Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Trükkplaadi valmistamine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Siis kui ma veel pliiatsiga plaate tegin siis puurisin ka ennem augud sisse. Arvutis tegin 2,54mm vahedega maatriksi, printisin välja ning joonistasin sinna peale õrnalt umbkaudse trükkplaadi kujunduse. Kleepisin paberi trükkplaadile, puurisin maatriksi abil õigetesse kohtadesse augud, lihvisin karedad ääred ära, joonistasin pliiatsiga rajad ning aukude ümber ringid.

    Mõte siis selles, et joonlaua abil 2,54 samme on suhteliselt tüütu teha. Lisaks kaob ka see oht, et augu "pad" saab liiga väike joonistatud ning puurimisel tõmbab vase katki või lahti. Samuti on niiviisi lihtne teha kahepoolseid trükkplaate. Aukude järgi saab väga lihtsalt navigeeruda, ei pea äärtest mõõtma hakkama.

    Comment


      #17
      Mis ettevalmistavasse etappi kotib,siis olen enne teinud
      millimeetripaberile plaadi täpse skeemi.Siis abra paberiga plaat puhtaks ja plaadile kleepsuga millimeetripaberil joonis.Siis kärniga avade kohad läbi paberi ära klohmida.Siis paber plaadi pealt maha ja harilikuga rajad
      peale.Seejärel lahja nitrovärviga rajad peale.Lõpuks söövitama raud3kloriidi vesilahus.

      Comment


        #18
        Veel väike täiendus kiiruse huvides:mina panen montaaziskeemi kummiliimiga plaadi külge ja puurin kohe läbi paberi augud ka ära.Kummiliim selleks,et see tuleb pärast nii paberi kui plaadi küljest ilusti maha.
        Iga loll oskab foorumi otsingut kasutada.
        Mina ei oska,sest mina ei ole loll.

        Comment


          #19
          Ise kärniga enam ei toksi- foolium on tiheda plaadi korral paar korda lahti tulnud. Läbi paberi ju hea puurida. Minidrelli tegin vana (suure)flopiseadme mootorist. Kiirusregilaator tuleb vahele jätta-kaitseb mootorit.

          Comment


            #20
            Ma kasutasin ka kogu aeg seda kummiliimi ja puurimise varianti. Siis sai veel Kalmaari tussiga joonistada. Nüüd seda enam pole ja pliiatsid ei püsi liivapaberiga puhastatud plaadil peal Spets pliiatsid kahjukas ka. Sellepärast olen püüdnud hiljem puurida. 2-kihilise montaazi puhul on muidugi probleeme kumbagi poole "aukude" kokku viimisega.
            - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
            - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

            Comment


              #21
              Jah,kahepoolsega ilma eelneva puurimiseta on suts janti,aga ühepoolse puhul proovin ikka enne söövitada,siis alles puurida-muidu raudkloriidiga söövitades kipuvad avad kakased jääma.Ma ei tea ,kuidas teiste söövitusainetega on.Kas need sama head või paremad.Oskaks keegi soovitada?

              Comment


                #22
                Olen seda juba varemgi välja pakkunud,aga topelt ei kärise:Kasutage valget markerit.Sellel on samasugune paks mögin sees,nagu paranduspliiatsil.Erinevus ainult selles,et paranduspliiatsiga eriti vase peale ei kirjuta-sellel on kuulots.Aga valgel markeril on vildikalaadne ots.Jupp maad odavam on ka,kui need nn.spets tükkplaadipliiatsid.Neid markereid on nutikas osta kohe mitmes mõõdus.Mina kasutan näiteks 0.7 ja 1 mm-st.Maandusraja jaoks vahel ka 2 mm-st-see jätab juba päris laia riba.Ja ei mingit raudkloriidi läbisööbimist,mida alati ei saa öelda spetspliiatsite kohta.
                Iga loll oskab foorumi otsingut kasutada.
                Mina ei oska,sest mina ei ole loll.

                Comment


                  #23
                  Olen seda juba varemgi välja pakkunud,aga topelt ei kärise:Kasutage valget markerit.Sellel on samasugune paks mögin sees,nagu paranduspliiatsil.Erinevus ainult selles,et paranduspliiatsiga eriti vase peale ei kirjuta-sellel on kuulots.Aga valgel markeril on vildikalaadne ots.Jupp maad odavam on ka,kui need nn.spets tükkplaadipliiatsid.Neid markereid on nutikas osta kohe mitmes mõõdus.Mina kasutan näiteks 0.7 ja 1 mm-st.Maandusraja jaoks vahel ka 2 mm-st-see jätab juba päris laia riba.Ja ei mingit raudkloriidi läbisööbimist,mida alati ei saa öelda spetspliiatsite kohta.
                  Kuule Mogo,mis firma oma see valge marker peaks olema,kama kaks see vist pole???? ???

                  Comment


                    #24
                    Firma kohta eip oska miskit öelda.Küsi hästivarustatud kontoritarvete poest Kindlasti valget markerit,mitte paranduspliiatsit.Ja kontrolli poes,et ots olex vildikalaadne.
                    Iga loll oskab foorumi otsingut kasutada.
                    Mina ei oska,sest mina ei ole loll.

                    Comment


                      #25
                      ega kellegil ei vedele kodus vanadest aegadest trükkplaati.
                      muusika on kuulamiseks

                      Comment


                        #26
                        Kasutan ise ka valget markerit. Võrreldes van kalmaariga on teine asi kohe. Tegin keskkoolis plaatide söövitamise kohta isegi väikese referaadi. Neid võimalusi oli ikka üsna palju. Peaks referaadi üles otsima ja netti riputama, oleks kellelegi kasu ehk. Kuna raudkloriidiga on söövitamine nati aeglane siis kasutan tihtipeale ka teist skeemi. Plastkausi sisse panen vett ja paar supilusikatäit jämedad soola. Plaadi mõlemale küljele panen krokodillid ja keeran toite peale. Toiteplokiks olen võtnud vana vene teleka toitetrahvo ja mähised ümber kerinud. Sekundaarmähiseks kasutasin peaaegu 1mm jämedusega traati. Lisaks paar kondet(neid pole tegelt küll vaja) ja 10A dioodid ka silda pandud. Trahvo kerimisel jätsin mõned otsad välja, et saaks pinget muuta astmeliselt 0-30V ulatuses. Kui täisvõimsuse peal söövitama hakata kuuleb kohe kuidas NaCl ioonid vaske ja samas ka krokodille söövad...asi susiveb täiega 8)
                        Selle toiteplokiga olen "keevitada" ka üritanud ja ürna hästi annab sädet ;D
                        Kui näha et enamus vaske kadunud siis panen raudkloriidi sisse ja paari minuti pärast plaat valmis.

                        Comment


                          #27
                          Mina teen selle trükiplaadijoonise tiba suurema, kui plaat ise on ja siis voldin paberi ääred plaadi alla ja tõmban jupi teipi peale.....väga hästi seisab paigal...
                          Ma ei saa aru, mix on vaja kummiliimiga mäkerdada ???

                          Comment


                            #28
                            Aga printimiseks on ju ka spetskiled, sihuksed kleebitavad.

                            Comment


                              #29
                              ega kellegil ei vedele kodus vanadest aegadest trükkplaati.
                              Trükkplaati võib ju ka poest osta ja praegu tean parimat kohta, kus saab odavalt Kunderi tänaval asuvat Ret tehnik poodi.

                              Selle elekrrokeemilise söövitamisega oleks ma küll ettevaatlik, on palju suurem tõenäosus, et rajad saavad kahjustada kattekihi eemaldumisel. Igatahes niipalju kui mina seda meetodit olen proovinud on asi lõppenud plaadi riknemisega. Rajad peavad olema tehtud väga kindlalt püsiva asjaga. Jääks küll raudkloriidi juurde.
                              ...

                              Comment


                                #30
                                Raudkloriid sakib. TÄIEGA. Selle tõestuseks anna tasuta ära mingist ajast vedeleva tünnitäie (ma ei tea kas on seda 10kg või rohkemgi).
                                Aga kui ei viitsi mäkerdada siis ostke naatriumpersulfaati. SEE ON ODAVAM. nimelt, saab palju kauem kasutada.
                                Kes raudkloriidi tahab see võtku 2 liitrine koka (kolulao ukse avamise tasu ja mingi väike kastiga või käruga auto ning tulge viige minema. Saab ainult kõik korraga.

                                Comment

                                Working...
                                X