küsimused mis mind vaevavad

[@ndres]

Originally posted by KaruTEC@Jan 28 2005, 23:07
>>Olen lugenud, et juba praegu kasutatakse mobiiltelefonides kiipe, kus signaali >>kannavad vooluimpulsid, mis koosnevad vähemast kui kümmnest elektronist.

Sooviks viidet artiklile. Väga sürr väide igatahes. Tõenäoliselt oled millestki valesti aru saanud.

Mina lugesin seda eelmise aasta Arvutimaailmast nr.9.
Artikkel "Infotehnoloogia versus füüsika XXI sajandil", autor Tartu Ülikooli laineoptika professor akadeemik Peeter Saari.
Alajaotises "Protsessorite parameetrite paranemine on peatumas" on kirjutet:
Joonise 1 sirge aga näitab, et juba aastatel 2015-2020 tuleks biti kandjaks alla ühe mikroosakese, mis pole võimalik ITT senise klassikalise paradigma raames. Sellele füüsikalise reaalsuse poolt seatud põhimõttelisele piirile oleme juba täna väga lähedal - isegi mobiiltelefonide kiipides kannavad signaali vooluimpulsid, mis koosnevad vähem kui kümnest elektronist, aga elektroni laengust väiksemaid laenguid pole olemas...

Artikkel ise asub siin
Ootan huviga täpsustust, millest ma valesti olen aru saanud

[KaruTEC]

Jah, artikli kirjutaja on 99% kindlusega tark inimene. Aga kui süvenenumalt lugeda, siis võib aru saada, et probleemiks on pooljuhtide lisandosakeste kontsentratsioon, see ei saa olla alla 1 aatomi (ja tehnoloogilistel põhjustel peaks vist olema veidi rohkemgi) siirde kohta.
Vooluimpulss koosneb 10 elektronist - see väide ei ole päris korrektne. Pigem siis vooluimpulss liigub mööda kanalit milles on ristlõikes 10 vaba elektroni. Arvan et seda pidas professor silmas.
Seega on tegemist ikkagi arusaamatusega.
Elektrilaeng ja elektromagnetväli on keerulised ja nende olemusest on vaevalt üldse võimalik aru saadagi.

[@ndres]

Ma interpreteeriks seda siiski teisiti.
Digisignaal koosneb bittidest. Bitil saab olla ainult kaks väärtust - kas 1 või 0.
Reaalse signaali puhul on vajalik füüsilise kandja olemasolu. Ehk siis seade, mis koosneb suvalisest arvust elementidest, millest igaüks on suuteline võtma seisundit, mis vastab konkreetse biti väärtusele kas 1 või 0.
Professor tahab öelda minu arvates seda, et mikroelektroonikas on jõutud tasemele, kus elementide kui biti väärtuse kandjate (transistor, kondensaator, tulevikus vahest molekul või aatom) seisundi (laengu) erinevus teisest on ainult 10 elektroni.
Element omab 10 elektroni - biti väärtus 1, ei oma - biti väärtus 0. Või vastupidi. Areneda miniaturiseerimise suunas praeguse mikroelektroonika paradigma raames saab ainult sinnamaani, et see erinevus on 1 elektron.

Elektrilaeng ja elektromagnetväli on keerulised ja nende olemusest on vaevalt üldse võimalik aru saadagi.

Täiesti nõus, aga eks selle arusaamiseni tuleb kõigest hoolimata püüelda

[KaruTEC]

Vot nii on õigem öelda. Olen sellise selgitusega päri.

[saformo]

Ei ole kahtlust, areng on pidev, inimese loomus on juba selline. Avastatakse edasi.

Ka praktikud on usinad avastusi ellu viima.
Nt 9 aastat tagasi (26. jaanuaril 1996) avaldati ühes ajalehes leiutis, mikromootor, mille mõõtmeid võrreldi inimese juuksekarvaga.
Ühe ruutmillimeetri suurust mootorit võiks juhtida inimese veresoontes, et likvideerida lubjastunud kihti ... aga pilt on parem kui jutt: Ühe ruutmillimeetrine mootor möödunud sajandil, jaanuar 1996.

Aga teadmatust on jah palju. Hiljutine, ca 20 aasta suurim päikesepurse ehk elektronidevoog lõi Itaalias rivist välja elektroonilsed puldid.
Mismoodi mõjutavad võimsad vood Maa magnetpoolusi, poolused on aegade jooksul kohti muutnud.