Jootekolb ja jootmine

[TanelValdna]

Hankisin endale Weller WHS 40 jootejaama ning väga rahul sellega. Samuti sain ka võrgutoidet nosiva kolvi Velleman VTS25N korda õigemini tema otsa tänu welleri Tip Activator'ile.

[eq]

Originally posted by Miilits@Sep 26 2004, 21:30
aga selle kohta et keegi kurtis siin et kolb kuumutab tina liiga ära..saab ju teha vahel kolvi pingeregulaatori millega temperatuuri saab reguleerida see väga lihtne systeem ja toimib suht hästi aga ei tea kui palju sellest ka reaalselt jootmisel kasu on..

mina kurtsin.
sellega sedasi, et tinutad siis ei jää ilusad, "läikivad" ühendused. sihuksed tumedad, tuhmid kuigi, ega mul kõige parem tina ka pole

kas keegi SELLE kohta oskab mingeid kommentaare anda?

[velx]

Kuna siin suurte kogemustega jootjad koos siis küsiksin missugust räbustit oleks kõige parem kasutada. Siiamaani olen ise kasutanud kampolit ja vahetevahel ka saltserit aga ehk on mingisuguseid alternatiive ka. Jama ju selles ,et kampoliga ei jää joode nii ilus kui saltseriga aga saltser jällegi söövitab.

[raivo]

räbusteid on väga erineva hinnaga, kasuta just sellist, mida rahakott antud otstarbeks välja veab. väga peenikeste asjade jaoks kasutan Microbondi jootepastat, saadav Elmatikust, aint et 10gr tuub maksab 250.- . Samas, kulu on minimaalne, joode tuleb kvaliteetne ja pole mingi kunst näiteks 0,625mm jalgade sammuga mikroskeeme joota.
kampolit on väga raske maha pesta, kipub valge sade jääma, pigem siis odavamaid vene või poola vedelikke kasutada. ka welleril mingi pasta 20gr tabletikujulises potsikus saada.
saltserit ja 90-ail eestis toodetud jootevedelikku ei soovita elektroonikasse, on juhtunud, et vedelik imbub trükkplaadi klaaskiudude vahele ja rajad hakkavad lekkima, välja pesta sealt juba võimatu.

[felch]

Kuna siin keegi hankis WHS 40-e, tahaks küsida, mis küljest ta end näitab? Kuidas juhe (jäik), kuidas kolvi otsik (kui ruttu põleb) jne. Tahtsin ise teha samale jaamale sellise täiustuse. Kas tundub, et asi on vajalik või hoopis sama kasulik nagu sinised LEDid arvuti ventilaatori küljes...

[TanelValdna]

Juhe pole kohe kindlasti jäik... Eks otsiktue põlemist ole näha... Nagu ubatud ennemgi annan teada, mis imeteod sellega juhtuvad... Räägid oma kogemustest või toetud teistele tahaks väga teada Ja kui hakkavad läbi põlema mul need otsad eks näis, mis saab...

[felch]

Mõtlesin endale ka sellist imetükki osta ja viidatud skeem sisse ehitada. Muide, 1 viga skeemis on, 7805 sisend/väljund vahetuses. Sry Tänud Fre-le vihje eest.

Minu mõte oli teha digijuhtimsega kolb koos kõigi sellega kaasnevate lisamugavustega. Mida arvate (regulaator on jaamas ju tegelikult olemas)?

[fre]

Mõte on huvitav, miks mitte ise teha. Olen seni kasutanud kolvi võimsuse käsitsi reguleerimist, seepärast ehk ei oska automaatikat veel hinnata. Miskit võiks mõelda ka temperatuuri vähendamisest pikemate pauside ajal, kas kuidagi automatiseerida või teha seda ikka käsitsi...

[felch]

Automaatne unne suikumine on skeemis olemas. On 2 reziimi: X aja möödudes võetakse võimsus 1/2-le ja veel x aja möödudes lülitatakse välja. pingestamisel taastatakse viimane etteantud võimsus.
On ehk veel ideid mida jaam teha võiks?
Kood hakkab juba kuhugi jõudma- 2 juhtmega I/O töötab ja temperatuuri näit jookseb. Kalibreerimine tuleks kuidagi teha...
Skeemi täiustades saaks ka 220V tavalise kolvi juhtimise organiseerida. Nimelt sõltub ju vasktraadi takistus ka temp-st. Tipi füüsika praksi tegin kunagi on isegi vastava töö selle demoks. Kolvi tarbitav võinsus sõltub samuti temp-st. Täpsus võib olla vilets. Aga see-eest ei pea omama termoanduriga kallist Wellerit...

[Padasonic]

Tundub hää asi olema. Kas see just nii peen riist peab olema - maitseasi. Mina reguleerin samuti käsitsi, kuigi mul on eriti peente tööde jaoks ka üks vene "profikolb" - 48V ja 2 kraadi täpsust, kui kirja uskuda. Pikemate pauside korral jootmises keeran siis võimsuse maha, nii et tina vaevalt pudruks hakkab minema ja kui jälle vaja, siis juurde. Paarkümmend sekundit, mis soojenemisele kulub, ei tapa. Kunagi sai proovitud ka sellist varianti, et kolvialusel oli mikrolüliti, mida siis kolvi raskus väikese kangisüsteemiga lülitas. Panid kolvi alusele - ca 50% võimsust (reguleeritav), hakkasid jootma - teisest potekast seatav võimsus. Paraku sai see kolimise käigus õnnetult otsa ja uut pole aega olnud teha. Siis sai proovitud veel sensorlülitiga varianti aga see ei meeldinud - kartis igasugu häireid ja kui need maha surusid, siis jäi liiga tuim. 50/100Hz ribafilter oleks seal mõttetu vaev olnud.
Minu meelest parim regulaator on tegelikult programmeeritava jaguri ja lülitiga. 10 võimsust (10% - 100%). Neid skeeme on mitmeid. Põhjus ka lihtne - tavaline türistor/sümistorregulaator tekitab raadiohäireid. Hakka siis nende filtritega jamama ja päris vaikseks ikka ei saa. Tinglikult võiks samasse kategooriasse lugeda ka Wellerid ja muud sellised regulaatoriga kolvid. Niipalju, kui mina neid näinud olen, klõpsib regulaator neis kolbi sisse-välja vastavalt temperatuurile. Võimalik, et on ka muid variante. Pole neid temperatuurinäiduga kolbe väga põhjalikult uurinud.

[felch]

Originally posted by Padasonic@Sep 28 2004, 00:11
Minu meelest parim regulaator on tegelikult programmeeritava jaguri ja lülitiga. 10 võimsust (10% - 100%).

Nii ma tahtsingi 220V kolbi juhtida. Lülitaks pinge nulli läbimise hetkel, selleks PIC-il sisend ZeroX.
Kolvi alusel vedelemise sensorix planeerisin herkonit+magnetit. Mitte eriti elegantne paraku...

[fre]

Kuitahes intelligentne kolb ei suuda ikkagi inimese mõtteid ette ära arvata, et näiteks kui palju mingi erineva suurusega jootekoht soojust ära võtab jms., otsa soojusmahtuvusele peab oma osa jääma, mis selle kompenseerib. Kui täpne peaks praktikas üldse kolvi otsa tº töötamise ajal olema? Kas selle hoidmisel proportsioonjuhtimist ka vaja läheks? Et kui skeem avastab järsu temperatuurilanguse, annaks koheselt "suurema koguse" korraks lisaks jms.?

[Padasonic]

Vabandust, ei uurinud skeemi piisavalt põhjalikult. Paar küsimust tekkis küll. Kas andurite otste vahel on siis herkon? Ja miks neid 2 on? Teine teisele kolvile või 1 siis koos, kui kolb alusel ja teine siis, kui aluselt tõstetud. Ja mis seal menüüs on?
Momendil ühtegi sobivat koibadega LCD-d ei vedele ja elastomeeriga ei viitsi jamada. Seega, kui ma seda peaks tegema hakkama, panen hoopis LED-indikaatorid - neid vanast ajast vedeleb. Ainult puhvri peab vahele panema - 4049 väljundid nati nõrgukesed. Termoanduri kolvi sisse aretamisega on ka probleeme. Peab natuke seedima seda asja - omal ajal sai liiga palju vene kolbe varutud.
Herkoni eeliseks muidugi see, et sodi ei lähe sisse ja lülitusi kannatab ka tunduvalt rohkem.
Vana vändaga (10 - positsioonilise lülitiga) regulaator on küll alles aga kuna see on 220V - le ja skeem toitub läbi takkide ning praegu on mul regulaatorita kolvid 12V ja 42V, siis oleks mõttekam päris uus teha. Vana sisse trafo ei mahu ja kaubanduslik välimus kannataks. Äkki võtangi asja käsile...

[fre]

Seal on standartne kontrolleriga LCD, niisama lihtsalt LED-idega ei asenda kui sama skeemi kasutada. Vihjeks üks link ka:
http://www.sprut.de/electronic/lcd/index.htm

[Padasonic]

Pagan, nii ongi! Liiga hiline kellaaeg vist skeemide uurimiseks... Üks kontrolleritega LCD vedeleb ka aga see on pärit värviliselt koopiamasinalt ega sobi kohe mitte. Seega peab kõigepealt vanad kolvid lõpuni kulutama, sest neil praegu primaarmähisel 11-positsiooniline lüliti, mis tegelikult kõige lollikindlam lahendus.