüüd 4 aastat V2-ga 'cullokil', kevadine esimene käivitus on veidike pikem ja tuleb törts tossu, ei tekita naabris tähelepanu, kui ka juhtub märkama. Aga õliga ma ei koonerda, seda vahetan pigem soovitatust isegi 2x sagedamini, seda ka heaks peetavate õlide puhul.

Kui tekivad vastulöögid, küll siis ümber harjun? Kaasaegne kütuse solkimine võib selleni viia küll. Siis pigem ajame ise kartuli piirituseks, vilistame maksudele ja trööbame oma tehnikat - vähemalt teame, mida teeme ja mis juhtuda võib.

Soome keel on meiesugustel nagu kodune keel, noorematel vaat et enamatki.

[Svago]

Vs: Biokütus 95E10

Vanad mootorid töötasid sellepärast hästi, et tollases kütuses olid teistsugused lisandid ja erinev tehnoloogia.
Polnud ka E-saastenorme – segu ströhhiomeetriline koostis oli max võimsusele orienteeritud: 12,5/1. Uutel on 14,7/1 ja peavad vastama teatud E-saastenormidele.
Seetõttu on karburaatorid läinud palju keerulisemaks, kütusedüüsid väiksemaks. Ja seda eriti väikeste trimmeri mootorite korral. Ka vene ajal, kui Ladadel võeti Weberi asemel kasutusele Solex karburaatorid, oli probleeme viimase väikeste düüside, emulsioonitorude ja kanalite ummistumisega (alla 0,5mm avad ummistuvad väga kergelt).

Vesi on omaette teema. Vee ja bensiini korral tekkisid ka vanasti karburaatoris 100 erinevat bakterit. Osa on väga agressiivsed, söövad Zn/Al sulamit, millisest on valatud karburaatori korpus. Mõninga aja pärast bakterid hukkuvad, moodustades sülditaolise massi, siis tekib süldist väga tugev kuiv sade. Selle tulemusel tekib korrosioon kuni kanalite ja düüside täieliku ummistumiseni. Korrastamiseks tuleb karburaator lammutada, puhastada, läbi puhuda – eriti need osad, mis on olnud kontaktis veega.
Biokütuses on see korrodeeriv vesi juba olemas ja bioetanool imab seda veel õhust lisaks.
Meenub ühe tuttava soomlase ennustus ca 25 aastat tagasi. Kui teadlastel õnnestub auto panna veega sõitma, siis poliitikud maksustavad ka vee …
Igatahes algust on sellega juba tehtud.

[A.S.]

Vs: Biokütus 95E10

Mäletan, et vene ajal oli ju kangesti moes, et pandi karburaatori sisse lisaks ka veedüüs. Parima tulemuse sai kui bensiini ja vett oli võrdses koguses. Mootor kuumenes vähem, heitgaasid olid puhtamad, kütusekulu teeks kadedaks iga tänapäevase autotootja. Mootorid vaid ei kestnud eriti pikalt. Ime, et sellist asja pole veel kohustuslikuks muudetud, oleks ju ilmatuma öko värk.

[Svago]

Vs: Biokütus 95E10

Karburaatorile veedüüsi ei pandud – osa juhtis vee sisse karterituulutuse kaudu. Kuid tühikäigul on ju hõrendus sisselaskekollektoris suurem kui sõidu ajal.
Ma kasutasin prooviks väikest motika lisakarburaatorit, mis tekitas vee/õhu segu ja emulsiooni bensiiniga. Vett lisati A76 bensiini kasutamiseks AI93 asemel - jahutas ja mootoril ei tekkinud detonatsiooni. Kütusesäästu see ei andnud, ehkki liikus ka selliseid müüte. Naabrimees väitis, et niipalju kui annad vett, võtab ka bensiini vähem Mõne aja pärast oli mootor seest täiesti roostes, määrimine puudulik, mootor tuksis ja mees müüs auto maha. Sai risust, nagu tollal kombeks, uue hinna
Venekeelses 1990.a. toitesüsteemide raamatus on soovituslik vee/bensiini suhe paagis 1/8. Ei saa ainult aru, kuidas seda ühtlast segu paagis tagada, kui vesi on bensiinist raskem. Vahel küll tanklast anti sellist segu, kuid siis jäi mootor kohe seisma
Kunagi ammu oli Lada firmateeninduses veega klappide- põlemiskambri puhastamise tehnoloogia. Mootoril vajutati gaas põhja ja limonaadipudelist valati vett karburaatorisse kuni mootoril jäi hing kinni. Siis koguti jälle pöördeid ja korrati. Asi lõppes sellega, kui esimesel autol läks termolöögist plokikaas lõhki, siis loobuti

[OSX]

Vs: Biokütus 95E10

Pole enam nii hästi meeles aga kas mitte Brundza oma Lada VFTS'ide peal ei proovinud vee lisamist (õigem oleks öelda kaasahaaramist, õhu niisutus käis läbi imava membraani, mis asetses sisenevas õhuvoolus) läbi sisselaske? Tolleaegsed FSO analoogmootorid olid küll parema minekuga kui õhuniiskus oli suur, seda katsetasin isiklikult et vahe võis olla kuni 10-15km/h, ulatudes isegi 190km/h.

[martinr112]

Vs: Biokütus 95E10

Tänapäeval ka arendatakse vee süsteeme.

https://www.youtube.com/watch?v=o5yLPUVViXI

[Sidorov]

Vs: Biokütus 95E10

Äripäev millalgi kajastas kohalike nossovite tegemisi emulsioonkütuste vallas. Lõppes vist asi sellega, et Paksu-ja Lolliamet nõudis lisatud vee pealt kütuseaktsiisi.

[tehnoloog]

Vs: Biokütus 95E10

Väga ammu (sügaval sovjetiajas) kuulsin, et kuskil oli katsetatud 6-taktilist mootorit. Lisatakstid olid vee sissepritseks ja siis väljapuhumiseks. Mõte oli see, et saaks vajaliku jahutamise teha ja veeaugu jõuks muuta e. sisepõlemis+aurumootor '2in1'. Nagu ikka, on mõtted alati head, aga tulemused seda enamasti ei kinnita: töötas küll ja tegi, mida taheti, aga nagu eelpool üteldud juhtumistel see mootor kaua ei 'elanud'. Õli ja vesi kokku panna, siis selle segu määrimise omadused ... jah, sobivad vaid käte äramäärimiseks.

[Shele]

Vs: Biokütus 95E10

Paksu-ja Lolliamet
Midagi head kah jätkuvale lolluste jadale.

[rainadov]

Vs: Biokütus 95E10

Paksu-ja Lolliamet
Midagi head kah jätkuvale lolluste jadale.

; Mida hea all silmas pidada? Tollid peaksid ju oma riiki kaitsma kaubandussõjas, mitte täitma teise riigi kassat! Need mängud on alati mitme väljundiga. Maailm pole must-valge! Aga ...hea, et niigi läks! Mõistuse puudus andis ja annab kiiresti tulemusi! Toiduaineid ja vett kütusena kasutada ... ? Tulevad ka vee sõjad ja seda varsti!

[Sidorov]

Vs: Biokütus 95E10

Vett kütuses ei kasutata kütusena kui sellisena. Veel on seal natuke teine eesmärk. Ja ei sobi igast kraavist tõmmatud, ka mite kraanist lastud vesi.
Sobib demineraliseeritud vesi mida tohtrid joogiks jällegi ei soovita. Keemiakaubandus müüb 0,19eur/liiter.
Kui uskuda muu maailma katsetusi ja saadud tulemusi siis oleks selle emulsioonkütuse tarvitamine üsna roheline teema, mis kaaluks tugevalt ohkimise vee teemal üle.
Oskab ehk keegi ütelda, millest tehakse täna vesinikku? Vesi on vale vastus.

[A.R.]

Biokütus 95E10

; Tulevad ka vee sõjad ja seda varsti!

Ma küsisin ka Teet Margna jälgedes kohvikus klaasi kraanivett, hind öeldi 0,75 €
Liiter oleks siis 3,75 €.

Mul oli hea kohvik, oleksid andnud ka tasuta.
Mõnel kohe veab.

***
Aga sama vee kraan on neil seal ka WC-s, joo palju tahad, kui tahad.
(Kodus pesed seal ruumis hambaid.)

Sobib demineraliseeritud vesi.

Kas see on keemikute destvesi või bidest?
Või hoopis Milli-Q vesi?

[Svago]

Vs: Biokütus 95E10

Pole enam nii hästi meeles aga kas mitte Brundza oma Lada VFTS'ide peal ei proovinud vee lisamist (õigem oleks öelda kaasahaaramist, õhu niisutus käis läbi imava membraani, mis asetses sisenevas õhuvoolus) läbi sisselaske? Tolleaegsed FSO analoogmootorid olid küll parema minekuga kui õhuniiskus oli suur, seda katsetasin isiklikult et vahe võis olla kuni 10-15km/h, ulatudes isegi 190km/h.

Ladal oli karterituulutusel 2 süsteemi – üks töötas karburaatori all oleva vaakumiga ja teine jämedam toru oli ülevalpool karburaatorit. Kasutamiseks tuli mootoripoolne ots kinni panna ja õhufiltri korpusesse minev ots ühendada karburaatoriga. Mul oli vee jaoks väike paak, kraan, millega andis veekogust reguleerida. Karburaatoriks oli mingi lihtne väike motika või mopeedi karburaator. See pihustas vee/õhu segu aerosoolina enne karburaatorit ja lisas selle siis auto karburaatori küttesegule. Selle tulemusena sain kasutada A76 bensiini surveastet vähendamata. Kuid õli läks selle tulemusena päris ruttu valge vahuseks ja loobusin. Seejärel lahendasin probleemi elektronsüütega. Sama meetodi saab kasutada ka forsseeritud mootorite korral – saab suurendada võimsust ja ei tekkinud probleeme tollaste kütustega. Võistlusmootoritel pole eluiga nii määrav – nagunii käis tihti lahti ja hea, kui hooaja vastu pidas. Olen ka sõitnud Lada VFTS, kuid vett seal ei kasutatud. Oli 2 topelt horisontaalvoolu 45 Weberit.

https://www.google.ee/search?biw=1280&bih=903&tbm=isch&sa=1&ei=5j8hW6LjA 4f-swGK9LXgBA&btnG=Otsi&q=Lada+VFTS+engine#imgrc=_


Enamus tuttavaid kasutas tollal seda teist karburaatori all olevat karterituulutust. Oli lihtsalt veepaak ja vee koguse reguleerimine. Kuid antud süsteemi puhul on hõrendus kõige suurem just tühikäigul, kui segusiibrid on praktiliselt suletud. Avatud olukorras on hõrendus väiksem ja veekulu väiksem. Tühikäigul võib siis mootor välja surra või on suurematel pööretel veehulk väga väike.
Mina kasutasin kummitoru nr. 4. Teised kasutasid nr. 8. Eeliseks oli veel see, et karburaator ja õhufilter olid puhtamad ja neid ei saastatud õliste karterigaasidega. Karterituulutus oli mul lahendatud teisiti.

http://vazclub.com/vaz/2104-2105-2107/remont/dvigatel/sistema-smazki/promivka-ventilyatsii-kartera-dvigatelya.html

[OSX]

Vs: Biokütus 95E10

Olen ka sõitnud Lada VFTS, kuid vett seal ei kasutatud. Oli 2 topelt horisontaalvoolu 45 Weberit.

Ma pole selles isegi kindel et see trikk oli Brundza enda leiutis, täitsa võimalik et seda oli mujal ratsionaliseeritud. See millega mina kokku puutusin oli kere mõttes küll VFTS, alumiiniumist kapotid ja põhjalaadid, pleksist küljeaknad, mootori võimsuseks olevat olnud 144hp, 5-käiguine kast.

[Svago]

Vs: Biokütus 95E10

Sellised 2 karburaatorit olid siis tollal kuni 150hj Lada 1,6l mootoril:

http://www.webcon.co.uk/weber/45dcoe.htm

Hiljem tuli igasuguseid eksperimentaalseid variante - näiteks 1,86l mootor, 16 klappi, turbo, 300hj.
Sai mõnda sellist karburaatorit remonditud ja ka ise omasin kahte sellist koos tehase sisselaske kollektoritega, Ladale sobivate nukkvõllidega. Lisaks oli üks väga haruldane 40-ne, mida toodeti üldse 7tk.
Omasin ka kahte 40-st Itaalia Dell'Ortot koos sisselaskekollektoritega. Osa remonditud karburaatoreid olid väga keerulise ehitusega.
Minu arvates 40 sobis paremini 1,6l ja 45 sobis 2l mootoritele. Kui 45 panna 1,6l - siis liiga väikese õhukiiruse tõttu kannatas alumiste pöörete pöördemoment. Kuid 45 pandi ka 1,3l Lada mootoritele ringarajasõidus.

http://ladaklubi.ee/?page_id=93

https://majandus24.postimees.ee/4374125/eestis-muuakse-haruldast-autot