Alalis ja vahelduv vool.

[Mauro]

Vees tekivad suured kaod, sest vaata kui palju seda on. Suurem osa veest on ju ühenduses. Kui linnuke traadil puutuks samal ajal ka maad või teist traati siis kärssaks ta tõesti ära. Sama ka vee puhul- vesi on ju ühenduses maaga ja nii võib ka vees särtsu saada.

[KaruTEC]

See on ikka väga intellektuaalne topic. Ma arvan et lollidele küsimustele lollide vastuste andmine teeb küsija veel lollimaks. On ju igasugused õpikud kuskohast algteadmisi ammutada, lugege, algajad.

Natuke selgitusi:

Voolu liikumise suund on täiesti loogiline - voolu liikumise suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. Kuna elektron on negatiivse laenguga, liigub ta teistpidi.
Vahelduvvool on vahelduvvool kuna ajalooliselt ja siiamaani saadakse suurem osa elektrist generaatoritega, mis toodavad 3 faasilist praktiliselt siinuspinget. Kolme faasi korral, kui kõik faasid on ühtlaselt koormatud, on võimsus konstante. Kui ta ei oleks konstantne, tekiks jube vibratsioon, mis on lubamatu. Eriti 100MW turbiini puhul.
Enamus tarbijaid kasutab ka vahelduvvoolu - pumbad, ventilaatorid. Küttekehal on pohh. Aga mitte päris - alalisvool tekitab elektrolüütilist korrosiooni. Jälle + vahelduvvoolule. Samuti on vahelduvpinget hea lihtne üles-alla muundada. Elektrijaamas üles ja siis järgemööda alla.
50Hz (või 60Hz) on (oli vähemalt elektrivõrkude rajamise alguses) kõige optimaalsem sagedus, arvestades terases tekkivaid kadusid ja ka auruturbiini optimaalset pöörlemissagedust mis on 3000 rpm. 2pooluseline genekas annab selliste pöörete juures justnimelt 50Hz. 4pooluseline annaks sada, AGA on väiksema erivõimsusega. Ja see tähendab paarisaja megavati juures paarikümmet milkut krooni. Hüdrojaamadel on ikka palju poolusi, kuna veeturbiinid on palju aeglasemad - üks põhjus on nende suur läbimõõt.

Alalisvool läheb merekaablist läbi seetõttu et:

- on vaja ainult kahte juhet, mitte kolme
- pikk liin evib suurt induktiivtakistust
- ja põhiline - sagedusi ei pea kokku ajama. Arvata võib et see on peapõhjus.

Mereveest ei saa midagi läbi ajada, ristlõige võib suur olla, kuid see tähendaks et mõlemal kaldal oleksid paarikümne kilomeetrised klemmid. Ning korrosioon hävitaks need ülikiiresti.

Sama pinge juures on alalisvool elukatele palju ohtlikum kui vahelduvvool.

[Padasonic]

Paneks veel natuke OT - d. Soomlased väidavad, et neile tuleb Rootsist ühesooneline merealune kõrgepingekaabel. Vaevalt, et see teine poolus nüüd merre lastakse - siis ei saaks seal mitme kilomeetri ulatuses isegi mööda randa käia nn "sammupinge" tõttu, rääkimata varba vettepistmisest. Ilmselt läheb teine "ots" põhjaveeni. Ei tea. Sellist juttu olen kuulnud. Võimalik, et jama. Kes täpselt teab, parandagu.

[saformo]

Ei ole näinud, et linnud 330KV kõrgepinge liinil istuksid. Või on keegi nõinud? Tavaliselt puhkavad ikka 220/360V traatidel.