Paigalduskaabli/toitekaabli häirete filtreerimisomadus?

[urmas78]

Kuskohas oli see 1,4V DC pinge ja kuidas see saab pika juhtme korral väheneda, millest me hetkel räägime? Vabandust kui ma liiga tehniliseks juttu tahan ajada aga häireid ei saa üldsõnastuses mõõta, ikka mille suhtes, mis sagedus. DC ja häirefilter ei klapi kokku.

[stosoorok]

Veix7 mõõtis selle oma TV toitepesast. Huvipärast mõõtsin omal kilbis 20...25mV DC. Lisasin 25m pikendusjuhtme, kus see näit kukkus 9mV DC peale. Mõõdetud Fluke TrueRMS multimeetriga faasi ja neutraali vahelt ilma madalpääsfiltrita.

Ma ei ole ei elektri- ega elektroonika insener, selleks uuringi siit, äkki keegi on ja seletaks lühidalt. Asi algas toroid trafo urisemisest, mis kuulda 1-2m kauguselt vaikses toas. 25m pikendusjuhtme otsas on undamine olematu, aga kuuldav, kui kõrv vastu panna.

Ma ei tahaks seda arutelu ajada "vaimuhaiguse" vms luulude kategooriasse, aga helis on samuti selgelt kuuldav vahe, kas toide tuleb "seinast" kus mitmeid teisigi pesasid üle majapidamise või 25m pikendusjuhtmest otse kilbist, et kuidas see saab võimalik olla. Loogika ütleb, et mingid "häired" toitepinges, mis sumbuvad kaablis?

[urmas78]

Selge. See on pigem potensiaalide ühtlustamise probleem. See ei ole häire mida saab filtriga eemaldad. Samas on selle jaoks olemas karbike mis käib antennipistikule vahele ja ühendab maanduse antennist lahti. Suurtes võrkudes on seda ground-loop probleeme väga palju, enamasti hakatakse seda probleemi "filtritega" lahendama, aga see ei toimi. Tuleb lahendada probleemi allikas, selleks on antud juhul suur võrk ja kuskil kaugel seadmes tekkiv pinge, pikk kaabel ei saa seda pinget ära maandada või pole üldse maandusjuhet antenni külge ühendatud. Sams on ka oluline palju on vool antennikaablis kui see siiski seadmega ühendada.

Hea kui me eristaks võrguhäire ja ground-loop häire, need tekivad erinevate probleemide tõttu ja lahendatakse erinevalt. Näiteks säästulamp ei saa antennikaablisse alalispinget tekitada, küll aga saab toitekaablisse mingi kõrgsagedusjura tekitada.

EDIT: Vabandust täitsa valesti sain aru. Tundub et mõõdeti siis AC toite pealt DC pinget, aga kas see siis ka probleem on ei saa aru. Vabandust.

[stosoorok]

Oot mis antennist ja antennikaablist sa räägid? Palun selgita, meil ei ole antennikaableid, mõtled HDMI või CAT6 kaablit?

edit: ground loop urin tekib kõlaris, ma räägin toroid trafo urinast.

[tcumen]

Kas seda toitepinget ossiga ei saaks uurida?

[stosoorok]

Pole paha mõte, mul on mingi ürgvana oss olemas küll, aga pole vist komponente madalpääsfiltri tegemiseks, et oss maha ei põleks. Läbi trafo pole vist mõtet uurida, siis enamus juba "filtreeritud".

[moi]

Kui jutt ikka kindalt alalispingest käib, siis see 10-15 mV DC pinget võib ära kaduda ka lihtsalt pikendusjuhtme takistuses, ilma et mingit sisulist vahelduvoolu filtreerimise võimet sellel juhtmel oleks.

[Svago]

Enamus tänapäeva seadmeid saab oma toite impulsstoiteplokist – siis pole väike alalispinge haruldane. Trafo primaarmähist läbivad 2 paralleelset voolu: vool magnetvälja loomiseks, südamiku kaovool. (vektordiagrammil erinevad faasinurgad 90 kraadi). Kui kaovool on liiga suur, siis tekibki trafo urisemine. Kui lisaks on harmoonilised (impulsstoiteploki tekitatud), siis seda enam.

Antud juhul aitab kas toitetrafo ühendamine otse kilpi, eriti mõne teise faasiga, primaarpinge vähendamine, toitefilter või järjestikune aktiivtakisti (pikk pikendusjuhe). Kui pikendusjuhe on rullis, siis lisandub reaktiivtakistus, mis mõjub häirete vähendamisse positiivselt.

Ossiga peaks saama häiretest ja tekkinud alalispingest ülevaate. Võimalik, et see mõõdetud alalispinge on hoopis kõrgsagedushäire. Mõni väike hiina impulsstoiteplokk võib uskumatult palju häireid tekitada. Lihtsaim variant on sama faasijuhtme ahelas eemaldada või lülitada välja teised tarbijad (ooterežiimis olevad tuleks siiski eemaldada).

[erku]

..Trafo primaarmähist läbivad 2 paralleelset voolu: vool magnetvälja loomiseks, südamiku kaovool. (vektordiagrammil erinevad faasinurgad 90 kraadi)...

Kus kivi alt sellised asjad ronivad; pole mina näinud? Mingid uued asjad, mille ankur töötab 230VAC 50Hz sünkrol?
Ossiga mõõta toite välja müra ja peegeldust; läheb väga keeruliseks. Staffi on kõvasti juurde vaja sinna ossi ja liini vahele. Aga.. korralik kaabliotsija on kordades odavam lahendus ja indikaatorpulk veel odavam.
stosoorok: jah, sellise iseloomuga müra väheneb tõepoolest kui paned liinijupi kõrvale. Mida suurem koormus/koormusmüra pealiinil seda kaugemale pead haruliini vedama, et seda vähendada; aga..
Kui misiganes seade ise ka genereerib võrku tugevat lisaväärtust, siis see levib juba kaugele ja aitab vaid filtrite lisamine. Mingit reeglit või kaugust on pea võimatu siiski öelda.

[elukaz]

Vastavalt mürale vastav filter. Tavalises voolukaablis saab nt 100Mbps netti üle kanda, teema kontekstis on see müra. Levib mõned kümned meetrid suvalist kaabli pidi kui sama faasi peal, küllap ka ussiõlist läbi läheb.

[tcumen]

Te ajate selle asja kole keeruliseks. Peegeldused jms.. Minu mõte ossiga toitepinge vaatlemises seisnes pm. selles, et vaadelda, on see võrgupinge siinus ikka enda nägu või meenutab takjat. Pole selleks mingit überstaffi vaja, ossi sisendi järgi arvestatud pingejagurist piisab.
Moonutatud siinus ja induktiivne koormus annab kokku üsna huvitavaid tulemusi. Trafode mürisemine sealhulgas.

[urmas78]

Enne pikka teema arutelu võiks tõesti korra ossiga võrku vaadata. Olen vaatanud ja peale seda ma enam ei eelda et võrgus siinust näen. Päris takjat kah mitte. Ikka suht kandiline on. Samas ma ei kujuta ette mismoodi see kandiline asi saaks probleeme tekitada, et näiteks võimendis heli saaks ära rikkuda, ei saa ju. Vajaliku toite annab kätte ja rohkem pole ju vajagi. Puhas siinus võimendi trafos ei anna "paremat bassi või puhtamat kesksagedust".

[moi]

Umbes nii ongi, et korraliku ja ka keskpärase heliseadme helisse ei jõua võrgust sisuliselt midagi.
ASR mõõtmistes pole mäletamist mööda leitud ühtegi filtrit või "power conditioner"-i, mille kasutamine oleks objektiivselt mõõdetavalt parandandud võimendi või DAC-i heli.
Mõni näide: https://www.audiosciencereview.com/f...-review.39857/

https://www.audiosciencereview.com/forum/index.php?threads/ps-audio-p12-review-part-2-power-testing.31432/

[stosoorok]

moi, selles foorumis pole heliga muud pistmist, kui see, et nad mõõdavad heliaparatuuri. Kas sul tuleb kilbist helitehnikale eraldi liin?

Kõige täpsema siinuse pildi ossile saaks läbi ~100k taki ja kondekas (nt el. mootori oma) paralleelselt peale?

[moi]

Kui ikka aparatuur -120 dB tasemel annab filtriga ja ilma samu mõõtmise numbreid pole sellisel filtril mingit mõtet.
Peaaegu eraldi liin on ja on online UPSi taga, mitte et ma mingit vahet kuuleks aga igaks juhuks, et tehnilisest küljest ei oleks potentsiaalseid probleem ja mul võrgupinge RMS väärtus kõigub suhteliselt suures vahemikus ning kui vaja vanu vene lampvõime kuulata, saan ka 220V kasutada.
Kõige täpsemalt saab ossiga võrgupinge pildi kui kasutada ossi sisendi jaoks ette nähtud pingejagurit. Lihtsalt takisti ja kondekas ei anna õiget tulemust.
Ossi pildist palju rohkem infot annab spektraalanalüüs, mida saab ka helikaardiga teha aga siis peab kasutama mingit eraldustrafot.