Vs: Rehvide vanus
Arvatakse, et alajuhitavus (AJ) on esisillaveoga autodel (auto kipub kurvis otse minema - esirattad libisevad)
Ülejuhitavus (ÜJ) on tagasillaveoga autodel - tagaosa tahab "ära minna" (külg ees nina kurvi sissepoole libisemine).
Ala- ja ülejuhitavus on auto olekud. Seisev või sirgel horisontaalsel ja küljetuuleta teel liikuv auto pole ala- ega ülejuhitav. Need olekud ilmnevad alles külgjõu tekkides, olgu selle põhjuseks siis külgkalle, küljetuul või kesktõukejõud.
Teoorias kirjeldatakse AJ ja ÜJ rehvide- rataste nihkenurkade kaudu. See omakorda nurk, mis jääb rehvi/ tee kontaktjälje telje ja velje pöörlemistasandite vahele. AJ puhul on esirataste nihkenurgad suuremad tagarataste omadest, auto läheb kurvi jõuga ja auto pikitelje asend hetkekiiruse vektori ehk siis kurvi raadiusega risti asetseva sirge suhtes on väljapoole. ÜJ puhul kõik täpselt vastupidi.
Auto võib sõltuvalt kaalujaotusest, rehvidest, rehvirõhkudest, kurvi omadustest, kiirusest, juhtimisvõtetest jne. käituda nii AJ kui ÜJ-na.
Arvatakse, et alajuhitavus (AJ) on esisillaveoga autodel (auto kipub kurvis otse minema - esirattad libisevad)
Ülejuhitavus (ÜJ) on tagasillaveoga autodel - tagaosa tahab "ära minna" (külg ees nina kurvi sissepoole libisemine).
Ala- ja ülejuhitavus on auto olekud. Seisev või sirgel horisontaalsel ja küljetuuleta teel liikuv auto pole ala- ega ülejuhitav. Need olekud ilmnevad alles külgjõu tekkides, olgu selle põhjuseks siis külgkalle, küljetuul või kesktõukejõud.
Teoorias kirjeldatakse AJ ja ÜJ rehvide- rataste nihkenurkade kaudu. See omakorda nurk, mis jääb rehvi/ tee kontaktjälje telje ja velje pöörlemistasandite vahele. AJ puhul on esirataste nihkenurgad suuremad tagarataste omadest, auto läheb kurvi jõuga ja auto pikitelje asend hetkekiiruse vektori ehk siis kurvi raadiusega risti asetseva sirge suhtes on väljapoole. ÜJ puhul kõik täpselt vastupidi.
Auto võib sõltuvalt kaalujaotusest, rehvidest, rehvirõhkudest, kurvi omadustest, kiirusest, juhtimisvõtetest jne. käituda nii AJ kui ÜJ-na.
Comment