Alalis ja vahelduv vool.

[Eggy]

Qzöäh? Misasi see veel on?

Äkki see?

[tanker]

Pigem siiski vist see:
http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page

Tegelikult on ka eestikeelne olemas, ainult pisut väikese mahuga veel.
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

[martinj]

Siin on kah veidi infot

[humax]

noo -jah küsida võib ikka! läbi huumoriprisma vaadatuna lisaks et, vahelduvvool, see on nii et, vahel on ja vahel ei ole, umbes nagu eesti energias, aga alalisvool on nagu patarei oma taskus, et alati on.

küll aga soovitaks füüsika tunnist osavõtta , raamatukogus käia ja ehk ka internetist asja uurida, kuid tundub, et milleks ise vaeva näha kui on kusagilt lihtsam küsida.

Palun vabandust kui kedagi solvasin.

See, mis ülesriputatud linkidess puutub siis. selle eest tahaks küll tänada, olen nendest väga palju abi saanud.

[v6sa]

minu mäletamist mööda on vahelduvvoolu puhul see hea, et ei pea muretsema kumbat pidi seadet pistikusse pista, sest dioodid pööravad kõik õigesti vahelduvvoolust.

[Mauro]

kui vahelduvvoolu poleks, siis mida teha nende mooturite ja seadmetega, mille tööks on vaja vahelduvvoolu? alalisvoolu vahelduvvooluks muuta on juba keerulisem ka.

[saajatz]

jah, vahelduvvoolu on hea just mootorite jaoks kasutada, alalise peale ei pidavat nii hea ja lihtne olema...

[digital]

Miks on võrgus vahelduvvool? Üks põhjus on trafod - vahelduvvoolu pinget saab väga mugavalt trafoga muuta, alalisel mitte. Krafoga tõstetakse pinge liinidel kõrgeks ja pärast jälle madalaks. Põhimõte siis selline, et mida kõrgem pinge, seda väiksemad kaod liinidel. Muidugi tuleb spetsiaalsed liinid ehitada, sest traatidevaheline kaugus peab suurem olema jne.

Teine põhjus on selles, et alaldada on lihtne; vastupidine aga neetud keeruline sellega võrreldes.

[saformo]

Eesti piirides pidi olema vahelduvat ökonoomsem transportida, aga lahe alt Soome olevat kasulikum juba alalisvoolu kaabel. Vahelduv muudetakse enne merd alaliseks ja Soomes uuesti vahelduvaks tagasi. See pidi lahendama ühtlasi ka erinevate sagedustega energiasüsteemide (Eesti÷Soome) ühendamise probleemi (sagedus, sõltuvalt tarbimisest, ei ole alati täpselt 50Hz, olevat lubatud kõikumist ca +/- 0.2Hz).

[Ali_Qiller]

merest elektri läbiajamisepuhul võiks ju teise juhtmena merd kasutada. elektrijuhtivus on küll kehvemapoolne aga vaadake milline riistlõige!

[martinj]

Originally posted by Ali_Qiller@Sep 8 2004, 12:16
merest elektri läbiajamisepuhul võiks ju teise juhtmena merd kasutada. elektrijuhtivus on küll kehvemapoolne aga vaadake milline riistlõige!

Vaesed kalad ja tuukrid....

[Ali_Qiller]

ei juhtu nendega midagi halba, või juhtub?. linnuke istub kah traadil. ei ole mina näinud sõestunud tompe traatide küljes rippumas.. okok suuremaid kulle on üsnapalju kõrgepinge läbi otsad andnud aga seda ikka mitme traadiga kokkupuutumise tõttu.

[martinj]

Originally posted by Ali_Qiller@Sep 8 2004, 12:33
ei juhtu nendega midagi halba, või juhtub?. linnuke istub kah traadil. ei ole mina näinud sõestunud tompe traatide küljes rippumas.. okok suuremaid kulle on üsnapalju kõrgepinge läbi otsad andnud aga seda ikka mitme traadiga kokkupuutumise tõttu.

lind ei saa seepärast sirakat, et alumiiniumi eritakistus on väike ja sellel mõnel sentimeetrl ei teki veel eluohtlikku pingelangu. Pealegi ei läbi see vool lindu.

Soolase vee eritakistus kõigub kõvasti ja seetõttu võib suure voolu korral tekkida päris korralik pinge.

[norton]

voolu suund on kokkuleppeline... see et ta on praegu vastupidine elektronide(laengute) liikumise suunaga on tingitud sellest et verem, kui see kokku lepiti, ei teatud asja nii täpselt uurida... praegu ei muudeta seda kuna siis olex paljud reeglid(nt. käereeglid) vastuolulised...

[Ali_Qiller]

hmm. aga kui teha elektroodid piisavalt suured siis ei tohiks kala erinevate otste vahel pingete erinevus kuigi suur olla. või olen ma lootusetult valesti asjadest aru saanud. :unsure: