Alalis ja vahelduv vool.

[dataxa]

Kes palun seletaks mis vahe on alalis ja vahelduv voolul. Netist ei leidnud eriti midagi. Joonised oleks eriti teretulnud. Tänud, ja kõige üle vingujatel mitte postitada siia.

[Mauro]

alalis voolul on +ja - vahelduvvoolul mitte. Piisavalt lihtne?

[Elektrik]

lihtsamalt öeldes on vahelduvvool... vool mille jõud ning suund perioodiliselt muutub ajas.
alalisvool aga tavaliselt liigub pingeallika (vooluallika) miinuselt plussi poole.
elektriväli juhis liigub vaakumis kiirusega (300 000 km/s). sama kiirusega liigub ka juhis(juhtmestikus) elektrivool.
suht segane vist, aga eks targemad parandavad

[dataxa]

aga kui vahelduvvoolul pole + ega miinus, siis enne selle kasutamist seadmetel tuleb see ümber muuta alalisvooluks? .... et vahelduvvool on rämps ja alalis söödav asi ??

[Eggy]

Mitte just nii....Ütleme veel seda et vahelduvvoolul vaheldub polaarsus 50x sekundis ( 50Hz..nagu meil tavaliselt seinast tuleb)

[dataxa]

Aga millejaoks on siis vahelduvat voolu üldse vaja? Mis on tema eelised?

[tanker]

hmm. Põhitõdede selgeks tegemiseks võiks siiski kasutada otsimootoreid või näiteks minna raamatukokku ja võtta sealt mõni füüsikaõpik.
Alalisvoolust:
GOOGLE ja 3. vaste.
http://www.google.com/search?q=alali...ie=UTF-8&hl=et

Vahelduvvoolust
GOOGLE ja 4. vaste.
http://www.google.com/search?hl=et&ie=UTF-...ahelduvvool&lr=

[dataxa]

Kindlasti on kerge seletus olemas, netis on kõike seletatd pikalt ja keeruliselt ja ei leia isegi sellist kohta.

[Ali_Qiller]

vahelduvvoolus muutub elektronide liikumissuund. euroopas toimub see 50 korda sekundis ameerikamaal olevat 60 Hz. vahelduvvoolu eelis alalisvoolu ees on väiksemad kaod. aga vahelduvvoolu miinuseks on suurem fataalsus kui alalisvoolul. no enam lihtsamaks minna ei saa.

[felch]

Prooviks niiviisi:
Olgu sul aku. Tal on klemmid + ja -. Tee mida tahad aga + jääb alati plussiks ja miinus miinuseks. Öeldakse, et nende klemmide vahel on alalispinge - polaarsust mitte muutev pinge.
Kui teed mingi pöörleva lüliti või muu vidina, mis hakkab perioodiliselt + ja - omavahel ära vahetama, saab imevidina väljundis nähtuse, mida kutsutakse vahelduvpingeks. Ühel klemmil, noh nimetame teda klemmiks A, on kord + ja siis miinus. Sama lugu on teise klemmiga -B.
Mida kiiremini lüliti pöörleb, seda kiiremini + ja - vahelduvad. Seda kiirust kutsutakse sageduseks. Seinast tuleval voolul toimub vaheldumine 50 korda sekundis. Jänkistaanis aga 60 korda sekundis. Kiiruse mõõtühikuks on herts (Hz -tuleb füüsiku Hertz'i nimest). üks +/- vahetus sekundis annab sageduse 1Hz. Vooluvõrgu sagedus on järelikult...kui palju?

Toiteblokis on seade (alaldi), mis polaarsuse muutumise "maha võtab". Alaldi väljundpinge pole püsiv - langeb 100 korda sekundis nulli kuid + on koguaeg + ja samuti - (pulseeriv alalispinge?). Seda pinget silutakse kondensaatoris, mille otstel saad juba püsiva alalispinge. Konde on nagu suur pealt lahtine anum auguga põhjas. Sinna sajab vihma (elektrone) sisse kuidas juhtub. Alt august voolab välja enam-vähem pidev juga (silutud pinge).

Kas nii on arusaadav?

PS. Moderaatorid - äkki tasuks teha mingi algtõdede foorum? Hoiaks muud foorumid rohkem teema juures ja sarnaseid küsimusi ju ikka tuleb üsna tihti. Või mida arvate?

[dataxa]

Umbes nii, et diood laseb alaldisse miinuse läbi aga plussi ei lase (ehk siis 25 korda sekundis laseb miinuseid läbi), täidab kondeka ja seade siis kasutab kondekas olevaid elektrone enda toiteks?
On nii???

Põhimõtteliselt oleks võimalik siis ka selline asi, et vahelduv vool jookseb ainult mööda ühte juhet.

[fre]

Et miks on elektrivõrgus vahelduvvool? Selleks et luua lihtne moodus elektrienergia ülekandeks ja jaotamiseks, tõstes (et vähendada kadusid) ja langetades (tarbijale sobivamaks) pinget trafode (=transformaatorite) abil. Ka on generaatorite ja mootorite ehitus tunduvalt lihtsam.
Soovitan elektrotehnika alaseid raamatuid vaadata, siin läheks liiga pikaks...

[felch]

Mh... mitte päris nii. Esiteks vool saab kulgeda ainult mööda suletud ahelat - nt. tuleb miinuselt ja läheb plussi. Seega on alati vaja 2 juhet. Võta kasvõi oja mis saab alguse kuskilt mägedest liustiku sulamisveest ja voolab merre. On allikas ja on koht kuhu vesi voolab. Samuti on elektriga. Tahad vist vihjata raadiolainetele - on vaid 1 antenn? Jah aga seal levib elektriväli (elektromagnetväli) mitte elektronid ise.
Diood on nagu ventiil veeboileri torus: vesi saab minna vaid boilerisse aga mitte tagasi. Reaalsuses tilgub natuke tagasi ka aga unustame selle praegu. Ühesõnaga: vool saab läbi dioodi minna vaid ühes suunas.Ehk kui +/- on õiget pidi, voolab vool peaaegu takistamatult läbi ja vastupidisel pingel (vahelduvvoolu puhul öeldakse et teisel poolperioodil) voolu ei voola.
Alaldi laeb kondekat ja sinu seade saab sealt toidet. Kui tarbitav vool on piisavalt väike (või konde piiisavalt suur), on toitepinge püsiv ja stabiilne. Kui hakkad tarbima rohkem kui kondet täita jõutakse (auk anuma põhjas on väga suur ja vett tuleb juurde nirena), tekib puudujääk ja toitepinge hakkab kõikuma kuid ei lähe kunagi vastupidiseks. Öeldakse et ilmub pulsatsioon. Võimsates helivõimendites on just sellepärast suure mahtuvusega (jälle see veeanum - suur mahutavus tema puhul) konded et nt. bassitümpsu tipus on voolutarve maru suur ja toitutakse praktiliselt ainult kondesse kogunenud elektronide arvelt (võtad oma hüpoteetilisest anumast dušši aga vihmasadu on peaaegu lõppenud).

[digital]

Originally posted by dataxa@Sep 6 2004, 22:28
Põhimõtteliselt oleks võimalik siis ka selline asi, et vahelduv vool jookseb ainult mööda ühte juhet.

Eip. Meil on vaja tekitada vooluring, et ta üldse jooksma tahaks hakata. Selleks tekitame mingi kontuuri kahes juhtmest, allikast ja tarbijast. Allikas annab pinge. Pinge tekitab voolu. Tuues jälle võrdluse veega - pinget on nagu surve, mis lükkab vee torus liikuma. Surve ilma vooluta võib olla, vool ilma surveta mitte. Pinge saad aga tekitada kahe eseme vahel - olgu need siis elektri puhul 2 juhet.

Diood laseb läbi voolu ühes suunas, st elektronide ühes suunas liikumise. Elektronid liiguvad MIINUSELT PLUSSILE! Kuna elektroni loetakse negatiivseks osakseks ja vool on meil positiivne, siis see negatiivne elektroni liikumine miinuselt plussile moodustab voolu plussilt miinusele. Diood laseb läbi voolu noole suunas. Seda noolega poolt skeemil nimetatakse ANOODIKS ja seda kriipsukujulist poolt KATOODIKS. Tegelikult ei ole diood sellise kujuga, tavaline diood on lihtsalt ümmargune asi, 2 traati tuleb välja, üks mõlemast otsast. kuidagi on peale värvitud, kumb on anood ja kumb katood; seda saad ka katseliselt kontrollida.

hmm... kui see teema kaua veel kestab, siis võiks juba kunagi raamatu välja anda :P. Muideks huvitav idee oleks panna püsti mingi kohalik wiki, kus hakatagi teatmikku koostama.

[felch]

Originally posted by digital@Sep 6 2004, 22:11
...mingi kohalik wiki,...

Qzöäh? Misasi see veel on?
Aga foorumi üks eesmärk võikski olla teadmiste jagamine. Proffidele ja ka algajatele.