TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

[moi]

Vs: TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

Polegi vaja ju seda rõhku jälgida ise pidevalt, kui rõhk on liiga madal, siis lööb üldiselt armatuuris tulukese põlema, vähemalt Saksa autodel.

[Farad]

Vs: TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

Uurisin teemat veel ajaviteks ja valgustan ka teisi.

Ma tean et need andurid peavad olema reeglina auto ajusse regatud. Igal anduril oma kood. Minu omal on masina ajus 8 koodi seal sisestatud (suvised + talvised).

erku räägib siin nö. 1.generatsioonist, mõned aastad on kasutusel olnud 2. generatsioon, kes viitsib vaatab: https://www.youtube.com/watch?v=b0LLzM0xfyA

Mingist talveunest tea ma midagi.

mina ka ei teadnud, kuid e-bay müüjad kirjutavad sedasi:
Wichtige Zusatzinfo: Die Sensoren werden normalerweise im sogenannten "Sleep-/Ship-Mode" ausgeliefert, dies bedeutet, dass die Sensoren während der Lagerung und des Transportes inaktiv sind.
Daher ist es notwendig, dass die Sensoren VOR dem Verbau durch einen Fachmann/Fachfrau mittels 125KHz-Impuls aktiviert ("aufgeweckt") werden und damit in den sogenannten "Park-Modus" versetzt werden. Nur aktivierte Sensoren im Park-Modus können am Steuergerät des Fahrzeuges angelernt (Automatisch oder per Tester, je nach Fahrzeugmodell) und von diesem erkannt werden.Diese manuelle Modus-Änderung (=Aktivierung) des Sensors ist mittels eines RDKS-/TPMS-Tools durchzuführen (z.B. mit einem Bartec Tech500 (Befehl: Continental Set to Park).

Lahe. Nagu aru saan, siis autonduses kohati tagasikàik antud, ehk taandareng. Vôi teevad seda ainult teatud bràndi masinatootjad.

esmapilgul võib tunduda, aga https://www.transportenvironment.org...port_final.pdf

[Scott]

Vs: TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

esmapilgul võib tunduda, aga https://www.transportenvironment.org...port_final.pdf

Väga hea lugemine

Olen ka seda meelt ,et see eraldi rehvirõhu kuvamine võib ju kõik kena ja kellelegi ka vajalik olla kuid enamus ei jälgi pidevalt seda infot ning seeläbi puudub ka vajadus seda inditseerida keerulisemal kujul.

Renaultil on direct TPMS, käivitades näitab ekraanil iga ratta rõhu. Mulle on see info näiteks vajalik, sest kolm ratast lasevad velje ja rehvi vahelt õhku natuke läbi ja siis tean õigel ajal juurde pumbata. Kui alla lubatu langeb, hakkab see ratas ekraanil punaselt põlema, aga selleni jõudmisel on rõhuerinevus juba väga suur (1,6 ja 2,3 bar). Isegi võrdsete rõhkudega on sõidul tunda erinevust 2,0 või 2,2 bari vahel.

Lahe. Nagu aru saan, siis autonduses kohati tagasikàik antud, ehk taandareng. ... Tehnoloogias peaks ikka làhtuma kasutuslihtsuse pôhimôttest. Ühe ratta tàistiiru kohta tuleb piisavalt palju impulsse...

Kasutuslihtsus ei põhine mitte lihtsama ja odavama kaudse tehnoloogia kasutamises, see oleks taandareng, vaid keerulisem ja kallim otsene tehnoloogia odavneb ja on ehituselt kompaktsem.

[mati1]

Vs: TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

To Scott: Mis asja sa jahud, juhi jaoks oluline info rehvi tûhjenemisest kuvatakse samuti ekraanile ka abs anduripôhisel andmetöötluse puhul( minu jaoks see vàgagi oluline, kui kasutad nàiteks 18 tolliseid velgi ja vôib arvata mis tàhendab rôhu muutus nendes rehvides). Ei hakka siia üles loetlema automudeleid mis on olnud ja jààvad autotööstuses “lipulaevadeks”, kes on oma tehnoloogias ja innovaatilisuses vàhemalt 10 aastat teistest ees olnud. Nagu ma oma postituses ütlesin, ratta täispöördel tuleb piisav hulk impulsse ja selle infoga saab vàga palju ette vôtta. Kui ei môista seda,siis... mul on hea meel ,et keegi oskab vàhemalt grammatika eest vastutada.
Vabandan ette kirjavigade pàrast, kui juhuslikult môni sisse tuli.

[Scott]

Vs: TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

No siis ma jahun seda, et ilmselgelt pole Sa lugenud Faradi postitatud pdf-i, kus kõik kenasti lahti seletatud. Kahtlustasin ise samu asju enne selle lugemist (sellest ka küsimus, mis juhtub võrdsel tühjenemisel) ning selles pean tänama kunagisi füüsikaõppejõude, kes vaatamata mu kõvale peale üritasid sinna teadmisi ajada.

Mida vahetumalt saab uuritavat suurust mõõta ja teisi muutujaid elimineerida, seda täpsema tulemuse saab.

Ja üldse, mis moodi on ABSilt mõõtmine tehniliselt lihtsam? Jah, juppe on vähem, aga peab kompuutris nelja ratta infot analüüsima ja keeruliselt arvutama-eriolukordi välistama. Rattas olevate anduritega oleks nagu lihtsam - rõhuandur (4x3x1,5 mm suurune kiip) edastab info saatjamoodulile, rattakoopas vastuvõtja korjab andmed üles ja saadab kompuutrisse. Kokku neli konkreetset inforida, mille töötlemine ei eelda keerukat matemaatikat, vaid loogikat: kui rõhk on niisugune, on kõik ok, kui rõhk on naasugune või muutus ületab etteantud väärtusi, siis kuva hoiatus. Puudub vajadus teeolude, rehvisuuruse, -kulumise jms tegurite arvessevõtmiseks.

[martinr112]

Vs: TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

Järelturu andurid on heal tasemel kui kellelgi huvi. Üks näide:

https://www.ebay.com/itm/Toyota-CAREUD-U912-NF-TPMS-Tire-Pressure-Monitor-System-4-Sensors-LCD-Display/272869439079?hash=item3f88493667:g:4usAAOSwBUVZ0JTo&vxp=mtr

See on hea, et installiga suurt vaeva pole ning näitab täpselt rõhku ja tempi.

[Svago]

Vs: TPMS ehk siis rehvide rõhu jälgimise süsteem

Firmad püüavad erinevalt lahendada 2014.a. ohutuse standardi muutumist. Kui kaudset rõhumõõtmist võrrelda otsesega, siis on sarnasus nagu pseudostereo ja stereo.

See on tõsi, et kaudne rõhumõõtmine on keeruline ja seotud tihedalt füüsikaga.
Vt.: tähised ja peatükid 1…2.4

http://xn--e1afidkagpn5a.xn--p1ai/storage/files/kaf/auto/books/94.pdf

Samas on küsimus, et kui palju rõhumõõtmine tagab lisaohutust. Radiaalrehvide puhul, kus rehviküljed on väga õhukesed, ei tohiks suuri probleeme tekkida. Süsteem annab alarmi, kui rõhk erineb 20%. Selline rõhuerinevus on juba palja silmaga märgatav ja veelgi väiksemat erinevust tunda juba ka roolist. Rõhumõõtmine peaks tagama rehvide parema pidavuse, lühema pidurdusteekonna, väiksema kulumise ja kütusekulu.
Muidugi ma ei usu, et tavatarbija hakkab ise rehvirõhke korrigeerima, et saada optimaalseimaid tulemusi. Olen nende aastate jooksul korduvalt üle elanud ka rehvipurunemise, kuid siiani olen teele jäänud. Ka mingi rõhumõõtmine poleks päästnud näiteks protekteeritud rehvi lagunemist suurel kiirusel suvel. Seepärast ostan vaid uusi ja heade firmade rehve, hoian veljed korras ja mitme aasta jooksul pole vaja rehvirõhku muuta või õhku juurde pumbata.