Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Mida teha samm-mootoritega? (Oli: nõu!!)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Joonistasin järjekordselt uue plotteri.

    Päris suur kolakas tuli.
    Sinised pulgad on keermelatid, ei viitsinud lihtsalt keeret enam joonistada.
    "Võllid", mille peal plaat jookseb, on vanadest maatriks printeritest.



    Ülejäänud pildid on siin:
    Plotter

    Need puksid, mis võlli peal jooksevad, on veidi kulunud, loksuvad vähe. Mul tuleb kohe pähe, et need on messingist, võibolla ajan täiesti jama. Igaljuhul, kas uusi selliseid kusagilt osta ka saab?

    Comment


      #17
      Kahtlen, et kohe täpselt sellises mõõdus pukse kuskil poes saada on, aga... kindlasti on võimalik kuskil teha lasta neid pukse.

      Comment


        #18
        Originally posted by urmo@Oct 5 2004, 12:21
        Areta vanale seinakellale (millel vedru ja muu värk tuksis) uus süda - sekundiseierit tuleb edasi ajada 1RPM (1 pööre minutis) ja ongi uus projekt !
        Niipalju kui mina olen stepperitega kokku puutunud, on kõigil samm nii nõmeda nurgaga, et sammude arv kohe kuidagi ei jagu 60ga.

        Comment


          #19
          Kas selles cnc masina softi ka meie oludes kasutada annab? Keermed seal ju tollides arvutatud ja stepperi pöördenurk sammukohta ka erinev. Kiskusin huvipärast vana scanneri lahti ja liitsin sellele vana paljundusmasina liuglati. X ja Y telg täiesti viisakalt olemas nüüd
          "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

          Comment


            #20
            Originally posted by kpihus@Oct 7 2004, 07:35
            Niipalju kui mina olen stepperitega kokku puutunud, on kõigil samm nii nõmeda nurgaga, et sammude arv kohe kuidagi ei jagu 60ga.
            A seda vingem tuleb, kui näiteks seier hüppab edasi nt. 1,5 sek. siis ootab väheke ja iga paari hüppe järel teeb jälle mingi jura
            Tegelt ma ei tea ise ka, palju nad edasi kerivad ühe sammuga. 1 sekundi jaoks oleks vist vaja 6 kraadi pöörata.
            Head susserdamist !

            Comment


              #21
              Mul kapis vedelevad stepperid, mille üks samm on 7,5 kraadi.

              Comment


                #22
                Ma annan paar soovitust:

                Technologien zur Fertigung von Leiterplatten-Prototypen, Mikromaterialbearbeitung mit dem Laser, LIDE Glass Processing, 3D-MIDs und Laser Kunstoffschweißen.


                1. Liigutage parem puurpead. Inerts on väiksem ja saate parema kiiruse/täpsuse.
                2. Trükkplaat kinnitage kahe puksiga otsest ja servadest teibiga
                3. Trükkplaadi alla tihedast papist ~2mm leht puuraluseks
                4. Tööstuslikud "päris" veokruvid on liiga kallid, neid ei raatsi niikuinii osta:
                kasutage _roostevaba_ A2 või A4 keermelatti ning roostevabasid mutreid. Ei ole oluliselt kallimad, kuid on kõvasti kulumiskindlamad. Ühe mutri asemel peab kasutama kahte, et vähendada lõtku. Saate aru küll kui kaks mutrit keermelati peale panete
                5. Tehke mutri juurde riide või vildilapakast õlitusjupp, kapillaarse põhimõttega. Õliks sobiks mingi silikooni baasil või teflon, ei määri nii hullusti.
                6. Kasutage veomootori ja võlli vahel elastset sidurit. Kui muud ei ole siis kasvõi kummitoru.
                7. Tagasiside võtke veovõllilt (loomulikult)
                8. Liikuv kelk tehke2 või 3 korda tummisemast materjalist, kui alguses planeerisite. Liimitud vineer ei olegi paha mõte - eraldi väljalõigatud kihte liimides saab teha keerulise kujuga ja väga jäiga detaili.
                9. Puurimiseks ja plaadi freesimiseks pole vaja Z telge sujuvalt liigutada, piisab solenoidist ja vedrust - survejõud saab vajadusel reguleerida solenoidi vooluga.
                10. Tolmu ärastamiseks PEAB kasutama tolmuimejat. Isegi tavaline kodutolmuimeja sobib. Tolmu ärastamine toimub torust, mis on ümber puurpea. Vaadaka LPKFi pea konstruktsiooni, see ei ole keeruline.
                11. Võlli peal jooksvad puksid ei peaks olema messingist, sobiksid teflonist või igildurist puksid. Igildurist IGUSe pukse saab RS kataloogist (A-Kaabel) ja need ei ole sugugi kallid. Metallpuksid on kindlasti kallimad ja ei sobi sinna eriti.
                12. Freesid on krdi kallid, neid te osta ei raatsi (250+ krooni tükk). Kerjake pcb tehasest vanu puure või väljalõikefreese ning käiake nagu näidatud veebilehel (cryolit). Puurid ei pruugi toorikuks sobida, sest on vahel bimetallist. Väljalõikefreesid peaksid sobima (saba värvus peab olema tume, hall, mitte hõbedane)

                Rohkem ei jaksa kirjutada.

                Comment


                  #23
                  Originally posted by KaruTEC@Oct 7 2004, 21:39
                  Ma annan paar soovitust:


                  Head soovitused!

                  Paljud asjad ei tulnud mul enne pähegi.
                  Muide mul oli plaanis freesid teha just puuridest:




                  Pärit on nad stagnaajast, tehtud Leedus. Mõeldud just skeemplaatide aukude puurimiseks. Aga see varjant jääb nüüd vist ära siis?

                  PS!

                  KaruTEC, sa vist sealt: http://proto.volta.ee/
                  Kuidas teie masina puuril nii kiired pöörded saadakse, kas on mingi ülikiire mootor, või on ülekanne vahel?

                  Comment


                    #24
                    Puurid ikka ei sobi, enamus on bimetall. Mine kraabi Brandneri või Kamitra ukse taga, neil peaks olema kulunud väljalõikefreese mille väärtus null. Freesid on üleni volframkarbiidterasest. Puuride on suuremas osas HSS-ist.

                    Ülekannet ei ole, see ei ole mõeldav selliste pööretega. Mootor on 3faasiline, 2000 Hz. Mootori hind on ~30000 krooni.

                    Comment


                      #25
                      Mootoritest sobiks kasutada vene sõjaväe tarbeks valmistatud korralikud alalisvoolu mootorid mida oli mähiste ühendamisega võimalik nii käima panna et pöörded tublisti üle 10 tuhande tõusid.
                      "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

                      Comment


                        #26
                        Originally posted by jakim@Oct 8 2004, 16:31
                        Mootoritest sobiks kasutada vene sõjaväe tarbeks valmistatud korralikud alalisvoolu mootorid mida oli mähiste ühendamisega võimalik nii käima panna et pöörded tublisti üle 10 tuhande tõusid.
                        Räägi täpsemalt.

                        Millised mootorid, mille küljest neid leida võib?

                        Comment


                          #27
                          Tartus raadil oli omal ajal neid mootoreid ikka küllalt-veel praegugi olen poodides järelkaja näinud. omalgi peaks mõned olema. Tuleb välja otsida.Teine huvitavam varjant oleks teha pöörlev värk suruõhuga töötav, aga läheks vist nats kalliks, ise töötasin tehases kus selliseid asju kunagi toodeti-olid andnud pöördeid paarsada tuhat-meeletu reaktiivmootorit meenutava lärmi saatel-omad kogenused!Tehases oli kohe spetsiaalselt nende seadmete jaoks masinad häälestatud, üks isend oli juppideks-selle sain huvi pärast lahti võtta,päris huvitava ülesehitusega, kõige keerulisem detail vast turbiiniratas ise-kehvapoolne seda freesida ilma spets freeside ja pinkide häälestuseta-CNC-ga suht lihtne aga siin...saba kinni, nokk lahti.A jah vene armee mootorid peaks sobima küll.Freesidest ja puuridest peaks olema kasutatavad ka hambaarsti vastavad riistad kuigi ka need on soolase hinnaga.Ja siis töölaua liigutamiseks oleks hea kasutada ruutkeermega latti, sellist pidi mingis tööriistapoes leiduma, rääkija ise kahjuks ei mäletanud, kus täpselt.Ise vist lasen selle valmis teha, kui vanad tutvused veel midagi maksavad... .Tavaline keermest. latt jääb mu meelest veidi ebatäpseks-loks on ikka olemas ja mutrina tuleks kindlalt kasutada rv.-d, nagu eelpool. neid on poodides saada igasuguseid, ise olen näinud näit M4-ja pikkusega 100mm-enamgi kui piisav. Tagasi ehituse juurde.... .
                          -superradical-

                          Comment


                            #28
                            Õhuturbiini soovitan ära unustada, sellist õhuallikat pole kodus võtta ja nüüd rääkida pool-põlveotsas 100000rpm turbiini ehitamisest - noh unistada ju võib. Lihtne lahendus puurimiseks - kasutage Dremelit, kõik on ju olemas. Hambaarstipuurid unustage ära, korralikke trükkplaadipuure saab paarikümne krooniga Nylundist.
                            Keermelatt - M4 on KINDLASTI liiga peenike. M8 on miinimum. On vaja stabiilsust.

                            Comment


                              #29
                              No täpselt selline tunne jääb, et kui kord oled mingil teemal vaielnud siis mõne venna mõtteviisi kohalt peab vaidlema ka edaspidi-kas ma väitsin, et PEAB olema õhuturbiin ja kindlasti PÕLVEOTSAS tehtud? JA M4 tõin ma ka näiteks-kui on soovi siis osta kasvõi M40 v. suurem-peaks saada olema küll. Isegi EhituseABC-st saab nihukesi asju-aga okey kui vihavaen siis surmani.Kuigi siin peaks olema foorum,abivajajate abistamiseks.
                              -superradical-

                              Comment


                                #30
                                Mida sa karjud?

                                >> Kuigi siin peaks olema foorum,abivajajate abistamiseks.

                                Mida mina teen ? Kui ma soovitan inimesele õiget asja kas see ei ole abistamine ?

                                Mis mul õhuturbiini vastu ? Antud rakenduses ei ole see lihtsalt kohane, kodus ei ole reeglina võimast kompressorit ja turbiinist väljuv kerge õlivinega õhk ei sobi tuppa ja trükkplaatidele. Samuti on pöörded oluliselt ebastabiilsemad.
                                Kui me räägime hetkel pcb-freesist siis räägime pcb-freesist. Mitte ei kirjuta blaablaa segumasin ja puulõhkuja ja kollane paber.

                                Comment

                                Working...
                                X