Vs: Biokütus 95E10
Väga palju sõltub ka 98 bensiini sobivusest antud mootoriga. Eriti kehv olukord on väiksema surveastme korral. Natuke teooriast:
Kütuste põlemisel on 3 faasi, mille kiirused on erinevad. Kõige suurem kasutegur on siis, kui põlemine toimub võimalikult detonatsiooni lähedal – siis on leegi levimise kiirus max lubatud.
Vastavalt mootori surveastmele on ka bensiinide oktaanarvud, palju sõltub ka muudest teguritest – näiteks põlemiskambri kuju, sädeme võimsus, süütamise aeg, 1 või 2 küünalt põlemiskambris jne.
Olenevalt oktaanarvust, erineb ka kütuste erikaal – mida suurem oktaanarv, seda suurem on erikaal. Seetõttu on ka silindrisse pritsitud A98 kütteväärtus suurem, kuna pritsitakse mahu, mitte kaalu järgi. Ehkki kütteväärtused erinevad palju vähem.
Surveastme tõstmisel kasvab mootori termiline kasutegur – põlemine on kiirem ja soojusenergiat kasutatakse paremini. Kõrgem surveaste vajab ka suurema oktaanarvuga bensiini. Et leegi levimiskiirus oleks max, peavadki need vastavuses olema. Surveastme tõstmisel kasvab segu põlemiskiirus ja vastavalt sobivaim eelsüütenurk on ka väiksem. Madalama oktaanarvuga bensiini eelsüütenurk on väiksem kui samadel tingimustel kõrgemaoktaanilisemal (sama rõhk, sama kogus hapnikku, sama põlemiskambri maht, geomeetria ja temperatuur). Seetõttu esinebki kõrgema surveastme ja madalama oktaanarvuga kütuse kasutamisel detonatsioon.
Detonatsioonivastane lisand aeglustab põlemiskiirust. Kui surveaste on ettenähtust väiksem, siis põlemiskiirus aeglustub ja tuleb süüde varajasemaks panna, et oleks max kasutegur. Vastasel juhul väheneb võimsus ja kasvab kütusekulu. Eriti märgatav on see kõrgeoktaanilise LPG (RON110) kasutamisel väikese surveastmega mootoritel. Põlemata kütus põleb edasi väljalaskes – tekib mootori üldine suurem kuumenemine ja väljalaskeklapid on raskemas olukorras.
Väga palju sõltub ka 98 bensiini sobivusest antud mootoriga. Eriti kehv olukord on väiksema surveastme korral. Natuke teooriast:
Kütuste põlemisel on 3 faasi, mille kiirused on erinevad. Kõige suurem kasutegur on siis, kui põlemine toimub võimalikult detonatsiooni lähedal – siis on leegi levimise kiirus max lubatud.
Vastavalt mootori surveastmele on ka bensiinide oktaanarvud, palju sõltub ka muudest teguritest – näiteks põlemiskambri kuju, sädeme võimsus, süütamise aeg, 1 või 2 küünalt põlemiskambris jne.
Olenevalt oktaanarvust, erineb ka kütuste erikaal – mida suurem oktaanarv, seda suurem on erikaal. Seetõttu on ka silindrisse pritsitud A98 kütteväärtus suurem, kuna pritsitakse mahu, mitte kaalu järgi. Ehkki kütteväärtused erinevad palju vähem.
Surveastme tõstmisel kasvab mootori termiline kasutegur – põlemine on kiirem ja soojusenergiat kasutatakse paremini. Kõrgem surveaste vajab ka suurema oktaanarvuga bensiini. Et leegi levimiskiirus oleks max, peavadki need vastavuses olema. Surveastme tõstmisel kasvab segu põlemiskiirus ja vastavalt sobivaim eelsüütenurk on ka väiksem. Madalama oktaanarvuga bensiini eelsüütenurk on väiksem kui samadel tingimustel kõrgemaoktaanilisemal (sama rõhk, sama kogus hapnikku, sama põlemiskambri maht, geomeetria ja temperatuur). Seetõttu esinebki kõrgema surveastme ja madalama oktaanarvuga kütuse kasutamisel detonatsioon.
Detonatsioonivastane lisand aeglustab põlemiskiirust. Kui surveaste on ettenähtust väiksem, siis põlemiskiirus aeglustub ja tuleb süüde varajasemaks panna, et oleks max kasutegur. Vastasel juhul väheneb võimsus ja kasvab kütusekulu. Eriti märgatav on see kõrgeoktaanilise LPG (RON110) kasutamisel väikese surveastmega mootoritel. Põlemata kütus põleb edasi väljalaskes – tekib mootori üldine suurem kuumenemine ja väljalaskeklapid on raskemas olukorras.
/nginx/o/2019/08/06/12439794t1h33a3.jpg)
Comment