cd romi mootor

[lemec]

CD romi mootor on outrunner BrushLess Direct Current, 6 otsa on 3 mähist ja 6 otsa on 3 halli andurit. Vaata seda jayjay lehte või siis ka sellet lehelt viidatud yahoo gruppi lrk. http://groups.yahoo.com/group/lrk-torquemax/

Mudelistid ehitavad suurema momendi saamiseks mootorid ringi. Tavalise regulaatori asemel on siin aga 3 faasiline vaheldi. Sellist asja saab mudelipoest (Kullost) osta aga ta maksab üle tuhande krooni. Ise tegemiseks on lrk grupis viidad juhenditele. Võimsust peaks saama kuni 100W.

Kokkuvõttes on see vast liiga kallis ja tülikas et lihtsalt niisama nalja teha.

[KristjanT]

Mudelistid kerivad mootori ümber ja lisavad ka uued magnetid.

(Kõiki kommentaare ei lugenud)
Regulaatorisse lastakse sisse ikka tavaline alalisvool.
Regulaator genereerib sellest muutuva polaarsusega kolmefaasilise alalisvoolu.
See ei ole vahelduvvool.

Regulaatoreid on erinevaid.
Ise olen põhiliselt Saksamaalt eBayst ostnud.
Hinnad 1000-6000 eek.

K.

[martinj]

Originally posted by KristjanT@Nov 11 2004, 14:16

Regulaator genereerib sellest muutuva polaarsusega kolmefaasilise alalisvoolu.
See ei ole vahelduvvool.

Näriks natuke tähte...

Mähiseid ei läbi ju alalisvool. Tegemist siiski vahelduvvooluga . Alalisvoolul ei ole faasi.

Teadmiseks, et muutuva polaarsusega alalisvool on vahelduvvool

[tim]

aga kas seda regulaatorit ise tehes odavamalt ei saa.või äkki mingild vanalt rc masinalt ära kiskuda ,tavalistel rc autodel seda vist pole

[KristjanT]

Mootori tüüp on kolmefaasiline alalisvoolu mootor.
BLDC ehk 3phase Brushless DC motor ehk electrically commutated motor.

Jah polaarsus muutub aga siiski on tegemist ainult alalisvooluga.
Võta kõige tavalisem harjastega alalisvoolu mootor ja kujuta ennast sinna rootori peale istuma. Mõõda kogu aeg voolu, voolusuund muutub. Täpselt sama asi on ka siin ainult et polaarsust muudab elektroonika, mitte ei tehta seda mehaaniliselt.

Siinuspingega ei ole siin mitte midagi pistmist, väärtus muutub diskreetselt.

Animeeritud näide:
http://www.servomag.com/flash/4-pole/smi-motor007.htm

Kes ise tahab ehitada alustagu siit:
http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=140454

K.

[fre]

Originally posted by KristjanT@Nov 13 2004, 19:05
Täpselt sama asi on ka siin ainult et polaarsust muudab elektroonika.....

...ja muundabki mootorile vajalikuks vahelduvvooluks. Et see sinusoidikujuline pole, on lihtsustamise küsimus. Sobib ka selline "kandiline" vahelduvvool.
Kogu seda süsteemi toidetakse muidugi alalisvooluga.
Mootor ilma sellise muundurita (kuna on vahelduvvoolumootor) ainult alalisvooluga kestvalt ei pöörleks. Küll aga pöörleks edukalt vahelduvvooluvõrgust (pinget muidugi trafo abil vähendada) toites. Ainult käivitamine võib veidi probleemne olla, kuna on sünkroon-, mitte asünkroonmootor. See puudus on elektroonsel muundamisel (alalisvoolust mitmefaasiliseks vahelduvvooluks) kõrvaldatud tihti Halli andurite abil, arvestatakse ka rootori asendit ja ei anta näiteks seisvale mootorile kohe vahelduvvoolu, vaid sagedust tõstetakse käivituse edenedes.
Seega on selline mootor vaid tinglikult, kogu süsteemi toitmise järgi alalisvoolumootor nagu ka näiteks nüüdsetel arvutite "brushless" 12V ventilaatoritel, kus vastav muundur sisseehitatud.

[tim]

aga arvuti vensid ju ka bruchles kuidas need siis mähitud

[felch]

Võin eksida kuid kas arvuti ventilaatorid ei ole mitte "samm-mootorid" ehk pinge lülitatakse järjest edasi kords ühele siis teisele jne mähisele?

Aga vahelduvvoolust. Mis ta siis ikkagi on? Kas peale dioodsilda on vahelduvvool (ilma kondekata muidugi) või pulseeriv alalisvool (pinge)?
Mina nimetaks ka kirjeldatud näites mootorile antavat pinget vahelduvaks kuid kui ta on nt. nullise alaliskomponendiga, võiks ju rääkida (räigest ) pulsatsioonist? Samamoodi absurdini minnes: kui võimul on 1-polaarne toide siis on musa tema väljundis (natca pulseeriv) alalispinge või kuidas?

[fre]

Originally posted by felch@Nov 24 2004, 20:06
Aga vahelduvvoolust. Mis ta siis ikkagi on? Kas peale dioodsilda on vahelduvvool (ilma kondekata muidugi) või pulseeriv alalisvool (pinge)? ....
Samamoodi absurdini minnes: kui võimul on 1-polaarne toide siis on musa tema väljundis (natca pulseeriv) alalispinge või kuidas?

Definitsioon peaks olema selline:
Elektrivoolu, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub, nimetatakse vahelduvvooluks.
(Heino Pedusaar. "Elektro- ja raadiotehnika algajaile")
Seega - peale dioodsilda on pulseeriv alalisvool, sellise võimendi väljundil on helisagedustel pulseeriv alalispinge ja väljundis oleva kondensaatori vahendusel antakse kõlarisse vahelduvvool (alaliskomponent jääb kondensaatorile). Lihtne ja loogiline.