Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Eks palju sõltu ka auto akuklemmide puhtusest ja kujust. 56A ei pane ühtegi autot külmas käima - see on starteri tühijooksu vool.

Ega ma polegi kunagi väitnud, et selliselt ei käivitata autosid. Ja et ei esine kunagi rikkeid, mis takistavad käivitust. Lihtsam on neid juhuseid vältida – kas siis ise hooldades või teeninduses käies. Ma arvan, et selline käivitus jääb lihtsalt viimaseks võimaluseks, kui on hirmus kiire ja muudeks variantideks pole aega või võimalust. Enamusel pole ju kodus akulaadijatki. Paljud ei tee vahet isegi +/- klemmidel. Ka koduperenaised sõidavad tänapäeval autodega.

Ma eeldasin, et tegemist on elektroonikafoorumiga, kus on juba varem olnud akudest piisavalt juttu alates nende keemiast. Ka generaatoritest ja laadimisest on olnud juttu. Seekord viitasin napilt ka starteritest. On olnud juttu ka akude sisendtakistuse sõltuvusest temperatuurist. Külmas on see seisva auto akul suur, eriti tühjaks käiatul, kus elektrolüüdi tihedus on eriti väike ja käivitusvool tuleb põhiliselt abi andva auto akust. Ja et reaktsioonid kestavad ikka kauem, kui abi andmisel akuga ühendamine ja minut laadimist. Ma ei hakka kirjutama keemilistest reaktsioonidest külmas – sellele on võõrkeelsetes artiklites piisavalt viiteid – võib lõppeda külmas pauguga!

Sellisel käivitusmeetodil on ainult oma hind ja mõne uuema auto puhul või vale meetodi puhul võivad olla rängad tagajärjed. Eks igaüks peab siis oma auto kasutusjuhendist sellele küsimusele vastuse leidma ja vastavalt tegutsema.
Mõne auto puhul on akule väga raske ligi pääseda ja külmaga pole lihtne ka plastkatteid tervena kätte saada. Sellisel paigutusel on mitu ülesannet.

Saksa foorumites on juttu kahjude kompenseerimise juriidilistest meetoditest – süüdi jääb üldjuhul abi andja.
Oli ka näide, kus lennukile anti välisest akust käivitusvoolu ja lennuk kukkus koos inimestega alla, kuna kompuuter sai sellisel käivitusel haiget …

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Lennukite osas ma sõna ei võta, kuna ei tunne neid.

Ütleme nii, et leiab piisavalt olukordi, kus on krokodillidega abi vaja anda, mingi risk jah on, aga kui asja mõistusega võtta, ei tohiks probleemi olla.

Autod, millel on aku ära peidetud on tavaliselt sellisteks puhkudeks olemas kapoti all klemmid, kuhu saad käivituskaablid ühendada.


56A võid kenasti auto käima panna, sest tema enda aku annab ju ka , see on toetus lihtsalt ja saad ju oodata ka enne mingi aja, et laeks.
Loomulikult oleks hea, kui enne ikka natuke uurid autot mis abi vajab, ega tal mingit sinu autole ohtlikku riket pole.

Mina olen toetanud auto käivitamist isetehtud laadijaga, mis annab mingi 15A ja sellega näiteks garaazis Civicu käima saanud.
Ka Sierra olen sellega käima saanud, ma muidugi ootasin ka kuni see akut laeb ja siis käivitasin ja lõpuks sain käima.
Civic on õnnestunud korduvalt sellega kohe käima saada, kui aku oli liiga tühi, garaazis.

50A on juba päris tubli käivitusabi, eriti, kui enne natuke laed ka.


Autodega võiks igasugu asju teha, aga enamik inimesi ei tee seda ja paljud ei teagi midagi akudest jne.
Suur osa inimestest ei mõtle üldse aku laadimisele või ei saa lihtsalt aru, et lühikeste otste sõitmine ei jõua ära laadida.
Paljud ei saa aru, et laadimiseks on teatud aega vaja, sõber kunagi küsis ka selle peale, et sul ei lae või.

Ma ise üritan ka ikka aku eest hoolitseda, aga näed, võti jäi garaazis teise asendisse ja aku 2-3 päevaga tühi.

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

56A võid kenasti auto käima panna, sest tema enda aku annab ju ka , see on toetus lihtsalt ja saad ju oodata ka enne mingi aja, et laeks.

Siis ei selgunudki, kui palju kaablite kaudu saab Imax anda. Ju siis andis aku 200A ja oli täitsa OK.

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Olukordi on väga erinevaid, voolutugevuse mõõtja, garaazis näitas Vanale Civicule ja minu 2008a Accordile 100A käivitusvoolu.
Kui mingi hetke piik oli kõrgem, mida mõõtja ei registreerinud, siis seda ma ei tea, aga mõõtja pealt tuvastasin 100A voolu.
Sellises olukorras võib aku anda näiteks 50A ja ülejäänud kaabliga.

Samuti ära unusta seda, et kui mingi aeg oodata, saab ju abi vajava auto akut laadida.


Igal juhul, kui ma käivituskaableid ostsin, siis vaatasin natuke vägevamaid, aga eks nad odavama poolsed asjad ikkagi olid.
Pikki tahtsin ka mingi 4,5m äkki või mis nad on.
Palju neist reaalselt läbi käib ma ei tea, aga kirjad on igatahes kõrged, peast ei mäleta, võibolla 900A.

Kehvad odavad kaablid oleks selles osas head, et kaitsevad su akut ja generaatorit, kuna ei lase nii suurel voolul tekkida, kuigi väga suur nagunii ei tohiks tekkida.
Samas võib odavatel tekkida kergemini säde ühenduse kohal ja selleks võib just aku küljes olev koht olla, kus on säde ohtlik.

[kellakägu]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?



Isetehtud ja seinakontaktist toimivate aparaatidega ei tohiks läheneda tänapäevasele auto või mõne mu iseliikuva aparaadi elektrisüsteemile... Akule võib, kui sellelt on klemmid maha võetud. Kui sul mingil põhjusel koormust ei ole, siis võib pinge kerkida palju kõrgemaks lubatust...

[elukaz]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Mis asjad siis autos 18V piiki kardavad? Ja aku peab surnud olema et see olukord tekkida saaks.

[kellakägu]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Loterii... Arvestada tuleb sellega, et keskväärtus ei tarvitse mitte 11,4V olla, nagu pildil, vaid näiteks 15V ja sellisel juhul kerkib meie piik üle 20V

Päris mitu korda on peal korraliku külma ja "täkutamist" nähtud masinat, kus ühel kontrolleril oli TVS lühises ja teine sootuks tumm.

https://www.eenewsautomotive.com/content/transient-voltage-suppressors-tvs-automotive-electronic-protection

Venemaine rulett...

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Ma juba kirjutasin ükskord käivituskaablitest. Põhiveaks on neil kaabli ja kroku ühenduskoht. Tänapäeval kasutatakse kiirmeetodina kinnipressimist. Kui kaabli kiud on jämedad, siis tekivad vaid mõned punkt- või joonkontaktid, milliste takistus on suur. Kui pinnakte pole ka korralik, siis läheb olukord aastatega hullemaks.

Oma käivituseadmel kasutasin ma väga peenikesekiulist haljast maanduskaablit, mis läks rüüsi sisse. Kaabliotsa kastsin sulajoodisesse ja see imbus nagu mööda tahti kaablisse. Kroku tinatasin ühenduskohast seest korralikult üle ja kuumas olekus jootsin kaabliga kokku.

Ma ei ole täheldanud, et sellisel juhul töötaks kaabel märgatava takistina. Olen käivitusvoolusid mõõtnud ka šundi ja mV-ga ning jälginud mäluossiga. VAZ-2106 oli max vool 260A ja osutiga lennuki voltmeetriga mõõdetud pinge oli veidi üle 10V. Ma olen kasutanud seda tüüpi täpset mõõteriista paljudel autodel, et hinnata aku olukorda käivitamisel ja pingeregulaatori tööd. Võrreldes VAZ-2101 vajas 2106 poole väiksemaid pöördeid, et käivituda. (80/40 pööret min).

Mis puutub diiselauto käivitamisse 48Ah akuga, siis sellist voolu (1000A ja rohkem külmas) võib nimetada lühiseks. Ja pingete vahe on ikka 12,6V ja ca 0V, mitte kahe erineva akupinge vahe. Aku Pb –plaadid on arvestatud teatud voolutihedusega. Kui seda ületatakse teatud aega, siis tõmbuvad plaadid kõveraks ja aktiivmass pudeneb maha nagu juba varem kirjutasin.
Ei saa ju kedagi keelata, lootuses, et käivituskaabel toimib takistina.
Samuti võib siis lihtsustatud võrdlusena sõiduautoga mõne rekka käima tõmmata

Vahet ei ole, kas vanal akul pole mahutavust või on korras aku täiesti tühjaks käiatud. Reaktsiooni tulemusel on elektrolüüt osaliselt lagunenud ja tekkinud on vesi. Vesi ei juhi nii hästi voolu kui väävelhappe-vee segu ehk elektrolüüt.
Täis akul on elektrolüüdi tihedus 1,27-1,28 ja tühjal alla 1,12. Hooldamata akudel või millistele on lisatud palju destvett, olen näinud veelgi väiksema tihedusega. Näiteks tihedusel 1.09 jäätub aku -7°C ja 1.12 -10°C. Tühjas olekus tekib jäätumisoht ja tänu suuremale sisendtakistusele ei võta ka laadimisvoolu sisse. Ma olen mõõtnud külmas aku laadimisvoolu. Jääb tavalise akulaadija ja auto generaatori puhul alguses 1..3..5A piiri. Sõltub ka aku tüübist ja mahutavusest. Mõõtmised on tehtud kuni 60Ah vanade akude kohta. Nii, et võib arvutada palju energiat 1 min tagasi laetakse. Täielikuks laadimiseks tuleb talvel külmaga maha sõita ikka päris pikk maa. Ja väga tühjale akule on tervislikum laadida seda hoopis akulaadijaga. 1min efekt seisneb rohkem elektrolüüdi segamises ja soojenemises.
Sama teeb enne käivitust 1 min kaugtuled sees. Keemias on sõltuvus, kus iga 10°C kohta muutub reaktsioonikiirus 2X. Temperatuuride puhul +20°C …–30°C muutub rektsioonikiirus aeglaemaks 32X!
Pliiaku mahutavus sõltub sellest, kui kiiresti seda tühjaks laaditakse. Mida suurem on voolutugevus, seda väiksem on mahutavus.

Eespool oli viide, et alates 2000.a toodetud autode puhul ei soovitata kasutada sellist stardiabi. Mul on kogemus ka nõukajast, kus VAZ-2101 elektroonika koosnes vaid 6 dioodist, mis asusid generaatoris. Pingeregulaatoriks oli mehhaaniline relee. Käivitati kohe, ei jõutud raadiot enne seda kinni keerata või ei teatud vajadust?
Tulemuseks oli see, et A-271 raadios läks kaks K237 kivi läbi. Viimane kogemus on soomlasest ülemusega, kes käivitas selliselt talvel külmas oma Audi A6 ja kompuuter läks vahetusse. Ainult 10 000Euri + lipsuga kohalesõit maksis see lõbu.

See käivituseadmete ohtlike impulsside jutt on õige – tühjal akul pole erilist mahutavust. Mul on selleks käivitusseadmel 2 režiimi – automaatne ja käsitsi. Käsitsi saab laadida, ainult vool on kole suur. Ei tahtnud teha ka reguleeritavat, kuna erinevaid laadijaid/treenijaid on päris palju.
Automaatses režiimis mõõdetakse komparaatoriga pinget ja toimub 2 türistori sisse-välja lülitamine vastavalt seatud pingele. Mul on ka trafo arvestatud tollase 220V pingega. Väiksema kubatuuriga autode jaoks võiks väljundpinge olla väiksem.

Akude kontrollimise koormushargid eri aegadest. Vanadel akudel olid klemmid peal lahtiselt ja akut mõõdeti purgi kaupa.
Ühendus akuga on (vanadel 3V skaalaga) praktiliselt punktina:

https://www.teh-avto.ru/userfiles/proditem/Instrukciya-po-ekspluatacii-dlya-nagruzochnoj-vilki-VN-1.pdf

http://www.xn--80aeincfaiilkydmegob1n1c.xn--p1ai/goods/22231230-nagruzochnaya_vilka

https://xn--80acdlqi8bge.xn--p1ai/shop/tools/measuring-tool/load-plug/нв-21001/

Mul on vanast ajast alles selline, mille mõõteostsikud on teravad ja takistus on 0,02Ω ja vool on 100A:

http://ay.by/lot/nagruzochnaya-vilka-sssr-5019870560.html

[klemmikas]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

1000A ei võta sul ükski normaalne diisel sõiduauto voolu, kui tal starter ja mootor korras on.
Teiseks, peavad sul kallid ja võimsad käivituskaablid olema, et üldse käte saada 200A voolu, ehk siis käivituskaablitega jääb vool nii või naa alla 300A,põhjus, krokodillidega ei saavuta lihtsalt piisavalt head kontakti, mis 48Ah akut ei kahjusta.


Ei saa öelda ,et isetehtud laadija on ohtlik, enne peab ikka teadma ka, kuidas see laadija on tehtud.
See isetehtud laadija, mis mul kodus on, isa ehitatud, selle puhul peaks trafoga midagi juhtuma, et pinge saaks tõusta.
Tema pinge on tehtud madalam ja aku töötab stabilisaatorina, tegemist on stabiliseerimata pingega laadijaga, ehk sellisega, mis on akule hea.
Kui aku on 0, siis on selle laadija pinge sõltuvalt astmest, näiteks kõige madalama astmega alla 11V, kui mu mälu mind ei peta, selle asendeid vaadates.

Selle pinge tõuseb alles siis, kui aku külge saab ja see stabilisaatorina töötama hakkab.
Ehk siis, selle laadijaga küll, mingit auto elektroonikat maha ei põleta.


Kõige tagatipuks, ma ei kavatsegi lasta mingit suurt diiselmootorit käiata, minu Accordi pealt.
Tehased ei näe üldjuhul ette ka diisel sõiduautodele 100Ah akut, pigem ikka 70-90Ah ja kiire otsing näitas,et näiteks 85Ah aku on 800A ja leiab ka lahjemaid.
Muidugi on mitmeid diisel sõiduautosid, kuhu käib 100Ah aku ja meie kliimas on ruumi korral, see mõistlik sinna ka panna.
Kuid ma tahtsin sellega öelda seda, et diiselauto 1000A voolu tarbimine starteri poolt on sõiduauto puhul siiski pigem haruldus, kui reegel.

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

https://batteryscout.com/how-many-amps-does-it-take-to-start-a-car/

[kellakägu]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Muud midagi, et on hoiatataud. Elu teeb korrektiivid usuteemaliste küsimuste puhul, kui õpetus läbi rahakoti käib...

Eelmisest lingist:
One more thing, smaller car batteries than it need will wear and tear starter engine. It will negatively affect starter and starter will eventually die because of smaller size car battery rated in CCA.

Mõõda ära starteri takistus seistes ja tee rehkendus. Praktikas kipub nii olema, et mida kõrgemad on starteri pöörded, seda vähem ta voolu võtab. Kui sa starteri maha pidurdad, siis vool kasvab. Võid võtta ka aku krokodillid, ja ampertangid.

https://www.youtube.com/watch?v=XNyQK7U59ko

https://www.youtube.com/watch?v=Sf6LqYBLljs

Tõmberelee hoidemähis laseb laseb lahti ca. 8 voldi juures.

[Svago]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Mulle on jäänud selline mulje, et inimene püüab läbi foorumi endale tõestada, et 8 aastat vanad naastrehvid, millistest on vähemalt 30% naaste väljas, on parema pidamisega kui uued lamellrehvid.
Ja et selline käivitus ei põhjusta abi andvale käivitajale mingeid probleeme.

Ma soovitaks siis käivitusabi andjale võtta klemmikas käekõrvale ja viia notari juurde. Koostada dokument, et klemmikas võtab 100% materiaalse vastutuse kõikide rikete korral, mis tekivad sellisest käivitamisest. Kui tekib vaidlus, siis tasub ka kohtukulud. Sellisel juhul võib anda särtsu nõrkemiseni või kuni ostetakse kas uus aku või tehakse auto korda.

Ja need klemmika käivituskaabli krokud on tõesti imelised!
Käivituskaablite vool on tavaliselt seotud kaabli ristlõikega. Kui krokud piiravad 200A voolu igasuguse kujuga akuklemmide puhul, mis on lisaks valmistatud erinevatest materjalidest, on erinevate pinnakatetega, erineva puhtusastmega, erinevate käivitusvoolude ja akude korral, siis on need ilmselt pärit mingilt tulnukate UFO-lt.

Kaasaegse auto akut laetakse selliselt, et vähemal 1 ots on akul lahti ühendatud. Eelnevalt tuleb akujuhtmetega ühendada reguleeritav toiteplokk, mille pinge on akupingega tol hetkel võrdne. Selline oleks hea lahendus.

[A.R.]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Kas selline seade ei sobiks häda käivitamiseks?

https://www.autoekspert.ee/Sooduspakkumised/kivitusabi-schumacher-12v-1900a-booster

[OSX]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

Häda saab käivitada märksa odavamalt, näiteks rohkema õlle või kangema kohvi manustamise teel .

Teemasse ka. Aku käivituskaablite klemmid ehk krokod ei pruugi tõesti palju voolu läbi anda, vaatamata küljes olevate juhtmete ristlõikele.

On olukordi kus on vaja vintsi toita ilma akuta. Laadimis/stardiabi seadmel on muidugi krokod klemmideks, vintsi tarbitav vool kuni 300A paneb need kenasti aurama. Mõned korrad olen nii proovinud ja on nagu kahju krokodest, loobusin ainult stardiabi kaudu vintsi toitmisest ja hoian aku lisaks, mis aitab koormusimpulsse tasandada. 900A saada läbi sellise ühenduse põhjustaks ilmselt klemmide lõpliku riknemise.
Muide, vintsidele mõeldud kiirliiteklemmid (pistik/pesa) on sildiandmetega kuni 200A, kontaktpind on neis küll märksa suurem kui kroko seda eales võimaldaks.

Muidugi on ette tulnud ka olukordi kus aku on saanud ootamatult tühjaks kohas kus laadimisseadme kasutamine on võimatu ja vaja on aidata käivitamist. Üle pooltel kordadel on abistaja masin olnud selline kus laadimiskontroller on auto ajus, mitte generaatoris. Samuti on abivajaja kontroller auto ajus. Ei ole esinenud tõrkeid või hilisemaid häireid seoses käivitusabiga. Sestap ka küsisin varem mõistete täpsustust generaatorite kontrolli osas.

[A.R.]

Vs: Uue autoga teisele autole särtsu andmine?

SCHUMACHER 12V 1900A (booster)

Toodetakse ja ei konsulteerita ELFA foorumiga!
Üle 200A või üle 900A voolu ei saa (ei lubata) kasutada?