Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Valgusdioodid jalgratta tuledele

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Valgusdioodid jalgratta tuledele

    Tekkis mõte: kas saaks panna valgusdioode tavaliste dünamo pealt töötavate rattalampide sisse? Asi selles, et mul on lampide taga ka patareid (saan ühendada lülitiga vastavalt vajadusele, patareid on vajalikud, kuna dünamo märja ja talvise ilmaga ei taha töötada), kuid lambid ikkagi imevad neid tublisti, eriti kui tuleb tihti pimedal ajal sõite teha. Ja nii mõtlesingi võtta eeskuju neist vilkuvatest punastest rattatuledest (paraku nood jälle ei talu eriti põrutusi ja nende kinnitusklamber on nõrgavõitu, eriti neil odavatel tüüpidel) ja panna dünamolampidesse valgusdioodid... Taha saaks ilusti panna, seda ma usun, aga ette? Kas valgust väheks ei pruugi jääda ja kuidas nad vahelduvpinget taluvad (eeltakisti tuleks nagunii ette panna)? Mina ei kasuta esituld mitte ainult autodele näitamiseks, et nad näiteks maanteel kaugtuled maha võtaksid, mul on vaja ka enda teed valgustada.

    #2
    Nu vahelduvvoolust saad lahti dioodsilla abil. Siis mingi stabikas ja läbi taki led. Led peab vist mingi vähe kallimat sorti olema mingi ultra-bright või midagi sellist. ( näiteks 25 raha per kärss) Mul siin kodus LEDi peal tehtud (toodetud) taskulamp. Selles on aga LEDil ees mingi suurendusklaas. Kaugus?...Nu oma 100m peale nägid majaseina peal laiku küll ja töötas mingi 3V aku pealt (lapik, kella patarei tüüpi). Taga otsas oli veel laadimismehanism. Natuke offtopikuks läks vist aga jah..

    Comment


      #3
      Stabikas peab ilmselt olema selline, mis hoiab koormusel ühtlast pinget sõltumata toitepingest. Nojah, kui toitepinge on suurem kui vaja, siis see töötab, aga kui läheb väiksemaks, siis ei toimi enam. Mis tähendab, et tuleb asi hästi paika panna-ta võiks hakata tööle, kui dünamo juba 1,5-2 voldist pinget annab. Kas annaks nii teha?

      Comment


        #4
        Nu üks võimalus oleks panna mõni suurem konde või aku paralleelselt lediga. Koguaeg laeb seda (kondet) ja kui korra pidurdad, siis tarbib led konde või aku voolu.

        Comment


          #5
          Hea oleks nn. push-up/push-down konverter. Selline mikroskeem, mis kõrgema sisendpinge puhul alandab pinget ja madalama puhul tõstab.
          Valged valgusdioodid on küll heledad, kuid esilaternasse oleks neid vaja 6...10 tükki ja siis kujuneb hind selliseks, et mõistlik osta 1W Luxeon valgusdiood ja sellele ka vastav reflektor:
          http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-113-06&lng=est
          http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-114-47&lng=est
          Endal on selline, annab valgust omajagu.

          Comment


            #6
            Lappasin raamatuid... Ja leidsin ühtteist, millele oma ideed rajada.

            Näiteks LEDile saab rööbiti panna vastava pinge ja vooluga stabilitroni-noh, ega ma nagunii nii aeglaselt eriti ei sõida, mil dünamo pinge alla paari voldi läheb. Ja voolu piiramiseks eeltakisti selle värgi ette. Noh, ja kui dioodi pinge dünamoga võrreldes liiga erinevaks osutub (on karta stabilitroni surma dünamo pinge läbi), siis võib dünamo pinget kas pingejaguri või natuke kõrgema pingega stabilitroni abil täiendavalt maha võtta, enne kui see LEDi stabikale sööta.
            Juhuks, kui dünamo jupsib (talvel või vihmase ilmaga paraku ta seda teeb väga tihti ja see on kõigi dünamote jama) või ma seisma jään, on varuks patareid, ja tumbleriga lükkan siis vastavalt vajadusele kas dünamo või patareid tulede taha (juba tükk aega kasutusel ja töötab hästi). Nojah, ka on mul igal tulel oma lüliti, et tuledega opereerida (näiteks ainult esimene või ainult tagumine tuli sees-aitab patareisid säästa, kuna ei põleta tulesid mõttetult). Ja tegelikult pole alaldussilda kah dünamole vaja, piisab, kui LEDile juurde panna vastassuunas ühendatud alaldusdiood ja jääb ära kahesooneliste juhtmete vedamine üle rattaraami-milleks, kui raami ennast saab ühe juhtmena kasutada ja pilt nii nägusam on kui kahesoonelistega?
            Patareid kavatsen katse korras akuga asendada-mul on Nokia 1610/2110 aku, mis annab 6 volti. Ja kuna ka vastav laadija on olemas, ei hakka ma akut ümber ehitama, vaid panen ta dünamoga ühise pingejaguri külge, kui LEDid peale panen. Akule on vaja külge joota vaid pesa laadija ühendamiseks, laadija on selline, mis näitab ära, kui aku on täis (värvilise LEDiga).
            Akule muidugi tuleb veel juurde teha kaitselüliti, mis väldib liigtühjendamist, ka selle skeem on olemas ja väga lihtne-stabikas, mis tüürib transsi.

            Nu üks võimalus oleks panna mõni suurem konde või aku paralleelselt lediga. Koguaeg laeb seda (kondet) ja kui korra pidurdad, siis tarbib led konde või aku voolu.
            Kondega teeks isegi ära. Aga aku? Seda ohustab siis võimalik ülelaadimine, kui ma ei pane vahele süsteemi, mis lülitab täis aku tagant laadimise välja (umbes nagu need mobiiliakude laadijadki). Ja mul pole sellist skeemi, mis läheks 6 V dünamo ja aku vahele (mobiili autolaadijat ei saa panna, teate ju isegi, ta tahab sisse saada 12 volti, kui ma ei eksi).

            Hea oleks nn. push-up/push-down konverter. Selline mikroskeem, mis kõrgema sisendpinge puhul alandab pinget ja madalama puhul tõstab.
            Valged valgusdioodid on küll heledad, kuid esilaternasse oleks neid vaja 6...10 tükki ja siis kujuneb hind selliseks, et mõistlik osta 1W Luxeon valgusdiood ja sellele ka vastav reflektor:
            Vaatasin, praegu mu jaoks kallivõitu. Olgu, teen siis nii-tagatulesse pistan paar punast LEDi-need saan oma vanast vilkuvast tagatulest, mille korpus on puru, aga elektroonika korras (kui tekib küssa, miks ma siis tervet värki ära ei kasuta-ta lihtsalt ei mahu mu ratta tagatule kesta, mis on tehtud vaid ühe keermega pirni jaoks). Esitulesse aretan üks-kaks pisikest lampi-sellised, nagu on nondes Varta pisikestes ühe pulkpatarei või kahe kellapatareiga töötavates taskulampvõtmehoidjates. Muidugi juhul, kui selgub, nad tarbivad vähemalt veerandi võrra vähem voolu kui tavalised pirnid. Vastasel juhul pean ikka originaalpirni jätma. Muidugi katsetan enne tavaliste LEDidega.

            Mul siin kodus LEDi peal tehtud (toodetud) taskulamp. Selles on aga LEDil ees mingi suurendusklaas. Kaugus?...Nu oma 100m peale nägid majaseina peal laiku küll
            Mina sajameetrist valgustust ei vaja-kuni paar meetrit on piisav (lamp on suunatud poolviltu maha ja valguslaigu mõõt eest taha võib olla vabalt 1-2 meetrit) ja valgus ei pea olema ere nagu halogeenlambil-pimestab. Mõõduka valguse korral suudad silmadega ka valguslaigu ümbrust tajuda, mis aga halogeeniheleduse korral on suht võimatu (näiteks sõidutee valged jooned ei eristu valguslaigust väljaspool nii hästi kui nõrgema valgusega). Arvan, et selle saaks ehk ka tavalisemate ja vähema arvu (kuni 5 tk) LEDidega.

            Comment


              #7
              Parem pane led'i juurde sild, mitte diood vastassuunas. Niimoodi saad ka teise poolperioodi kätte, st su led põleb ka teise poolperioodi. Kindlasti pane ka kondekas. Peale neid siis eeltakk ja led.
              Akuga saad teha nii: paned dünamo järel silla. Sealt siis üle dioodi led'i. Üle teise dioodi ka akust led'i. Nüüd siis põleb süsteem selle allika pealt, kus pinge on kõrgem, st et kui dünamo pinge alla aku pinge langeb, siis hakkab sealt võtma. Aku laadimiseks paned veel ühe LM317 stabilisaatori+transistori. Skeemi saad lm317 datasheedist. Selle lahendusega siis piirad ära nii max aku pinge kui ka laadimisvoolu.

              Comment


                #8
                Pole küll valgete valgusdioodidega kontrollinud aga arvan, et ka need töötavad ise väga hea stabilitronina. Punaseid ja rohelisi kasutatakse ka madalapingelistes stabilisaatorites. Seega pole rööbitisel stabilitronil mingit mõtet. Tuleks ainult dioode läbivat voolu piirata.
                Digital'i pakutud lahenduses soovitaks kasutada Shottky dioode (ka dioodsillas) - neil on pingelang väiksem.
                Harjutamine teeb harjutajaks.

                Comment


                  #9
                  Mobla aku juba peal ja asi töötab. Tagatulele panen nüüd LEDi peale. Akule veel vaja kaitselüliti teha. Kuid aku laadimist dünamo pealt ma ei pea mõttekaks-suvel veel ehk ja siis kah tingimusel et sõidad korraga mitu tundi. Aga mina selliseid sõite teen suht harva, enamus on nii kuni paaritunnised tretid. Pealegi talvel ja vihmaga dünamod ei taha töötada (libisevad rattakummi peal, kuna kumm on siis libe). Nii et ei jää muud kui akut kodus laadida.
                  Digitali lahendus on hea-saan ühe lüliti oma süsteemist ära võtta ( akule jääb kestas rohkem ruumi). Teisalt aga läheb raskeks, kuna nii aku kui ka dünamo on võrdse pingega ja siin ilmselt tuleb väga kiiresti sõita, et lamp dünamo peale ümber lülituks, seega jääb dünamo ressurssidest suur osa kasutamata. Ehk oleks parem panna siia hoopis relee? Kui dünamole alaldi külge panna (ja selle ma nagunii ära teengi), saaks kasutada releed, mis 5 voldi peal (väiksema pingega kannatab juba lambi heledus) lükkab lambi aku pealt dünamo peale (relee mähis on dünamo taga). Muidugi kui kunagi ka esitulele LEDid peale panen, saab ka relee teise panna-siis on vaja releed, mis rakendub juba 2-3 voldi peal.
                  Vaja oleks aga teada, kas releed suudavad korralikult töötada ka kuni 20-kraadise külmaga.
                  Ka tahaks teada, kas võib rööbiti ühendada erinevate sabiliseerpingetega stabilitrone? Kas võtab see pinget maha kuni väiksema stabika pingeni (mõte on selles, et suurem stabikas kaitseks omakorda pisemat tõsise ülepinge eest ja pisem, teadagi, kaitseb samamoodi LEDi. Suurem stabikas mingi 3,5-4,5 V ja pisem 2,7 V)? Kui see variant ei tööta, tuleb mul kasutada enne LEDi veel pingejagurit, kuna ma ei julge 2,7-voldise stabika peale otse 6 volti lasta.
                  Pisem stabikas juba olemas. Suuremat ei hangi enne, kui veendun idee mõttekuses või mõttetuses.

                  Comment


                    #10
                    1. Relee, kui see hermeetilises kestas, peaks küll töötama -20kraadi juures.
                    2. Stabilitrone tuleb järjestikku ühendada, siis stab. pinged liituvad. Samuti toimib tavaline diood stabilitronina, kui see on vastupidi ühendatud. Nii saad ühe stabilitroni ja mitme dioodiga pinge üsna täpseks. Täpselt ei mäleta, aga üks diood lisab u. 1,5V (parandage, kui eksin ). Rööbiti ühendusest pole kuulnud .
                    Stabikale võid 6V peale lasta, lihtsalt vool, mis stabikat läbib on oluline, seda reguleerid eeltakistiga. Peaks olema vist mingi 30...50mA, üle selle läheb kuumaks. Toodetakse ka võimsusstabilitrone, mis kannatavad 1A ja rohemgi.

                    Comment


                      #11
                      Stabilitronidega ja ka LED-idega tegeledes peame meeles seda, et ei ületaks nendele maksimaalselt lubatud VOOLUtugevust. Tahame ju, et nende sisse see hirmus vajalik suits alles jääks ega välja tulla ei üritaks. Muidugi voolu vähesel suurendamisel üle lubatu võib esialgu eeldada tööea lühenemist ja parameetrite halvenemist ning alles tunduval ületamisel põleb läbi. See on ka teiste detailise puhul nii, aga stabilitronidel ja LED-idel on üks ühine omapära - küllaltki konstantse väärtusega pingelang. Stabilitronidel on see lausa normeeritud väärtus, selle mõttega nende kasutaminegi. LED-idel sõltub pingelang põhiliselt siirdeks kasutatud ainetest. Tüüpiliselt on punase valguse LED-il pingelang umbes 1,6V, rohelisel 2V, valgel 3,5V. Sarnaselt on ka harilikel alaldusdioodidel pingelang (pärivoolu puhul muidugi) - ränidioodil umbes 0,6V, germaaniumdioodil 0,3V, Shottky dioodil veel väiksem. Seda pingelangu saab mõõta, kui on huvi. Võib proovida näiteks alustuseks 5mA ja pärast 10mA (nii väikest voolu peaks kõik taluma) LED-ist läbi juhtida ning mõlema korral helendava LED-i päripingelangu voltmeetriga mõõta. Peaks nägema, et pinge muutub väga vähe.
                      Nüüd jääb üle ainult Ohmi seadust osavalt kasutada ja arvestame siis ikka pingelange ka.
                      Edu!
                      Elektroonika töötab suitsu baasil.
                      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                      Comment


                        #12
                        Ära tegin-tagatules on nüüd LED ja selle stabikale otsustasin 6 volti otse peale lasta. Ja esmamulje ning esimeste katsesõitude tulemused on igati OK. Dünamo isoleerisin raamist (saan raami kasutada miinusena ja ei pea kahesoonelisi trosse vedama) ning aretasin talle alaldussilla külge.
                        Releedest veel niipalju, et kas ei annaks asemele panna elektronlülitit, näiteks transsi või türistorit? Töökindlus kasvaks kõvasti.
                        Stabilitronid ja LEDid erinevad teistest tossu baasil töötavatest asjadest niisiis selle poolest, et nad ei oska allikast võtta just endale parajat voolu ning seda peab takistiga sättima-pirnidel näiteks tuleb sättida vaid pinget ja voolu oskavad nad ise parajalt võtta.
                        Järgmine, kuhu LEDI(d) panna tahan, on esituli niisiis...

                        Comment


                          #13
                          Türistor pole liiga hea, see jääb alalisvoolult alatiseks lahti kuni pinge alles. Transiga võid ju põhimõtteliselt teha aga mis sa sellega võidaks? Ühe dioodi asemel (0,7V pingelangu) saad siis veel rohkem.
                          Keegi küsis: Miks stabikas ka panna? Kui teha ilma stabikata, siis peaksid väga ettevaatlikult led'i voolu panema, et väga kiire sõiduga lede maha ei põletaks. Tõesti led stabiliseerib ise mingites piirides aga sellega kaasneb tema heleduse muutumine.
                          See sinu jutt voolude ja pingete võtmisest on natu kahtlane... Stabikas on kindla pingega asi. Vool arvutatakse oomi seadusest ja loomulikult siis on see võrdne (toitepinge-stabika pinge)/stabika eeltakisti takistus. Stabikast võib mõelda kui muutuva takistusega takistist - ta muudab enda takistust just selliseks nagu on vaja, et tema peal oleks sobiv pinge. Kui pinge langeb, siis suurendatakse takistust, et vähendada koormust ja vastupidi. Lampidel seeest on kindel takistus ja pinge muutus määrab ära voolu muutuse.

                          Comment

                          Working...
                          X