Biokütus 95E10

[OSX]

Vs: Biokütus 95E10

Svago, tänud nostalgialinkide eest.
Minu katsuda olnud auto oli vanem, äkki oli 1990 tehtud. Välimus oli nagu ladaklubi lehel kolmandal pildil, aga selle vahega et mis pildil punakas, oli sellel sinine (see ustelt lainena taha kapotile minev jutt), samas tagaspoliler oli nagu punane, siniste otstega. Aluskere oli valge seest ja väljast, 1992-93 aastal oli ta tänavalegaalne samuti, kuigi sellega oli liikumisel nn kõrgendatud huvi garanteeritud pea igal sammul.
Mineku mõttes jah, alumiste pöörete moment polnud väga kiita, võrreldes Ford Capri 3L Cosworthiga oli see ikka selgelt kehvem.
Lõbus on siin meenutada, aga me oleme sellega ikka teemast õige kaugele läinud.

[Svago]

Vs: Biokütus 95E10

Tõsi see on, et on läinud algsest teemast väga kaugele. Siis võiks panna ehk eraldi nostalgia teemasse?

Lada VFTS lõpetuseks mainin seda, et neid leedukate tuunitud mootoreid oli juba enne 2105 mudeli tulekut. Oli ka Lada tehase omi. Üks huvitav oli näiteks tehase 2 sektsiooniline vankelmootor. Rallimehed kirusid, et 2101 kere pidas terve hooaja vastu, 2105 oma lagunes paari sõiduga. Põhjuseks oli kandilisem kere ja vähendatud punktkeevituste arv. Eks uuemat mudelit taheti läände müügi tõttu reklaamida läbi autoralli.

Kuna biokütuses on ka teatud osa vett, siis kuidas see mõjutab võimsust?
Mis imet teeb vesi, kui seda pihustada mootorisse enne karburaatorit. Mina ja enamus kasutasid selleks, et kasutada 8,5 surveastme korral A76 bensiini.
Aga tuunitud mootoritel? Üks teooria räägib sellest, et niiske ilmaga vähendab veeaur sisselaskes tekkivaid erinimelisi laenguid, mistõttu väheneb turbulents ja täiteaste suureneb. Ma olen turbulentse vähendanud sisselasketrakti järskude pöörete vähendamisega ja poleerimisega. Samuti tuleb siluda igasugused eri detailide omavahelised üleminekud sisselaskes.

Ma ise arvan rohkem seda, et vihm või pritsitud vesi jahutab kuumal suvel õhku. Selle tihedus suureneb ja seetõttu paraneb mootori täiteaste. Liigne jahutus ei ole ka hea, võib tekkida probleeme kütuse aurustumisega –näiteks talvel. Sisselaskeõhu jahutust rakendatakse väga tihti turbomootorite puhul – pärast turbot on vahejahuti. Mõningatel variantidel jahutatakse ka jahutusradiaatorit väljast peale pritsitava veega. Õhutiheduse languse korral, näiteks mägedes, väheneb võimsus.

Sissepritsitav vesi vähendab temperatuuri põlemiskambris. Seetõttu võiks suurendada mootori surveastet sama kütuse kasutamisel, millega paraneb termiline kasutegur. Surveastme mõju kasutegurile on logaritmiline – kõrgematel surveastemetel mõjutab vähem. Samas vähendab
põlemiskambrisse sattuv vesi termilist kasutegurit. Kokkuvõtteks võib arvata, et väga kuuma ilmaga on sellest ehk isegi kasu.

p.s. Mu hiina ime (muruniiduk) käivitus pärast kuuaegset seismist biokütusega esimesest tõmbest. Kasutusjuhendis on lubatud seda kasutada ja üle 1 kuu ei soovitata paagis hoida.

[RaunoK]

Vs: Biokütus 95E10

Te ikka lähenete probleemile valest otsast. Kui kasutada täielikult ära mootorist tulevad kuumad heitgaasid, saaks kütuse kulu kindlasti 2 kuni mitu korda väiksemaks

[Starfish]

Vs: Biokütus 95E10

Õnneks on Peokütus sama vana, sinises purgis, poeriiulitel saadaval, pole sellega häda tekkinud.
Sisule pääseb ligi kahjuks ainult ühest otsast, õnneks 180 kraadi pööramine aitab, säästmine seegi, pool täisringist, kasutegur 50%.

[abp]

Vs: Biokütus 95E10

Te ikka lähenete probleemile valest otsast. Kui kasutada täielikult ära mootorist tulevad kuumad heitgaasid, saaks kütuse kulu kindlasti 2 kuni mitu korda väiksemaks

Auto liigutamiseks on vaja mehaanilist energiat, eks. Soojusenergiast mehaanilise energia saamine on üsna kehva kasuteguriga protsess.

[olevtoom]

Re: Vs: Biokütus 95E10

...Soojusenergiast mehaanilise energia saamine on üsna kehva kasuteguriga protsess.

Ja ometi seda miskipärast kasutatakse ... nii sisepõlemismootorites kui mujalgi.
Aga kui haukumine lõpetada, siis kümmekond aastat tagasi näitas BMW sedasorti projekti. Lihtsustatult öeldes pandi selles heitgaaside soojuse arvelt käima aurumasin. Kuidas tolle mehaaniline energia ära kasutati, ma praegu ei mäleta.
Ning ilmselt ei tasunud võit kogu auto tublisti keerulisemaks muutmist ära.

Edit: skeem on BMW lehel olemas:

https://www.press.bmwgroup.com/deutschland/photo/detail/P0023051/bmw-turbosteamer-funktionsweise-12-2005

[RaunoK]

Vs: Re: Vs: Biokütus 95E10

Tõin selle teema, kuna praktikas saadakse suurtel laevadel nii elektrit, kus mootori kuumad heitgaasid lähevad auru tootvasse katlasse, mis edasi läheb generaatorit käitavasse auruturbiini. Tundus esialgu eksootiline aga vedureid vaadates küllalt vana lahendus.

[abp]

Vs: Biokütus 95E10

Ongi nii, et saab muidugi, aga kasutegur ja mõttekus kehv. Kui soojusest toodetakse auru ja selle auruga pannakse mingi mehaaniline seade tööle, siis mõlemal juhul (auru tootmine ja aurust meh.energia saamine) on arvestatavad kaod. Keerulisemaks läheb mehaanilise energia kätte saamine siis kui soojust küll on, aga see on madalatemperatuuriline, näiteks mingi vent puhub suures koguses sooja õhku õue, aga see õhk on +25 C.

[olevtoom]

Re: Vs: Biokütus 95E10

Ongi nii, et saab muidugi, aga kasutegur ja mõttekus kehv. ...

Ksf! abp vist ei saanud aru, mida ma oma eelmises postituses tahtsin öelda. Küsin siis otsesemalt: misasjast saadakse mehaanilist energiat sisepõlemismootoris?

[Svago]

Vs: Biokütus 95E10

Mul on igasuguseid tarku raamatuid autode mootorite kohta. Juba päris ammu leiutati Venemaal selline mootor, mis oli ottomootori ja diisli hübriid ühisel väntvõllil. Bensiin põletati ottomootori silindris ja siis suunati heitgaasid edasi sama mootori diisli silindrisse. Sellise lahenduse korral on võimalik kasutada suuremat gaasijaotusfaaside ülekatet ja summaarne kasutegur olevat olnud väga hea.
Küsimus tekib vaid energiate tasakaalus, eriti erinevatel pööretel ja koormustel, et üks ei hakkaks domineerima ja teist tagant vedama.
Pole ainult hiljem midagi sellest kuulnud või läks sõjaväele?

[Pläsku]

Vs: Biokütus 95E10

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/neste-paneb-mootoritesse-voolama-kalarasva-ja-vetikad?id=82887517

[abp]

Vs: Re: Vs: Biokütus 95E10

Ksf! abp vist ei saanud aru, mida ma oma eelmises postituses tahtsin öelda. Küsin siis otsesemalt: misasjast saadakse mehaanilist energiat sisepõlemismootoris?

Ei saa aru midagi mida sa mõtled.
Minu arust väntvõlli pöörlemine on puhas mehaaniline energia.

[olevtoom]

Re: Vs: Re: Vs: Biokütus 95E10

Ei saa aru midagi mida sa mõtled.
Minu arust väntvõlli pöörlemine on puhas mehaaniline energia.

Ja mis paneb väntvõlli pöörlema? Püha vaim?
(Tsitaadid on üsna lühikesed, jutu mõistmiseks võite vaadata postitusi #112 ja #113).

[A.R.]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Biokütus 95E10

Ja mis paneb väntvõlli pöörlema? Püha vaim?

See on kohe väga põletavalt kuum küsimus.
Kui seda temperatuuri seadust poleks omal ajal vastu võetud
ja paika pandud, siis ei oleks nüüd mingit pöörlemist.

[abp]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Biokütus 95E10

Ja mis paneb väntvõlli pöörlema? Püha vaim?
(Tsitaadid on üsna lühikesed, jutu mõistmiseks võite vaadata postitusi #112 ja #113).

Saan kõigest aru. Kirjutasin: "Soojusenergiast mehaanilise energia saamine on üsna kehva kasuteguriga protsess". Nii on ju?