Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

[dumb_user]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Mnjah. Kui see genekas ei laadinud siis on täkust ikka sigapalju abi. Ja ära tule seletama, et kui geneka oled vahetanud siis hakkad ikka veel surnud akuga mingit pidi oma käru käima ajama.

[martinr112]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Tänapäevaste kaablitega saabki ainult mingi 5-20 amprit laadimisvoolu kui töötava autoga laadida teise akut. Selliste kaablitega käima saamiseks ongi ainuke võimalus kõigepealt 5-10 min laadida ning siis käivitada.
Kaablid juba piiravad ära väärkasutuse. Profi kaablitega oleks lühise tekitamine ohtlik.
Samas on kasu olnud nendest küll. Tühjaks saanud aku tarbija tõttu, tuksi läinud genekas:laadida juurde et saaks koju ära sõita jne.
Ühekorra sai visatud kahed kaablid peale, et laadimisvoolu suurendada ja saaks rutem.

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Asi hakkab minema offtopicuks.
Siinkohal ei ole kuigi oluline, miks on täkku vaja, vaid teemaks on, uue auto pealt täku andmine.


Kui käivituskaablite võimekusest rääkida, siis nad ei saagi väga suuri voole anda, kuna krokodilliga on raske head kontakti saada.
Lisan sealjuures, et aku laadimisvool langeb üsna ruttu alla 30A, kaablid vaevalt, seda aku laadimist piiravad, küll, aga piiravad auto käivitamist.
Ehk siis, autod ei laegi oma akut, väga suure vooluga.
Võibolla tühi aku jah viskab korraks 50-70A üles, aga see langeb üsna pea alla 30A.


Ma ei oska öelda, palju sealt krokodillidest õnnestub läbi saata, sõltub niipaljudest asjadest ka, aga vähegi korralikul juhul, 50A vähemalt ja pakuks, et pealegi, kui hea kontakti saavutad.

Ahjaa, sai mõõdetud käivitusvoolu, kahel Hondal, vana Civic ja minu viimase generatsiooni Accord.
Mõlemal näitas 100A suvistes oludes, kui mingi hetkeline piik rohkem oli, siis seda ma ei tuvastanud.
Ja tean, et olen selle vana Civicu pannud käima puhtalt krokodillide pealt, ehk siis aku külge panin poltidega juhtmed kinni ja teises otsas panin krokodollid aku juhtmete klemmide külge.
Civic käivitus kenasti, sellest katsest võiks järeldada, et vähegi normaalsete krokodillidega 100A voolu saab ikka kätte küll.

Samuti meenub, et olen pannud enda Accordi käivitusabi karbiga krokollidega käima, kui auto aku oli ikka väga tühi, auto oli tumm.
Tühjaks sai, kuna jätsin võtme teise asendisse, ma ei teadnud, et see niipalju voolu võtab, mingi 3-4 päevaga oli aku täiesti tühi.

[martinr112]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Kaablid mis enamasti müüakse on nagu koaksiaalkaablid aga ilma varjestuseta.
Sees peenike vasekarv 1-2,5mm2 ja peal paks pvc isolatsioon.
Kuna sealt väga suurt voolu läbi ei lähe siis ei tohiks uutele autodele olla probleemiks.

[stosoorok]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Preemiumklassi Saksa autodel alates umbes 2000a on kere ja aku vahel laadimismoodul BCM - battery control module. Moodul mõõtab akust võetavat voolu ja sinna minevat voolu. Samuti reguleerib laadimispinget vastavalt vajadusele ja aku laetavusele. Talvel pooltühja akuga võib laadimispinge olla isegi üle 15V. Samuti ei tasu neile "odavaid" tavalisi happeakusid panna vaid ikka AGM aku. Tavaline kestab heal juhul 2a kui AGM kestab 10a.

Üldiselt uute autodega võib täkku anda aga siis peavad juhtmed olema otse aku peal (akult akule), samuti otse akule kui vaja sellist seinast laadida. Mina käiva mootoriga teist laipa käivitada ei soovita, turvalisem on ikkagi võti ära võtta, et moodulid mingit anomaaliat ei salvestaks või avariirežiimi ei läheks.

Nagu eelpool mainiti, siis korralikult hooldatud autoga ei teki selliseid probleeme, et teine auto peaks kindlasti käima.

Pürokaitse rakendub ainult avariikorral kui airbagid lahti lähevad millega katkestatakse auto peatoide. Ohutuled jäävad tööle.

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Mis jutt see on, et tavaline aku ainult 2 aastat kestab?
Ikka kõvasti rohkem kestab, korralik kvaliteetaku, mida ka korralikult kasutatakse ja on kergesti käivituva bensuka peal võib vabalt ka 10 aastat töötada.
Kui sa kasutad tavalist akut nii karmides oludes, et ei taha 2 aastatki kesta, siis ei kesta AGM ka oluliselt kauem.

Kui seal juhtme vahel mingi laadimiskontroll on, siis peaks see pigem generaatori pool olema.
Kuid auto pardapinge muutub vastavalt sellele, kui tühi aku on juba 1997a Civicul, tühja akuga lööb pinge üles ja ilma erilise elektroonikata toimub see.

[urmas78]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Otse aku pealt? Mõistuse järgi jah tundub õige. Kuid "asjatundjad" jälle õpetavad vastupidi, et PEAB maa olema seal maa juures õige klemm, mis on auto kere vist. Valest kohast juhtmega voolu võtmine pidi siiski selle pürokaitsme läbi laskma. Seega minu jaoks on asi keeruline, ei teagi kuidas õige oleks.

[elukaz]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Otse aku pealt siis auto ju ei tea palju sealt voolu tarbitakse, ei tohiks miskit läbi minna.

Juhtmed on täpselt sellised millised raatsid osta/teha. Säästumarketi 10euriste pealt pole vaja üldistada. Kaal reedab.

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Pürokaitset sa küll ise läbi lasta ei saa, autole täkku andmisega, kuna see ei kaitse mitte voolu, vaid avarii eest.

Voolu võib võtta täiesti aku klemmide pealt, sellest pole küll midagi, lihtsalt teisele autole tuleb viimane miinus krokodill panna näiteks mootori külge, kuna aku juures ei tohi sädet tekitada.


Tahaks nende laadimiskontrollide kohta ikkagi rohkem teada, kas need ikka on uutel autodel ja millised täpselt ja kas kõigil või ainult kallimatel.
Sest muidu hoolitses laadimise eest täielikult generaator.


Endiselt pole keegi vastanud, kas voolu andval autol, siis pingelangus põhjustab mingeid jamasid elektroonikale või mitte, et see võib läbi põleda ja miks?
Kui tal mootor töötab ja ei pea ma silmas generaatorit, vaid ikka muud elektroonikat, sest generaator üldiselt peab vastu.
Olen korduvalt kuulnud just juttu, et uutel autodel võib elektroonika maha põleda, kui sealt pealt täkku võtta, töötava mootoriga ja sealjuures ilmselt ei mõelda generaatorit.



Jama on selles, et nende akude, laadimiste ja täkku andmise kohta liigub niipalju müüte.

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

https://carfox.ee/blog/kuidas-krokodillidega-autot-kaivitada/

Päris asjalik artikkel, mõned märkused siiski:

4. Ühendamisel võivad küll tekkida sädemed ja tekivadki, kuid tuleb jälgida ka aku ehitust. Plahvatuse oht oli vanadel nn. korkidega autodel, kus vesinik tõusis aku kohale. Seepärast viidi viimane ühenduspunkt akust kaugemale. Uuemad akud on kinnised ja vesiniku väljumiseks on eraldi plasttoru, mis ühendab kõik elemendid. Kui viimane ühenduspunkt on selle toru suunas, siis võib tekkida gaaside väljumisel just seal pauk. H2 on kerge gaas ja tõuseb kiirelt üles. O2 segunedes õiges mahu vahekorras (2:1) tekib paukgaas ja see teebki sädemega või suitsetamisel paugu.

5. 1 min on täitsa tühja aku korral vähe, pigem ikka 10..15min.

6. Süüde tuleb kindalasti välja keerata, et mitte rikkuda abistaja generaatorit.
Ohtlikud on ka mitmesaja voldised pingeimpulsid, mis tekivad pikal käivitusel aku tühjenedes lõpuni. Tühi aku ei šunteeri piisavalt selliseid ilmpulsse. Olen elus remontinud üle 500 erineva generaatori ja talvised vead kippusid olema just valest käivitusest.

7. Piisab paarist sellisest käivitusest – vastasel korral tuleb abistataval osta uus aku või auto remontida.

Mis puutub teise seisva auto aku kasutamisse ilma seda käivitamata, siis korras autode/akude korral ja hetkelisel käivitamisel võiks seda isegi lubada. Kui abistatav ei käivitunud, aku sai tühjaks, siis ei pruugi käivituda enam ka korras akuga auto.
Parem on ikka laadida nii abistatavat kui ka oma auto akut. Töösoe mootor käivitub ju lihtsamini ja ka aku mahutavus on elektrolüüdi soojenedes suurem ning selle sisendtakistus väheneb samal põhjusel. Kui tühi aku jääb külmaga laadimata, siis tekib lõhkikülmumise oht.

On küll uusi autosid, kus generaatorit ja laadimist kontrollitakse täiuslikumalt kui vanadel. Sellistega pole mõtet teisi käivitada.
Ükski heategu ei jää karistuseta

Et miks siis töötava mootoriga auto generaator võib teise käivitamise ajal maha põleda?
Tavaliselt lähevad läbi dioodid, pikemal käivitamisel ka mähised.
Kui generaator laeb tühja külma akut, siis generaatori pinge tõuseb suhteliselt ruttu. Külmast peast on aku sisendatakistus suur ja laadimisvool pole eriti suur. Praktikas on see algul alla 5..30A olenevalt akust ja (miinus) temperatuurist.
Selline vool ei kahjusta generaatorit. Kui nüüd käivitada teist autot, mille aku on väga tühi, siis pingete vahe (generaator/suure vooluga pöörlev starter) on suur ja generaator läheb piiramisse ning vool on väga suur, mis ületab tavaolukorra Imax. Uuemad generaatorid on selles suhtes eriti tundlikud, nagu praktika näitab. Ilmselt need Imax on mõeldud reklaami mõttes ja võivad olla väga lühikest aega.

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Kust need mitmesaja voldised pingeimpulsid tekivad, kui tavalise sõiduauto pardapinge on 12V, tipphetkel võibolla 15V generaatori poolt?
Kas uutel generaatoritel mitte ära piiratud see värk pole, et generaator lihtsalt ei anna rohkem ?

Ning endiselt jääb õhku küsimus, kuidas see käivitus tapab auto muud elektroonikat, kuna eelkõige just seda küsisin, kuna need jutud liiguvad kõige rohkem.

vähegi vanematel autodel sattus generaator ohtu vaid siis, kui teine auto pidi pikalt käiama, uute kohta ei tea seda kindlalt öelda.

Kui diiselauto aku sai tühjaks, siis peabki seda mõnda aega laadima, eriti külma ilmagal, mistõttu ei pruugi aku tuksis olla, kui on teise auto pealt voolu vaja ja peab laadimist ootama mõnda aega.
Aga loomulikult tihti on aku tuksis võib ka läbikülmunud olla.

[OSX]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Selgitan mõisteid: kas vana geneka kontroll tähendab et tal nn tablett endal sees? Ja kas uuem tähendab et auto ECU juhib genereerimist ning genekal tabletti sees pole?

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Kust need mitmesaja voldised pingeimpulsid tekivad, kui tavalise sõiduauto pardapinge on 12V, tipphetkel võibolla 15V generaatori poolt? Kas uutel generaatoritel mitte ära piiratud see värk pole, et generaator lihtsalt ei anna rohkem ?
Ning endiselt jääb õhku küsimus, kuidas see käivitus tapab auto muud elektroonikat, kuna eelkõige just seda küsisin, kuna need jutud liiguvad kõige rohkem. vähegi vanematel autodel sattus generaator ohtu vaid siis, kui teine auto pidi pikalt käiama, uute kohta ei tea seda kindlalt öelda.

Autodel on ju palju erinevaid süsteeme - näiteks tekivad sellised pingeimpulsid süütesüsteemis süütepooli primaarpoolel (kuni 250..400V). Korras aku aitab neid siluda.
Samuti tekivad impulsid igasugustel induktiivsetel koormustel - starter, selle lülitusmagnet teatud hetkedel jne. Kui akupinge on madal, mahutavus olematu, hakkab mõnel autol magnet tööle nagu kuupipilduja, korra lülitades ja siis katkestades starteri voolu tõttu.

Vanematel oli jah vähem elektroonikat. Üldiselt on elektroonika kaitstud teatud piirini ülepingete eest. Mõnel on näiteks kuni +18V. Sellisel pingel läheb tavaliselt rikki ka autoraadio.

Vanematel oli jah pingeregulaator kas eraldi või rahvakeeli nn.tabletina generaatoris sees. uuematel kontrollib generaatori tööd ja tarbijate lülitusi aju ja pingeregulaatori jõuosa on generaatoris.

Vale stardiabi võib kalliks maksma minna (2lk.) :

Sie dienen laut Schmaler als Puffer gegen eventuell auftretende Spannungsspitzen, wenn die Polzangen der Überbrückungskabel gelöst werden. Diese Spitzen sind nämlich eine weitere Gefahr für die Elektronik im Wagen.

"Gerade wenn es kalt ist, nimmt die Batterie kaum Ladung auf", sagt Helmut Schmaler. Bei konstanten Minustemperaturen ist schon eine Stunde Fahrt nötig, bis die Batterie sich wieder so weit erholt hat, dass der nächste Startversuch am kommenden Morgen Erfolg verspricht.

Die einzige Alternative ist der Anschluss an ein Ladegerät. Wer keines hat, kann in einer Werkstatt nachfragen. Das ist ohnehin ratsam, denn die Fachleute können auch prüfen, ob die Batterie überhaupt noch in Ordnung ist. Nicht selten liegt das Problem in Vorschäden oder einfach im Alter des Stromspeichers. Nach fünf Jahren Alltag sind viele Batterien am Ende.

https://www.zeit.de/auto/2012-12/starthilfe-winter-schaden

https://www.autofahrerseite.eu/servicethemen/reparatur/224-defekte-batterie-kapitale-schaeden-durch-falsche-starthilfe.html

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Süütepoolide kõrgepinge ei tohiks ju mitte kuidagi auto, muusse süsteemi pääseda ?
Mina ei tea veel juhust, kus auto tõmberelee oleks pendeldama hakanud, vanal Civicul mingi väike relee hakkab küll tõmblema, kui aku tühi, aga mitte starteri tõmberelee.
Ilmselt on see võimalik ja, kuna tõmberelee vastas, tõmbab aku pinge väga maha ja siis lõpuks laseb tõmberelee lahti ja pärast pinge taastub, siis tõmbab vastu tagasi, nii tõesti saaks jah toereetiliselt juhtuda, kui auto poolt pole teisiti kaitstud.

Kuid mõistusega täkku andes, sellist tõmblemist tekkida ei tohiks.

Tavaliselt on mul olnud näiteks vanemate autodega sedasi,et starteri tõmberelee läheb vastu, aga starterit lihtsalt ringi enam ei tõmba või siis väga vaevaliselt.



Endiselt pole vastust saanud küsimus, kuidas see täkku andmine auto muule elektroonikale ikkagi ohtlik on, sest starteri tõmberelee tõmblemine ei tundu kuigi reaalne võimalus, ega oht.

Teisalt tekib küsimus, kuidas üldse käivitamine saab elektroonikale ohtlik olla täkku andmisel, kuna, kui see uus auto ennast käivitab oma aku pealt, siis on tal ju ka sama elektroonika järgi ja tekib pingelangus, ometi jääb siis elektroonika ellu.


Ma ei ütle, et see ohtlik ei ole, aga kogu asja läbi mõeldes, olen ma äärmiselt skeptiline, et see uus auto ikka nii erinev on vanast, kui teisele täkku anda.

Lugesin Google Translate abil need lehed läbi, lasi Inglise keelde tõlkida.
Seal räägib väga elementaarsetest asjadest teise auto käivitamisel, mida ma nagunii teen ja järgin, aga mitte midagi täpsemat, miks uue autoga see ohtlik on.
Seal räägib ka täielikest algajate vigadest, nagu plussi ja miinuse äravahetamine.
Seega endiselt ei loe ma kuskilt välja, kui ma mõistusega teist autot käivitan ja mõlemad korraga käivad, miks peaks midagi juhtuma?
Loomulikult pole mõtet teist autot elueest käivitama hakata, kui ta ikka ei lähe.

Ainuke küsimus on kaks korraga töötavat generaatorit, kuid kas see ikka on ohtlik ?

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Süütepoolide kõrgepinge ei tohiks ju mitte kuidagi auto, muusse süsteemi pääseda ?
Kuid mõistusega täkku andes, sellist tõmblemist tekkida ei tohiks.
Endiselt pole vastust saanud küsimus, kuidas see täkku andmine auto muule elektroonikale ikkagi ohtlik on, sest starteri tõmberelee tõmblemine ei tundu kuigi reaalne võimalus, ega oht.
Teisalt tekib küsimus, kuidas üldse käivitamine saab elektroonikale ohtlik olla täkku andmisel, kuna, kui see uus auto ennast käivitab oma aku pealt, siis on tal ju ka sama elektroonika järgi ja tekib pingelangus, ometi jääb siis elektroonika ellu.
Ma ei ütle, et see ohtlik ei ole, aga kogu asja läbi mõeldes, olen ma äärmiselt skeptiline, et see uus auto ikka nii erinev on vanast, kui teisele täkku anda.

Juttu oli ju süütesüsteemi primaarpoolel tekkivatest impulssidest, mis on otseselt seotud akuga ja auto elektrisüsteemiga. Sec poolel on ju kõrgepingeimpulsid 18..40kV olenevalt süsteemist ja küünlavahest.
Täkku andmine on tavaliselt seotud ikka välise käivituseadmega, mis saab oma toite läbi trafo 230V elektrisüsteemist. Kui aku on kehv, siis võib ka selle seadme pinge tõusta üle +18V impulssidena. Aku on ju nagu kondekas, mis silub 50 või 100Hz impulsse.
Ja mida rohkem elektroonikat, seda suurem tõenäosus rikkiminekuks mittestandartses olukorras. Õige on iga sügis lasta aku üle kontrollida, autole teha regulaarseid hooldusi, siis pole vaja ka stardiabi. Akud pole ju enam defitsiitsed nagu nõukaajal. Viimases viites on juttu, et hea hoolduse korral pole ka ime, kui aku eluiga on seetõttu 15 aastat. 10 ja 12 aastani venitada on ka mul õnnestunud, kuid meie tollased talved pole saksa omadega võrreldavad.