asjade nimetustest

[kreeklane]

teemat sundis üles võtma selline asi nagu aktiiv võimendi.mida inimene tahtis, sellest sain aru, aga see termin ise.kui on aktiivvõimendi, siis milline peaks olema näiteks passiivvõimendi.oleks ju loogiline, et kui on üks, siis on ka teine olemas.
siit ka ettepanek-meie hulgas on palju elektroonika alal kõrghariduse saanud inimesi-suunata kogu meie elu eesti keelsete terminite juurde.kardan, et ma ise patustan venekeelsete terminitega, paljud kasutavad ingliskeelseid väljendeid. mis te arvate, kas saaks kuidagi peenelt(VIISAKALT) seda asja suunata. oleks ju hea, kui igal asjal oleks oma, eesti keelne nimetus.

[martinj]

Põhimõtteliselt Sinuga nõus, kuigi slängist on ku*adi raske loobuda

Üritan tulevikus ennastki kontrollida.

Martin@kõrgharidusega

[kreeklane]

slängi vastu nagu eriti polegi, rohkem häirivad otsetõlked.need kipuvad tulema, kui eesti keelset vastet ei tea.sellise asja vastu tahaks natuke võidelda.

[sebastian]

Mind häirib näiteks see, et kasutatakse tihti valesid väljendeid ja eksitakse mõõtühikute õigekirjaga.
mhz (megaherts), kw (kilovatt), ma (milliamper) jne. on üsna levinud vaimukused.
Üritan ise kasutada kaldkirja või sulge, kui vaja sokutada võõrkeelne väljend või släng eestikeelsesse lausesse. See pole ka mingi lahendus, tihtipeale jälle ununeb, kui kiire, aga tõsi: päris raske on loobuda sellest, mis sisse juurdunud. Eriti, kui netis loetud tekstist üheksa korda näed sõna amplifier ja üks kord sõna võimendi.
Vanasti sai "Radio" ajakirju tudeerides üldse ainult vene keeles mõeldud ja skeeme maha joonistades vaikselt ümisetud: suda nado soprotivlenie...
Vist jupike mingist professionaalsest idiotismist või krt seda teab .

[Padasonic]

Eks see vist ole jah üks paras võitlus tuuleveskitega. Släng muutub samuti pidevalt ja siis ei saa vanemad ja uuemad tegijad enam ükteisest hästi aru. Ilmselt igivana probleem. Enne olid russitsismid, nüüd amerikanismid. Ilmselt pole sinna midagi parata. Fre on siin korduvalt malaka haaranud... ja tulemus - samas teemas kirjutab sama postitaja ikka mhz. Võibolla kiusu pärast. Aga võrreldes igasugu jututubadega, kuhu olen kogemata sattunud, on siin foorumis väääga korrektne keelekasutus.
Aga üks passiivvõimendi oli hiljuti ühes foorumi teemas selline.

[fre]

Muidugi oleks tore kui asjahuvilised juba noorelt sellised elementaarsed asjad viitsiks endale selgeks teha, mingi mõttelaiskus ja kärsitus vist ei lase. Kui ei püüagi, õnnestub ehk kellelgi siitkaudu Pohhuistide Parteisse kandideerida. Igatahes jätkub siin halba eeskuju uustulnukaile, sedavõrra raskem neil õigeid harjumusi saada. Eriti kui moderaatorid ka ei reageeri...
Kahjuks on mõnelegi ühikute ja mõistete valekasutus NII harjumuseks saanud, et sellest juba raske vabaneda, harjumusel ju SUUR jõud. Pole ka võimatu et mõnel on hoopis selline ärinipp ennast rumalamana näidata midagi müügiks pakkudes. Mul on veel jäänud naiivne (?) arvamine et sagedasem meeldetuletus veidigi parandaks olukorda.

[kreeklane]

tahtsin just Padasonicule vastada,kui selgus kurb tõsiasi-eestikeelne sõna jäi puudu.
pildi peal pole mitte passiivvõimendi, vaid sobitustrahvo piezo-tweetersi ühendamiseks.
kõlab ju koledasti.vene keeles oleks veel hullem sõnamonstrum tulnud.aga sel asjal peaks ju ka eesti keelne nimi olema.(kes teab, andku mulle ka teada)
midagi peab ju ette võtma, muidu läheb asi hoopis hulluks.ma ei imestaks üldse, kui ühel ilusal päeval keegi küsib nõu: minu amplifieris on resistor ära põlenud ja capacitors ära kuivanud, mida teha? esimene reaktsioon on, et naerma ajab. aga midagi sellist on juba aeg-ajalt olnud. harva, aga siiski.

[humax]

See seal pildil peaks eesti keeles olema sobitus element või sobitus lüli.( soglosujuzi element) venekeelsest mõistest. või mine tea kuidas see täpselt on.

Mis aga puududab eesti keele kasutust siis on asi halb. Hea, et kolleegid selles küsimuses arvamust avaldavad..Olen kõige sellega nõus, mis siin kirjutatud on.Ühes korralikus eestikeelses raadiotehnilises ja elektroonika alases foorumis peaks ikka olema kasutusel eestikeelne sõnavara ilma lisanditeta ma mõtlen slängi, kuigi ka ise aeg-ajalt kipun patustama.Eesti keel pole selles suhtes vaene, sest peaaegu kõik mõisted on olemas.

vot sis siuke arvamus.

Edu kõigile.

Emal oli kolm poega, kaks olid lollakad ja kolmas oli raadiomees.

[moi]

Pole probleemiks ainult tobedad väljamõeldud sõnad, võõrkeelsed laenud või šläng vaid ka vale sõna vale mõistena kasutamine. Näiteks valjuhääldaja vs. kõlar. Osadel kasutajatel asjad omavahel vägagi segamin.
Äkki mõni moderaator viitsib mingi teema teha, kuhu need kõige levinumad valed sõnad ja mõisted oma korrektsete eesti keelsete vastetaga kirja saaks pandud?

[MaXakas]

Originally posted by kreeklane
pildi peal pole mitte passiivvõimendi, vaid sobitustrahvo piezo-tweetersi ühendamiseks.

Paluks eestikeelset vastet sellele piezo-tweeterile! Tweeteri kohta ei oska ise midagi kosta, aga piezo kirjutatakse eesti keeles pieso.

[martinj]

Tweeter on kõrgsagedushääldi.

[MaXakas]

Siis oleksti võinud kreeklane eesti keeles kirjutada Mis ma norin, ise ma tegelt inglise keele kasutamise pooldaja, seda küll mitte niivõrd elektroonikas, kui just IT alal.

PS! trafo, mitte trahvo!

[saformo]

Eesti keele õige kasutamine on loomulikult hea mõte. Puhas emakeel teeb rääkijale ainult au.

Aga kui asjale läheneda praktilisest küljest, siis ilmselt enamus nimetab ka edaspidi mobiiltelefoni nt eerikupojaks. Ei hakka ja ütlema, et Sony Ericsson-i mobiiltelefon (ehkki kõlab kenasti ja õigesti). Ka venelased ütlevad tere asemel 'trastje'. Samasugune lugu on molude, prosede jne puhul. Iseasi on muidugi kõvakate ja emakatega, võib mõtted mujale viia .

Olen arvamusel, et vähemtähtsa etteaste puhul võib ka lihtsamalt läbi ajada, nö naljaga pooleks, nagu alljärgnev lugugi.
Lugupeetud Mari Tarand teeb raadios saadet "Keelekõrv" (au ja kiitus temale, alati hea kuulata), aga kuulajaskond on hakanud Marile hoopis keelt kõrva ajama :P .

NB! Aga mõõtühikud on lühikesed, kirjutagem need ikka õigesti.

[Padasonic]

Originally posted by kreeklane@Oct 6 2004, 09:47
tahtsin just Padasonicule vastada,kui selgus kurb tõsiasi-eestikeelne sõna jäi puudu.
pildi peal pole mitte passiivvõimendi, vaid sobitustrahvo piezo-tweetersi ühendamiseks.

Nojah. Ma vist ei väljendanud end jälle arusaadavalt. Ma tean väga hästi, mis loom seal sees on. Oli rohkem huumorina mõeldud aga sõnastus kukkus kehvasti välja. Minu viga.

Nende õigete nimetustega on väga raske öelda, mis sõna see õigem on. Mõni asi on küll puhtas emakeeles, aga kõlab koledasti ja lohisevalt. No ei istu mõni täpne nimetus kohe kuidagi suhu. Keel kipub vahel sõlme minema - mis sest, et igati korrektne tõlge. Asi ilmselt ka selles, et meil ju vist eriti elektroonikakomponente välja ei töötata, millele oleks ka uut nime vaja. Nii tulebki siis koos komponendiga kaasa väljamaakeelne nimi, mida siis keeleteadlased ja rahvasuu võidu väänama hakkavad. Peale jääb ikkagi see, mis kõnekeeles juurdub. Palju uudissõnu ju eesti keeles välja mõeldud, aga mõni jääbki ainult paberile. No võibolla keeleteadlased omavahelises vestluses pruugivad. Kui rahvas omaks ei võta, siis võib küll moraali lugeda, aga tulemus on ikka nullilähedane. Kui palju omal ajal koolis noomiti slängi ja muu sellise eest? Ja kas me end parandasime... ?
Mõõtühikud tuleb muidugi täpselt kirjutada. Muidu võib kõvasti tossu tõusta, kui näiteks miljon korda mõne nominaaliga arusaamatuse tõttu puusse paned. See on minu meelest elementaarne ja edasikaebamisele ei kuulu.

[moi]

Originally posted by martinj@Oct 6 2004, 13:00
Tweeter on kõrgsagedushääldi.

Kust k*t see kõrgsagedushääldi sõna pärit on? Ilmselt Audese eriti vigaselt vanalt kodulehelt. Tegelikult pole olemas sellist sõna, on kõrgsagedusvaljuhääldi, natuke pikk aga mis teha. Võiks kasutada sõna kõrgsageduselement, kuigi see on sisuliselt inglise keelne laen.

Kontrolliks võiks võtta mõne tehnika sõnaraamatu, tehnikaleksikoni või ENE/EE.