Jootekolb ja jootmine

[TanelValdna]

Kolmas käsi ilusti olemas aga peaks miskit tollele külge leituama, et komponente kinni ka hoiaks... hetkel vaid väikesed kroustangid, mis plaati hoiavad, kuid pole hullu jalgu saab ju alati painutada. Katsetasin sinu toodud näidet seal uudiskirjast ja täitsa mõnus. Tsipa küll harjumatu, kuid hakkama saab. Eks näis hangin uue kolvi otsa ja purgi tip activator kraami ka Kui ei aita ning traadiga mässamine siibrisse viskab tuleb vast uue kolvi poole vaadata või siis ise vasest ots treida, mis küll tsipa kahtlane tegevus.

[fre]

Korraliku jooteühenduse eelduseks on ikkagi ühendatavate pindade puhtus. Muidu joodis ei ühine metalliga. Oksiidist puhastatud pind oksüdeerub kuumutamisel õhuhapniku toimel otsekohe uuesti.Takistamaks hapniku ligipääsu jootekohale kasutataksegi räbustit (elektroonika töödel põhiliselt kampolit). Sellisest teadmisest lähtuvalt peaks alati olema kampoli kogus. Parem rohkem kui et puudu jääb, üleliigne on hiljem lihtsalt eemaldatav.
On ka räbusteid, mis reageerivad oksiididega ja isegi metallidega (tüüpiline selle liigi esindaja on saltser ehk tsinkkloriidi lahus), osa jootepastasid on ka sellised. Nende kasutamisse suhtun väga skeptiliselt. Keemiline reaktsioon jätkub vaikselt ja hiljemalt mõne aasta pärast on selline ühenduskoht riknenud.

[kreeklane]

arvamusi on seinast seina.paistab, et see tuleb sellest, et räägime eri asjadest-pisikesest mikroskeemist kuni tsinkämbriteni.kõigepealt peaks igaüks otsustama,et missuguste tööde tegemiseks ta kolbi osta tahab.see on väga oluline.laiatarbekolbiks sobib 40w, millel on 5-10mm otsik.sellise kolbiga saab peaaegu kõik kodused tarvidused rahuldada.kes armastab peenemas elektroonikas nokitseda,sellele soovitaks 25w kolbi millel on 1-2 mm otsik.halba ei tee, kui kuskil sahtlinurgas oleks üks 100w elevandijalg.
NB!see jutt käib kõik hobikorras tegelejatele.meistrid peavad ise oma töö järgi otsustama mis kolb ja mis otsik kuskil tarvitada.
räbustitest ei maksaks saltserit tarvitada.ega keelata ei saa, aga omale tüli teete rohkem. saltser tuleb pärast hästi hoolikalt maha pesta.käepärasemaks vedelaks räbustiks on piirituses lahustatud kampol.
nüüd veel soovitus kuidas hinnata oma tinutamisoskust.võtke mingi vana trükiplaat 14. jalalise mikroskeemiga ja proovige seda mikroskeemi vahetada(maha võtta, ja uuesti tagasi joota).kui peale seda vahetamist pole hooletu pilguga vaatamisel erinevust näha, siis on hinne viis.kes aga mõne trükiraja ära lõhkus see seisku natuke nurgas ja häbenegu, ning siis uuesti harjutama.kes plaadi kampoliga ära mäkerdab, sellele kolm pika miinusega.

[fre]

Aga ainult harjutamine teeb meistriks. Selle juures on minu meelest oluline, et oma töö kvaliteeti peab harjuma ka enesekriitiliselt suhtuma ja iga järgmine kord üritama paremini teha. Kui rahulduda saavutatuga, jääb areng seisma...

[Miilits]

aga selle kohta et keegi kurtis siin et kolb kuumutab tina liiga ära..saab ju teha vahel kolvi pingeregulaatori millega temperatuuri saab reguleerida see väga lihtne systeem ja toimib suht hästi aga ei tea kui palju sellest ka reaalselt jootmisel kasu on..

[vtl]

Originally posted by kreeklane@Sep 26 2004, 18:04
nüüd veel soovitus kuidas hinnata oma tinutamisoskust.võtke mingi vana trükiplaat 14. jalalise mikroskeemiga ja proovige seda mikroskeemi vahetada(maha võtta, ja uuesti tagasi joota).kui peale seda vahetamist pole hooletu pilguga vaatamisel erinevust näha, siis on hinne viis.
[...]
kes plaadi kampoliga ära mäkerdab, sellele kolm pika miinusega.

oot-oot, mis selles kampoliga mäkerdamises siis paha on? selle pesed ju pärast jootmist maha, jootekoht jääb sile ja läikiv ning originaaliga ei ole mingit vahet.
pigem jääb see jootekoht konarlik ja kare, kus kampoliga on kokku hoitud.

ülalviidatud sõnavõttudest on igalt poolt läbi käinud, et parem rohkem kui vähem, takistab jootekohta jootmise ajal oksüdeerumise eest ja paneb tina ühtlaselt "voolama"

[Padasonic]

Kreeklane pani asja paika! Nii see ongi - ega kolb ei jooda, maksku palju tahes. Ikka tuleb kõvasti harjutada, enne kui tina läheb sinna, kuhu vaja ja plaati ära ei riku.
Kui on regulaatorita kolb siis soovitan soojalt võimsusregulaator vahele panna - jooted jäävad ilusamad ning kolb ja selle otsik kestavad tunduvalt kauem. Neid skeeme on kõik kohad täis ja igaüks saab omale sobiva valida. Pisikese kivi puhul keerad siis võimsust maha ja suurema detaili jootmisel jälle juurde. Pole veel sellist kolbi näinudki, mis kogu aeg täisvõimsusel uhades otsikuid ei põletaks.
Räbustina kasutan kampoli piirituslahust ja plaadi pesen pärast piiritusega üle. Ega see kampol ka midagi hullu ei tee, kui plaadile jääb, lihtsalt au ei luba sellist käkki välja anda. Vahel võib selle kampoli sisse jääda mõni tinapiisk või juhtmekiu jupike. Ja kui see siis plaadi soojenedes midagi ära lühistab, võib asi kulukaks minna. Vaadake tänapäevaseid trükkplaate - jupid käivad sellisel temperatuuril, et plaat pruun. Kampol hakkab seal kähku sulama.

[felch]

Sisemise termoregulaatoriga kolbide kohta tahaks paha sõna sekka öelda: vähemasti see, mida kasutasin, rändas kenasti /dev/null/ kus on selliste tükkide koht. Ta põles meeletult kiiresti, kuumenes üle ja kõrvetas kätt (hoidsin ikka õigest kohast küll ). Võimalik et kõik ei ole sellised, too kah esimese nädala jooksul ei olnud...
No ja toitejuhe oli ka paras aiakastmise voolik...
Käki valmistaja firmat ei mäleta enam, võis olla "W" tähega algav küll.

[KaruTEC]

Kolbidega on lihtne:
Velleman - no komments
Weller - hea, mul on 3 Welleri tumepunase sabaga kolbi, töötavad aastaid
Welleri jootejaam - veel parem, aga maksab raha 2 kilo ja üles. Samas on see ühekordne investeering.

Jootekvaliteet sõltub puhtusest (selle saavutamine on üllatavalt lihtne) ja tina ÕIGEST temperatuurist. +-10 kraadi piires. Kui on liiga kuum või külm, siis hakkab tina "venima", pindpinevus ei tööta. Piisab täiesti tina enda kampolist, muidugi sõltub tinast - ise eelistan Multicore toodangut, sinule soovitaks läbimõõtu 0.7 - 1.0 mm. Sulam 60/40, veel parem on 62/36/2, kusjuures see 2 on hõbe. Aga noh hind on kõrgem ja vahet tunneb ainult peenikeste juppide puhul. Pliivaba ei soovitaks, tahab kõrgemat temperatuuri ja on kallim. Samas on pliivaba väga hea selliste ühenduste tegemiseks, mis lähevad väga tuliseks - nt. võimsustakistite jalad.
Õige tehnika on see, kui kolviotsaga kuumutad pinda ja tina paned pinna vastu. Kui on "kolme käe" jootmine, siis kasuta neutraalset jootevedelikku, pintseldad õrnalt üle ja lased käia. Happelisi pastasid ja vedelikke ära kasuta. Kampol on vana kooli värk, kes kasutavad las kasutavad aga praegu pole sellel mingit pointi - uued tinad on lihtsalt piisavalt head. Minul ei ole 5 aasta jooksul kordagi kampolit vaja läinud.
Väga hea asi on flux-lakk, küsi tevalost. Sellega lakid uue ja karukeelega lihvitud plaadi kohe peale jooksva veega loputamist üle. Siis on aega tinutada. Muidu kipuvad värskelt lihvitud plaadid väga kiiresti oksüdeeruma (tundide küsimus).
Puhastamiseks sobib piiritus, aga puhast ei ole eriti saada, seega tehniline (vaata värvipoodidesse).

Ma olen varem ka paar korda kirjutanud trükkplaatide valmistamise ja puhastamise teemal, otsi foorumist.

[TanelValdna]

Suve algul sai ostetud 1kg rull 60/40 ja 2% Flux. 1mm. Täiesti rahul sellega, kuid eks welleri kolb tuleb ära muretseda ning Flux lakki uudistasin just eile :P Eks täna läheb tevalosse, kui oma tellitud jupid ikka kohale jõuavd tänaseks. punase sabaga kolbide all mõtled 82-490-xx ja 82-491-xx kolbe?

[kreeklane]

üks asi jäi veel ütlemata.pole tähtis, mis vörvi kolvi saba on, ega me sellega tüdrukute ees uhkeldama lähe.palju tähtsam on see, missugusele temperatuurile on kolb arvestatud. et pärast ei oleks piinavalt valus, kui tina kolvi otsal sulada ei taha, või kolb nii kuumaks läheb, et ainult kaugelt vaatamist kannatab.eriti käib see jutt Welleri kohta, sest seal on valik väga suur. enne ostmist, eriti kui tegu on kallima kolbiga, tuleb see asi endale selgeks teha.
kolvi otsa hooldusest.kellel veel ei ole, see ostku kindlasti ilus kollane svamm kolviotsa puhastamiseks.mida puhtam on kolviots, seda kauem ta vastu peab.siit on ka pärit mu vastumeelsus liigse kampoli vastu.kui kampoli on liiga palju, siis ta lihtsalt põleb kolviotsal, ja rikub seda.

[R.I.P]

Vaadake korra seda jootejaama, mina olen igatahes rahul (tevalo kood 612-059)
Weller WHS 40. Kui on tähtis kolvi täpne temperatuur, siis tuleb 500 eeq rohkem välja käia. Enne seda ostsin ma omale suures ihnsuses 48W HQ-SOLDER/20 jootejaama, mis pidas vastu täpselt 10 tundi tööaega (ei soovita eriti, kolvialuse kokkupanekul tuli plekki painutada, otsik kippus oksüdeeruma, kolvi juhe oli liiga jäme ja mittepainduv, soojenemine töötemperatuurile võttis kaua aega ja pealegi ei meeldinud ka disain aga see on tööriista juures kõrvaline asi). :angry:

[TanelValdna]

Leidsin garaaži nukast 100W 180W ja 300W kirved. Nendega peaks skeeme jootma. Siis üks panemine... muidu krt jookse nonde jalgade vahet... Egas midagi täna Tevalosse juppide järele ja ehk tuleb koos mõne kolviga tagasi...

[KaruTEC]

KOLB SPI-27 25W WELLER 56402199

sobiks sulle hästi

[ttr]

Tinaks soovitaks INTERFLUXI kaupa- kasutusel profi elektroonikatööstuses. Weller 5 pluss kui on jaam. Võib kasutada veebaasil IF FLUX - i puhas kraam ei jäta sodi plaadile. Jootetehnikast ei hakka pikalt arutama kuna eks igaüks teab ise mis võtteid kasutab. Aga mainin ühte- kuumutamine jootmise juures on see, et oksiid eemaldada ning jootevedelik, pasta või midagi iganese eesmärk on tekitada keemiline rekatsioon tina haakumisega joodetava pinna suhtes.