Trafo võimsus

[littleant]

Kui võimsa trafo saaks sellisest kestast.



nagu näha on kasutusel kaks paari kaarplekke.

Leitud on see vene sõjaväeosast mingi imeasja seest ja oli kasutuses trosselina (ilmselt).

Silvio Klaic'i proge Transformer Calculation andis sellise ristlõike peale 1024W aga seal on E plekkidega trafo arvutus.

(ja kas siis kui ma minigi spetsiaalse soojust juhtiva trafolakiga asja veel üle valaks, saaksin veel max võimsust suurendada?)

[velts]

E plekkide puhul lihsanaks valemik on Ss=1,3*ruutjuur võimsusest P.
Teine valem oleks Ss=700* ruutjuur aPtr/fBdelta, kus a(alfa) on tegur, mis E plekkide puhul on 4,5-5,5 ja lindist trafodel 2-3; Ptr on trafo võimsus W; f primaarpinge sagedus Hz; B voolutihedus Gs; delta-lubatav voolutihedus A/mm2.
Kuni 10W trafodel Gs(6-7)*10kuubis ja A/mm2 vahemikus 3,5-4,0;kasuteg.0,6-0,7
Üle 100 W-stel Gs(10-12)* 10kuubis ja A/mm2 (2,5-3,0); kasutegur 0,9

[Jyrka]

Ilma valemitesse süüvimata arvan oma analoogse südamikuga trafo võimsuseks
270-300W.

[littleant]

270-300W?????
nii vähe?
Aga E-plekkidele andis ju 4x8cm südamiku juures 1024W ja veltsi valemi järgi vaadates peaks lintsüdamiku puhul võimsus veel suurem olema (mida väiksem alfa seda väiksemat südamiku vaja sama võimsuse jaoks)? või panen ma kusagil mööda?

[KaruTEC]

Selle trafo südamiku ristlõige on 2*20mm*40mm ja kui progis selle ristlõike kohta midagi ütleb siis see kehtib, vahet pole et ei ole E plekk. Tegelikult on sellisel trafol isegi veidi parem jahutus.
Jälgi et C pooled ikka kokku lähevad, äkki on sinna mingi õhupilu lihvitud.

[littleant]

ikka 40mm * 80mm

kuna pole 3D joonistaja siis tegingi eest ja küljelt joonise.

Ehk siis kokku on 8 U linti

ühte pidi 20mm + 20mm = 40mm
ja teistpidi 40mm + 40mm = 80mm

[Jyrka]

Originally posted by littleant@Sep 13 2004, 12:40
ikka 40mm * 80mm

kuna pole 3D joonistaja siis tegingi eest ja küljelt joonise.

Ehk siis kokku on 8 U linti

ühte pidi 20mm + 20mm = 40mm
ja teistpidi 40mm + 40mm = 80mm

Siis 550-600W, kui muidugi küttekehaks vaja siis rohkem.

Muide 40x80 ristlõike aktiivpindala on kirjanduse andmetel 28,8 mitte 32 ruutu.

[littleant]

Kas siis see Transformer calculation annab valed andmed? Või on lintsüdamik niipalju kehvem kui E-lehtedest trafo?

[kreeklane]

virtuaaltrahvona võib ta ju tõesti 1000W võimsusega olla,aga sinna peab ju ka traadi peale kerima(tuhande jaoks sinna traati peale ei mahu)üldiselt tarvitati sellist südamiku trahvo TC-40 juures.kasutati näiteks magnetofonis orbita205.vene tähistuses oli TC-40 =jõutrahvo, 40W

[Jyrka]

Originally posted by littleant@Sep 13 2004, 18:25
Kas siis see Transformer calculation annab valed andmed? Või on lintsüdamik niipalju kehvem kui E-lehtedest trafo?

Ei tea mida sa seal arvutasid aga suur soov suuri numbreid näha on välja
lülinud loogilise mõtlemise, seal näites 24 ruuduga saadud 500W, kuidas sa
32 ruuduga 1024W said, vene plekkidel paksem isoleerkiht, seega võimsus
veelgi väiksem, kuskil 450-500W kandis on see trafo.

[littleant]

Kas siin näites mõtled? (sellest 24 ruudust ei saanud aru)


Arvata võib, et sa seda asja paremini jagad, seepärast Jyrka olegi hää mees ja seleta ära millest selline vahe sinu ja teiste tulemustes.

1) See "Transformer calculation" andis 1024W.
2) Vaatasin Lembit Abo "Elektroonika komponendid" (1997 a.) ja seal on ka just lintmantelsüdamik trafo arvutus: S=k*sqrt(P) ehk siis 32=1*sqrt(1024) ning minu südamik ongi 4*8=32cm2. Ja plaatmantelsüdamikul oli k=1,3.

Millepärast sa poole väiksemat numbrit pakud?

[littleant]

Originally posted by kreeklane@Sep 13 2004, 18:29
virtuaaltrahvona võib ta ju tõesti 1000W võimsusega olla,aga sinna peab ju ka traadi peale kerima(tuhande jaoks sinna traati peale ei mahu)üldiselt tarvitati sellist südamiku trahvo TC-40 juures.kasutati näiteks magnetofonis orbita205.vene tähistuses oli TC-40 =jõutrahvo, 40W

Arvutuste järgi mahub traat ilusti peale:


Selgitus:
"keerde reas" = trunc(laius / (traat + eksimus))
kihte = keerde / "keerde reas"
"kihtide kõrgus" = (traat + eksimus) * kihte

eksimus on: igale traadi keerule 1mm vingerdamise ruumi (nii üles kui kõrvale) + isolatsioonipaber peaks olema piisav

trafo mähise paksus võib olla kuni 40mm seega jääb veel ~8mm ettenägematuteks ruumikuludeks

[Jyrka]

Originally posted by littleant@Sep 13 2004, 21:54
Kas siin näites mõtled? (sellest 24 ruudust ei saanud aru)


Arvata võib, et sa seda asja paremini jagad, seepärast Jyrka olegi hää mees ja seleta ära millest selline vahe sinu ja teiste tulemustes.

1) See "Transformer calculation" andis 1024W.
2) Vaatasin Lembit Abo "Elektroonika komponendid" (1997 a.) ja seal on ka just lintmantelsüdamik trafo arvutus: S=k*sqrt(P) ehk siis 32=1*sqrt(1024) ning minu südamik ongi 4*8=32cm2. Ja plaatmantelsüdamikul oli k=1,3.

Millepärast sa poole väiksemat numbrit pakud?

50x48= 24ruutu südamiku pind.

Sorry.
Olgugi, et vene ajal tuli mõnisada trafot mähkida, mähkimispink siiani
kapi otsas, ajasin УШ ja ШЛ plekid segamini, kuna selle U aktiivpind tabeli järgi
7,1 siis 4x7,1=28,4/0,9=31,55x31,55= 995x0,9= 896W(128W erinevus näitab
miks lääne trafod nii tulised on)

Kui tahad näiteks 2x500W võimule toidet siis tee neist plekkidest kaks
lintvarrassüdamikuga trafot, kummagile kanalile oma 600-700W trafo peaks
tulema. Karkasside tegemisele läheb muidugi lisa nädalavahetus.

[littleant]

Eks ta võimu jaoks ole jah. 2x400W RMS ja kummaski õlas on 5A kaitsmed ja pinge on 70V. Trafo väljund pingeks on antud +/-50V.

Eesmärk ongi järgiuurida, mida ise annab teha ja mida kui kalli raha eest osta vaja, et pärast projekt pooleli ei jääks.


Jyrka, see sinu variant on ju päike minu taevas


1) Ainult et ei saa päris hästi aru, mida mõtled karkassi all? Kas see raam, mis plekid kinni tõmbab?
2) Ja kas lintvarrassüdamikuga trafo on see millel kaks eraldi mähist on U-de
kokkusaamiskohas?
3) Ning kas mitte lihtsam poleks teha nii, et kummalgi trafol üks 50V sekundaar ja pärast ühendaks trafode ühe otsa maaks?

[Jyrka]

Originally posted by littleant@Sep 14 2004, 13:40

1) Ainult et ei saa päris hästi aru, mida mõtled karkassi all? Kas see raam, mis plekid kinni tõmbab?
2) Ja kas lintvarrassüdamikuga trafo on see millel kaks eraldi mähist on U-de
kokkusaamiskohas?
3) Ning kas mitte lihtsam poleks teha nii, et kummalgi trafol üks 50V sekundaar ja pärast ühendaks trafode ühe otsa maaks?

Karkass on alus mille peale mähised tulevad, neid tuleb siis viis teha, esimene
läheb aia taha.
2) täpselt see.
3)see oleks hädavariant, kui oled nii suure projekti ette võtnud siis võiksid vähemalt toite viimase peal teha.