Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

kus valmistatakse trükkplaate?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Originally posted by Kartul@Oct 29 2004, 13:50
    Vtl kas sa kirjeldaksid äki seda siiditrüki tehnoloogiat, ning viitaksid ka, et kus sellega tegeletakse?
    Kuulen sellest nagu esimest korda, otsing tulemisi peale selle teema siin ei andnud.
    googlesse otsing "siiditrükk" ja 9. vastus annab lingi: http://www.rokibeer.pri.ee/7.htm

    praegusel ajal on siiditrükk levinud mitmesuguste reklaamvidinate trükkimisel klaasidele, särkidele jms. vidinatele, samuti nt. visiitkaartide ja teatud liiki väiketrükiste tegemisel.
    siiditrükis võib teha ka trükkplaate, raadioskaalasid, aparaadipaneele, kleepsusid jms.
    GSM: 5039624

    Comment


      #32
      Originally posted by vtl@Oct 29 2004, 13:58
      solk kallatakse jah kanalisatsiooni.
      seni, kuni ohtlike ainete kontsentratsioon ei ületa norme, ei ole sellega mingit probleemi. normid on saadaval tln veest.
      nt. vase kontsentratsioon võib heitvees olla kuni 8mg/l, mille juures peaks maksma kanali eest kahekordset tasu. kuni 2mg/l kontsentratsiooniga solki kanalisse valades ei pea midagi juurde maksma. kui lahus on kangem, siis tuleb see enne kanaliseerimist veega ära lahjendada.
      arvutasin huvi pärast, kui palju toda vaske võib trükkplaadilt tulla...

      vase erikaal on 8.9, mis tähendab et liiter vaske ehk kuubik küljepikkusega 10x10x10cm kaalub 8.9kg
      1/3333 sellest, ehk 30 mikroni paksune ja 10x10cm küljepikkusega "seib" kaaluks 8900/3333=2.67g ehk järelikult tuleks liitrikest söövituslahust, millega on eemaldatud 1dm2 vaske lahjendada vannitäie veega enne kanalisatsiooni laskmist

      päris huvitav probleem. ei tohigi kõva häälega rääkida, et kodus suuremas koguses trükkplaate teed.
      GSM: 5039624

      Comment


        #33
        päris huvitav mõttevahetus siin... ja ma arvan et ma jõuan proovida nii yht koma teist kui vaid sobiva hinnaga sobivat materjali leiaks. kui plaatide omahind eriti suur ei ole siis võib ka täiesti isetegemist katsetada.
        yks kysimus tekkis eelnevast ,et mis värv see plaatidele kandmiseks sobiks? ma saan aru et see ei pea mingi eriti spetsiifiline värv olema kui selleks isegi see printeritahm sobib <_<

        Comment


          #34
          Vtl, sa vist ei saa pihta.
          Oma töö müümine on nr. 1 aga kui sa teed lolli tööd, siis selle eest lisa ei maksta.
          Sa võid kraavi kaevata ekskavaatori või alumiiniumlusikaga, tellija maksab ikka sama raha.

          Comment


            #35
            Originally posted by KaruTEC@Oct 29 2004, 21:06
            Vtl, sa vist ei saa pihta.
            Oma töö müümine on nr. 1 aga kui sa teed lolli tööd, siis selle eest lisa ei maksta.
            Sa võid kraavi kaevata ekskavaatori või alumiiniumlusikaga, tellija maksab ikka sama raha.
            ah mis siin ikka vaielda ..kyll igayks teeb eelnevast jutust omad järeldused
            pealegi eks iga kingsepp jääb oma liistude juurde B)

            Comment


              #36
              Natuke kallis aga väiksema koguse trükkplaate (eriti protod&#33 saab teha poes müüdavale valgustundliku kihiga kaetud plaadile. Trükid joonise kilele (laseriga, kontrast nii põhja kui annab), valgustad Ultravitamax UV lambiga (saab Megaluumen-ist, ca. 200 raha) 3 min 20 cm kauguselt, ilmutad seebikivi lahusega (poes olemas) ja söövitad oma lemmikmeetodil.

              Ma laseks ka plaadid kellelgi teha aga "operaatorid" tahavad lausa ratsa rikkaks saada
              - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
              - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

              Comment


                #37
                Viimast protsessi isegi kasutanud, probleemiks on ilmutamise ebastabiilsus. Ilmuti peab olema puhas ja õige temperatuuriga.
                Üldiselt suht kallis ja tüütu tegevus.
                Kiledena soovitan soojalt matti, piimjat kilet. Läbipaistev ei ole suurem asi.

                Comment


                  #38
                  Seebikivi pole suurem asi ilmuti, võta a-kaablist universaallilmutit, tehasekood 690-849 ja protsess on palju muretum.

                  Ise on mõtet ainult siis teha, kui on asjad käepärast ja plaati on KOHE vaja.
                  If you think education is expensive, try ignorance.

                  Comment


                    #39
                    300*300 plaadi UV tehnoloogiaga isetegemine on välistatud. juba nii suurt resistiga kaetud materjali ei leia. kui leiab, siis on see ropult kallis. teiseks, väikese UV lambiga ei saavuta yhtlast säritust. 100tk on päris suur kogus pealegi. kui keegi PCB tootjate hinda liiga körgeks peab , siis ilmselt tegu vale projektiga. ise kyll ei kahtleks, pealegi katavad plaadi soovi korral kulla vöi nikliga, mis körgsageduse puhul kasuks.
                    vöiks ka vaadata Hiina vöi venemaa plaaditootjat, sest vähemalt 4 ja enama kihilist plaati saab isegi Saksamaalt odavamalt kui Tallinnast.

                    Comment


                      #40
                      Venemaa kohta infot pole aga näiteks Poola alla 5000 tk. teha ei taha(või pole rentaabel) ja ega Hiinagi selliseid mini partiisi tee(pealegi transpordikulud).
                      Kamitral on ikka aeg-ajalt probleeme freesimise täpsusega.Ja on olnud, et ava pole puuritud täpselt välja keskele(täpsus muutub partiis).

                      Comment


                        #41
                        Siin oli juttu naatriumpersulfaadist aga kas keegi sellise asja nagu raud(III)kloriid on kasutanud. Ise söövitan sellega ja olex huivtatud teada saada mis on nende erinevus?
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment


                          #42
                          Loen seda solgi kallamist kanalisatsiooni ja ei imesta. Kuna olen käinud paljassaare poolsaarel heitvete puhastamise jaamas. Ehitati metanoolijaam ja side optika peal.
                          Sai vahepeal jalutatud seal ringi ja nähtud mis SAAST kõik linnast kohale voolab.
                          Kui palju vaeva tuleb näha vee puhastamiseks, pole enamusel inimestel ettekujutust.
                          Minu vaated igatahes muutusid peale seal asutuses käimist.

                          Comment


                            #43
                            Niisiis loodusesäästjad ja vee säästjad, väike nõuanne teile, pange söövituslahusesse mida soovite ära valada soodat seni kuni enam gaasi (co2) ei eraldu, toimuva reaktsiooni tulemusena tekib vees mittelahustuv vaskhüdroksiid, laske nõul seista ja see sadeneb põhja, võide ka kuumutada kui ei viitsi oodata, tekib pruun sade ( vaskoksiid) , see sadeneb välja sekunditega, ja võite lahuse julgelt kanalisatsiooni valada ilma e karta olx et keegi selle peale karjuks, sademe viite ohtlike jäätmete kogumispunkti, vaskhydroksiidi võite ka filtreerida salfrätidest tehtud filtriga, ainult et see peab kyllalt paks kiht olema (1-0,5cm), ja viite kkoos salfrättidega vaskhüdroksiidi kogumispunkti.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment

                            Working...
                            X