Kahetariifne voolumõõtja

[djstallion]

Selline probleem:
Kas keegi teab, kustkohast saaks detailse joonise programmkella kahetariifse voolumõõtja külge ühendamiseks? Või oskab ehk keegi ise selle joonise valmis teha? Samuti oleks vaja juhiseid programmkella seadistamiseks.

[digital]

Minuteada peaks vist neil kelladel olema releeväljund, seega niisama kaks otsa. Ja siis faas ja null kaa. Voolumõõtjal on üks ots, selle lülimise kaudu lülitatakse ümber. Aga ei ole kindel, kas tuleb seda faasi või nulli tõmmata tolle releeväljundiga. Äkki kuskil voolumõõtja klemmikarbi kaane seespool kirjas?
Kella seadistamine on tõenäoliselt vastavalt selle kella tüübile ja mingeid üldiseid nõuandeid on raske anda. Enamasti tuleb ühe nupuga valida õigekspandav programm, teisega valida tund/minut/nädalapäev ja kolmandaga seda torkida... Ja niiviisi valida selle esimese nupuga ntx kellaaeg, panna see õigeks, valida programmi 1 sisselülitamine ja panna see õigeks, valida programmi 1 väljalülitamine ja panna see õigeks.
Rohkem ei oska aidata, siiski elektroonik, mitte elektrik ja mõnda sellist kella aint niisama torkinud.

[djstallion]

Minuteada peaks vist neil kelladel olema releeväljund, seega niisama kaks otsa. Ja siis faas ja null kaa. Voolumõõtjal on üks ots, selle lülimise kaudu lülitatakse ümber. Aga ei ole kindel, kas tuleb seda faasi või nulli tõmmata tolle releeväljundiga. Äkki kuskil voolumõõtja klemmikarbi kaane seespool kirjas?
Kella seadistamine on tõenäoliselt vastavalt selle kella tüübile ja mingeid üldiseid nõuandeid on raske anda. Enamasti tuleb ühe nupuga valida õigekspandav programm, teisega valida tund/minut/nädalapäev ja kolmandaga seda torkida... Ja niiviisi valida selle esimese nupuga ntx kellaaeg, panna see õigeks, valida programmi 1 sisselülitamine ja panna see õigeks, valida programmi 1 väljalülitamine ja panna see õigeks.
Rohkem ei oska aidata, siiski elektroonik, mitte elektrik ja mõnda sellist kella aint niisama torkinud.

Kellal on tõepoolest null ja faas, millest see toite saab, kuid edasi läheb keerulisemaks. On veel kolm otsa: 1 (lisatähistusega C1, justkui automaatlülitil), 2 ja 3. Voolumõõtjal on kella tarbeks samuti kolm otsa: "+", "-" ja kolmas on tähistamata. (Ei tunne skeemi ka kahjuks detailselt, see on voolumõõtjal olemas, sama skeemi järgi paigaldasin voolumõõtja enda edukalt ja sain ka kellale toite). Programmeerimisest: kas "off" programm määrab kellaaja, millal lülitus katkestatakse ja ülejäänud (konkreetsel kellal on neid võimalik määrata neli), millal lülitus tehakse? Olen ma õigesti aru saanud, et kui kell teeb kokkulülituse, peaks voolumõõtja minema "öö" reziimile?

[digital]

Kui kellal on 3 otsa, siis on see ümberviskava kontaktiga... Rohkem ei oska kommenteerida, ehk keegi elektrik satub siia ja aitab.

[djstallion]

Kui kellal on 3 otsa, siis on see ümberviskava kontaktiga... Rohkem ei oska kommenteerida, ehk keegi elektrik satub siia ja aitab.

Tänan sellegipoolest

[orav]

Kelal on toiteotsad tähistatud mootorimärgiga (M ringis)sinna vead arvestist faasi(nr2;5või8) ja neutraali(11)Faasijuhtmest viid silla ühele releekontaktidest(Keskmisele kui neid on 3)Normaalolekus avatud kontaktist viid juhtme arvesti 13 otsa külge. Kella programeerimisõpetus on koos kellaga. Kellal on käemärgiga nupp kui seda vajutada muutub arvesti päevasest öisele rez. ja vastupidi. Paremini ei osanud seletada.

[orav]

Samasse küsimus: kas keegi saab kuskilt daatat arvestites kasutusel olevate Halli andurite kohta HMC-6

[djstallion]

Tänan kõiki, kes vaevusid vastama, sain konkureerivast foorumist rahuldava vastuse!
Juhuks, kui keegi sama tüüpi programmkellaga hätta satub, lisan siia lingi, mis mindki aitas:
http://www.theben.de/downloads/manuals/TER...A/TR610S_GB.pdf

[Rex]

Kas keegi elumees teab mis vidin see on mis voolumõõtja tagurpidi käima paneb, kusjuures toimib absoluutselt igasuguse voolumõõtjaga. Omalt pool võin öelda et selline 40*20*10 suurune kast, ühendatakse mingi voolutarbija vahele ja läks lahti- voolumõõtja käib täiega tagurpidi. Paara aastat nägin ühe tuttava tuttaval. Küsimuse peale mis seal sees on oli kindel vastus- anna 12 000 tuhat ja saad samasuguse kasti endale. Niipalju venitasin välja et kondekaid pidavat meeletult sees olema ja et see vidin üle tunni seinas ei taha olla pidi põlema minema. Kas mõni tarkpea venitab natuke oma aju siin foorumis ja näitab skeemei ette???

[mogo]

"Panen jõevee tagurpidi jooksma,siis tore vaadata,kui villavabrik seisma jääb..." See riistapuu peab siis pinget tõstma üle 220V ehk.Olema nagu väike elektrijaam,mis annab kõrgemat pinget,kui Eesti Energia."Kui see nüüd nali ei ole,siis on see peris kena nali küll..." Huvitav küsimus,kuigi ma ei usu,et voolumõõtja oleks nõus tagurpidi käima.Veemõõtja näiteks ei käi vastassuunas.

[orav]

Vanemate mõõtjatega sai seda teha. Uutel on sees Halli andurid ning neil on juba ükskõik mispidi see vool seal jookseb. Lisaks sellele registreerib arvesti lahti ja külgeühendamiste kordade arvu.Ntx neutraali eemaldamine. UUsi arvesteid ei kannata ka elektromagnetiga häirida.

[mogo]

See kõlab juba reaalselt.

[Ints]

Täpselt ei ole ma selle tagurpidi kerimisega kursis,kuid midagi ühe kõrvaga olen kuulnud.Seal on vist selline värk,et voolumõõtjaid peaks olema põhimõtteliselt kahte tüüpi.Ühed mõõdavad aktiivkoormust,teised reaktiivkoormust.Selle kondede hunnikuga nihutatakse vist natuke faasi.Täpselt ma asja ei tea,aga olen seda kuskilt lugenud.Sellel teemal oli kuskil ajakirjas juttu,kui info üles leian,annan teile teada.

[serxx]

Olen ka kuulnud just seda aktiiv- ja reaktiivvoolu teooriat... üldjuhul pidid voolumõõtjad mõõtma vaid aktiivvoolu, kuid kui ehitada selline asi, mis toidab tavalist elektriseadet reaktiivvooluga, siis voolumõõtja seda ei mõõda... samas reaktiivvoolu tarbides pidi koormus tuntuvalt suurem olema...
Seda kõike olen kuulnud ühe elektooniku käest, kuidas selliseid asju ehitada ja millest nad koosnevad, seda ma ei tea...

[Rex]

Lisaks omalt poolt et selline seade on reaalselt olemas ja oleks rumal heietada et mida mina ei tea ei ole olemas ja punkt. Neid vendi kes nende kastidega ringi käivad leidub küll ja tariif on pool eesti energia hinnast mahakeritud kilowattide pealt. Näiteks kui sa pead arvestusperjoodi lõppus eesti energiale maksma 10 000 siis maksad kerija mehele nii 4 000 see kerib 8 000 krooni eest maha ja ametlikult maksad 2 000 tonni. Mida aga see kast selle sirakaga teeb ei tea ???