Trafo võimsus

[KaruTEC]

Võimu trafo võib päris julgelt paarkümmend prossa aladimensioneerida, kuna maksimumvõimsust pidevalt ei tarbita.

[littleant]

aga nüüd see möks (või lakk) millega trafosi üle valatakse. Sellesama juraka trafo mähis on ka täiesti mingi möga sisse valatud. Kas seda on vaja teha?

[Jyrka]

Originally posted by littleant@Sep 14 2004, 15:09
aga nüüd see möks (või lakk) millega trafosi üle valatakse. Sellesama juraka trafo mähis on ka täiesti mingi möga sisse valatud. Kas seda on vaja teha?

Eks ta mõistlik oleks, tänapäeva keemiaga pole kursis.

[littleant]

aga mida siis vanasti kasutati? Kas peab mingi spets asi olema või leiab ka kodukeemiast midagi? (mingi lakk, värv, EPO, ...)

[urmas78]

Vaakumkamber vajalik. Elektrotehniline lakk oli vanasti. Ja vaakum aitas lakil mähise sisse imbuda, muidu ei lähe ja pole nii hea.

[Padasonic]

Kasutati ka (spets)vaha. Olen isegi trafosid vaha sees keetnud. Puuduseks vaha madal sulamistemperatuur, mistõttu max. temperatuuri järgi arvutatud trafost jookseb see sorinal välja. Vanad ja kobakad laiatarbetrafod paljud (kui mitte enamus) "vahatatud".

[littleant]

Originally posted by Jyrka@Sep 14 2004, 10:11
Kui tahad näiteks 2x500W võimule toidet siis tee neist plekkidest kaks lintvarrassüdamikuga trafot, kummagile kanalile oma 600-700W trafo peaks tulema.

Jyrka, ma ei saa pihta kuda ~900W trafo kaheks jagamisel saad kaks 600-700W. Kui teooria pikk on siis las ta jääb, küll kunagi uurin ise. Aga arvuta mulle ära (palju keerde ja kui jäme traat peab mul olema)


Teine asi:
Paistab, et seda möksi odavalt ei saa. Aga, mis eesmärk sellel lakkimisel/vahatamisel on? Jahutus? Ja kui ma seda ei tee, kuda see siis toite pingele/voolule mõjub? On mul õieti meeles, et trafo undamine on tingitud plekkide vibreerimisest?

[KaruTEC]

Kui kuidagi ilma lakkimata ei saa, siis võib kasta nt. mootorilaki sisse ja kuivatada ahjus. Maksab sulle 150,-. Aga ma ei näe põhjust miks peaks lakkima, kui plekid on korralikult kinni ei tohiks suriseda.
Koduvõimu sa õue kaste kätte seisma vist ei vii.

[littleant]

Abo raamatus oli öeldud, et pooled keerud ühele mähisele, pool teisele. Kumb variant parem on? Ja kas peab sekundaari primaari peale kerima või võib kõrvale kerida?

[Jyrka]

Originally posted by littleant@Sep 15 2004, 14:41


Abo raamatus oli öeldud, et pooled keerud ühele mähisele, pool teisele. Kumb variant parem on? Ja kas peab sekundaari primaari peale kerima või võib kõrvale kerida?

115V võrku kummagile ja 50Vmähis ka kummagile. Ekraani mähise üks kiht
nende vahele, ekraan võib olla ka foolumiring mille ülekatteotsad ei tohi kokku
puutuda, st. ei tohi tekkida lühiskeerdu.
Enamik trafosid sai mähkimise ajal pintsliga BF liimiga äärekeerud ja pikemal
küljel keskelt liimitriip üle tõmmatud, isolatsioon vahele ja järgmine kiht jne.
Kui leiad täpse vaheseina koha ja suudad ühe poole ära kerida siis küll, mina
mähiks võrgu alla, ekraani ja sekundaari.

[littleant]

Tegin ka pildi. B)

Vaata pilti

[Jyrka]

Originally posted by littleant@Sep 20 2004, 12:54
Tegin ka pildi. B)

Vaata pilti

Kuna pilt nurga all siis raske arvata kui pikk mähis on, 80 või 100mm.
Kahe mähisega jahutus parem seetõttu ka kahe trafo koguvõimsus suurem,
pikema mähisega ka nati võimsam.

[radiotehnika35]

2*700 w 2 varrassüdamikuga välja ei taha tulla. Max. mingi 600 saad heal"veelkord" heal juhul kätte, kui enne ei ole teinud.Mul läks ikka algul mitu trafot aia taha ja paarimillisest kartongist südamike lõikumine-vaba nädalavahetus kulub äragi. Lihtne valem peaks olema seegi, et kui näit. võimsustarve oleks:
700w siis ruutjuur700, 26,4575131/0,9*0,8...~24cm2-minu mõõtmistes on veaprotsent olnud selle valemiga arvutades üsna madal. Mantelsüdamikuna, nagu ta algsel kujul on on jah võimsuse koefitsent väiksem.Kõige parem on ses suhtes rõngas(toroid) ja varrassüdamik järgneb topelt varras(mantel) ja kõige mõttetum e. kõige väiksema "kasuteguriga" on E plekkidest südamik.Lakkida võid ka kiht haaval aerosoollakiga-maksab Tevalos mingi ca. 70 raha (200ml). Siis veel-võimu trafo on soovitav veidi üledimensioneerida-+50%-niiet kui mõõdad võimu väljundist testsignaali võimsuseks näiteks 200 w reaalset RMS-i on trafo soovitav valida vähemalt 300w-ne, sest kui muusika kuulamisel esineb järske signaalitaseme tõuse siis, võim ei saa trafost piisavat toitevõimsust ja tekib moonutus, kui sa aga ehitad mingit kontsertvõimu laadset asja siis see pole väga oluline, midagi parandavad ka mõnekümnetuhandese mahtuvusega konded.Niiet aladimensioneerimise kasuks pole eriti mõtet otsustada-korralik heli, korralik toide.
Olen kuulnud võimudest mis on paarikümne W-sed aga toide mitu KW.KUI hindad kvaliteeti.

[KaruTEC]

Need võimud on passiivse vooluallikaga A klassi võimud - Son of Zen nt.
Skeemid on netis.

Üldiselt pole aga trafo lakkimine sisetingimustes kasutamiseks vajalik.

[orav]

Varem lakiti(immutati) suuri trafosid tavalise musta ahjulakiga. Seda vist päris tööstuslikult. Side alaldiruumis olid nad kõik musta möginaga immutatud. Igatahes proovisin ka ise keevitustrafo ja hiljem teiste peal toimib senini. Eelnevalt katsetasin 3kV megeriga, kas isolatsioon ei halvene. Ei halvenenud , paremaks kaa ei saanud. Asi sai alguse sellest , et trafo ei mahtunud vaakumkambrisse. Elektrotehniline lakk on aga nii mürgine , et ei tahtnud käsipidi sees solistada trafot pintsliga määrides.