Ostsillograaf

[päikesekiir]

Tere. Kus korraldatakse kursuseid ossi tundmaõppimiseks? Kas selliseid üldse on? Lugesin netist jah, aga on vaja rohkem teada. Kuidas ma nt aru saan et transs on läbi? Kuhu ja kuidas ühendada skeemil oss jne, jne, jne.... Tänan kes asjalikult vastavad.

[urmo]

Ma muidugi ei taha lootust kohe kustutada, aga see on vist nii, nagu iga teise tööriistaga: et saab ilma ka hakkama, aga kui teatud peensusteni on jõutud, peab olema kraad kangem aparaat.
Ka ei korraldata (vist) multimeetri kasutamiseks erilisi kursuseid, see tuleb töö käigus.
Kui on selge, mida mõõta on vaja, küll siis ühel hetkel tekib arusaam, kuidas mingi seadmega tööd teha.
Ka juutuub aitab tänapäeval, tuleb ainult kannatlikult otsida, et õige asi leida.

[Scott]

Ega ossiga ei saagi mõõta, et transistor või diood või muu element katki on. Ossiga uuritakse signaali ja harvem pingete kulgemist skeemi ahelates ja nii on kohe näha, kus signaal katkeb või muutub. Seega seade peab olema võimeline mingil tasemel funktsioneerima. Katkist kaitset või puuduvaid pingeid on lihtsam ja mõistlikum testriga taga ajada.
Ostsilloskoobiga töötamiseks peaks enne olema selge parandatava seadme tööpõhimõte, plokkskeem ja teadmised elektroonikajuppide käitumisest normaal- ja rikkeolukorras.

[A.R.]

Tartus on juba mitu aastat tegutsenud paranduskelder.
Nüüd asuvad nad Riia ja Kastani nurgal vanas aparaaditehasas.
Seal on antud nõu parandamise aga ka riistade kasutamise kohta.

Kui Oomipood oli Laias tänavas siis seal oli üks laud testri, ossi, generaatori ja kolviga.
Peeti silma peal ja anti nõu.
Nüüd on Oomil suurem pind, vast tuleb selline teenus ka tagasi.

Kunagi oli jutuks et pea iga praktikumi järel tuli ossides vahetada poted. Need olid katki keeratud.
Selline mälestus õppimisest.

[päikesekiir]

Jah, tänud, selge.

[Shele]

Küsi Tuki käest, kas on alles raamat, mille ma talle kunagi laenasin. Seal on ossist ja muust kah küllalt hästi kirjutatud.

[päikesekiir]

ok. Ossiga ei saa mõõta kui plaat ei toimi üldse. Selge.

[Shele]

?????

[päikesekiir]

Nagu ülevsl pool öeldi... ega ossiga ei saagi mõõta, et transistor või diood või muu element katki on. Ossiga uuritakse signaali ja harvem pingete kulgemist skeemi ahelates ja nii on kohe näha, kus signaal katkeb või muutub. Seega seade peab olema võimeline mingil tasemel funktsioneerima. Katkist kaitset või puuduvaid pingeid on lihtsam ja mõistlikum

[urmas78]

Oss ei ole seade mis mingil moel ütleks mis on katki. Aga oss annab signaalidest ülevaate, otsuse mis on sellise signaali puhul katki peab tegema inimene. Seega on esmalt vaja remonditava seadme skeem, vajalik on aru saada milline signaal kuskil peab olema ja siis ossiga vaadates veenduda mis tegelikult on ja sellest teha järeldus mis siis vaja vahetada et asi korda saaks. Tihti aitab ka ainult testrist, sest tester teeb sama - mõõdab pinget. Oss teeb seda lihtsalt palju kiiremini ja näitab tolemust graafiliselt aegteljel.

[Elektrik]

Youtubes on kõik olemas. Inglise ja vene keeles.
Eesti keeles ei õpeta seda keegi.

Pole jäänud õpetajaid. Tänapäevased õpetajad ei tea asjast isegi mitte essugi.

[A.R.]

https://sisu.ut.ee/elektroonika/47-ostsilloskoop

Otsing leiab ka mõndagi muud sellest teemast.

[Starfish]

Ossilograafi kasutuse jaoks kursuseid pole küll vaja:


Oss mõõdab sisendpinge muutuseid aja teljel.
Nagu paberile tehtud mõõtmiste graafik.

Kui sellest aru saada muutub see masin lihtsamaks.


On kolm primaarset seadistust.

Sidestus, aja telje jaotus, amplituudi jaotus.

Sidestus:
AC - võnkuv osa
DC - võnkuv osa koos alalispotensiaaliga
GND - mass (õigemini on see referents ekraanil)

Aja telg:
muudab seda mitu võnget on ekraanil servast-servani.

Amplituud:
Mõistlik on signaal (või jälgitav osa) venitada võimalikult suureks, et väikseid muutusi näha.



Kursuseid on vaja hoopis selleks et aru saada kuidas mõõtejuhtmeid õigesti kasutada !
Vale juhe moonutab mõõtmist ja sealt jamad algavad.


Tektronix tegi mõõtejuhtme valiku teemalise pika õppevideo.

[erku]

Oo jaa..
See oli eelmisel sajandil, väga-väga ammu, kui ossil oli ca 3 pööratavat nuppu, võnklev joon ekraanil ja kogulugu. Ning neid juhiseid on tõesti sinutoru täis.
Aga tänapäeval on ka osse, millel pole mitte ühte ainsatki pööratavat nuppu ja on lõputu programm-menüü koos valikutega.
Ja selline ei mõõda ainult pinge muutust ajas (see vanamalli värk, on üksainuke väike kombinatsioon seal suures menüüs) vaid mõõdab signaali kiirendust, taustmüra suurust, muude kindlate standardite ja mõõdetavate signaalide suhet, signaali ujuvust.. ja veel miskit 100-t.
Ja kas siis uuema aja asi ei peaks olema kuidagi õppega kaetud; arvan et peaks. Aga kes seda õpet võiks anda- ei oska mina kuidagi öelda.
Ja ilma õppeta on selline moodsam seade päris karm teema, kus kulub tunde et miski "õige pilt"ette saada (eeldusel et on töötav asi kus saab asju kontrollida/võrrelda või on kindel teadmine mis signaal, kui kiire singnaal ja mis kujuga signaal seal olla võiks). Aga lihtsalt puusalt tulistada suvaliste seadetega ja saada miskit- jääb ära.

[Shele]

Kogemus digiossiga: toide võnkus, digioss näitas mingit mudru. Õnneks oli Arvi sweep (sel on klassilaline oss).
Otsad külge ja asi kohe selge. Seega neid pööratavate nuppudega asju ei tasu põlata.